Home > Teoloogia > ASENDUSTEOLOOGIA VEAD

ASENDUSTEOLOOGIA VEAD

august 1st, 2002

Shalom 3/2002

Clarence H.Wagner, Jr

Tõlkija: Lea Lääts

Oled ehk kuulnud terminit "asendusteoloogia". Kui vaatad kirikuajaloo sõnaraamatut, märkad, et see ei ole terviklik õpetussuund, vaid dogmaatiline õpetus, mille juured on algkoguduses. See muutus viljakaks pinnaseks, millest võrsus kristlik antisemitism, mis on rüvetanud kristlikke kogudusi ligi 1900 aastat.
Asendusteoloogia – mis see on?

Asendusteoloogia mõeldi välja varsti pärast seda, kui paganad olid võtnud juutidelt üle kirikujuhtimise. Millised on selle lähtepunktid?

1. Kristlik kirik on asendanud Iisraeli (juudi rahva ja maa) Jumala plaanis, või täpsemalt, kogudus on ajalooline jätk Iisraelile, ja välistab selle.
2. Juudi rahvas ei ole enam "valitud rahvas". Nad ei erine enam teistest rühmadest nagu inglased, hispaanlased või aafriklased.
3. Kui juudi rahvas ei kahetse oma pattu, ei koge uussündi ega liitu kirikuga, siis ei ole tal lootust, tulevikku ega kohta Jumala plaanis. Sama kehtib kõigi teiste rahvaste suhtes.
4. Pärast Apostlite tegude 2. peatükis kirjeldatud nelipüha viitab Piiblis sõna "Iisrael" kirikule.
5. Piiblis Iisraelile antud tõotused, lepingud ja õnnistused on juutidelt ära võetud ja antud kirikule, kes on nad välja tõrjunud. Siiski kehtivad juutidele ikka veel Piiblis leiduvad needmised Jeesuse tagasilükkamise tulemusena.

Piibel väidab muud

Kuidas asendusteoloogid oma väiteid põhjendavad?

Olla Aabrahami järeltulija tähendab uskuda Jeesusesse Kristusesse. Gl 3:29 näitab, et Aabrahami seemet nähakse vaid vaimulikes, mitte rahvuslikes termineis. – See võrratu tõotus paganaile ei jäta juudi rahvast ilma nende lepingust, tõotusest ja õnnistusest Aabrahami loomuliku seemnena. See salm vaid ühendab pagankristlasi sellega, mida Jumal oli juba alustanud Iisraeliga!
Kaananimaa tõotus Aabrahamile oli vaid "algus". Tegelik Tõotatud Maa on kogu maailm. Rm 4:13 näitab, et mitte Iisrael, vaid kirik pärib maailma. – Kus jätab see salm välja Aabrahami ja tema loomulikud järglased juudid? See ütleb, et seaduse läbi nad ei päri maailma, kuid usu kaudu võib see sündida. See kehtib ka koguduse suhtes.
Iisraeli rahvas oli vaid seeme tulevale kirikule, mis pidi tõusma ja kuhu pidi kuuluma inimesi kõigist rahvaist (Ml 1:11). – See on midagi suur ja näib, et juudi rahvas ja Iisrael täitsid ühe oma kutsumustest olla "valguseks rahvaile", nii et Jumala sõna on levinud üle maailma. See ei viita sellele, et Jumala kontakt Iisraeliga kaoks seepärast, et Tema nimi levib üle maailma.
Jeesus õpetas, et juudid kaotavad oma vaimulikud eesõigused ja neid asendab teine rahvas (Mt 21:43). – Siin kõneleb Jeesus preestritest ja variseridest, kes ei juhtinud rahvast õigesti. Ta ei räägi siin juudi rahvast või Iisraeli rahvast.
Iga Vaimust sündinu on tegelikult juut, hoolimata sellest, kas ta on sünnilt pagan või juut (Rm 2:28,29). – See ei toeta väidet, et kogudus on asendanud Iisraeli. See vaid kinnitab seda, mida on öeldud Vanas Testamendis, ja see määratleb vaimulikud nõudmised juutidele või kellele tahes, kes nimetab end Iisraeli Jumala järgijaks.
Paulus näitab, et kogudus on tegelikult sama "õlipuu" kui Iisrael, ja et nüüd on kogudus too puu. Niisiis on väär lahutada Iisraeli kogudusest. Päritolult juudid tuleb pookida tagasi koguduse külge (Rm 11:17-23). – See väide on kõige jultunum, kuna see koht näitab selgesti, et paganad on "metsõlipuu", kes saab oma elu sellest, et on poogitud õlipuu külge. Puu esindab Iisraeli lepinguid, tõotusi ja lootusi (Ef 2:12), mis on juurdunud Messiasse, ja saavad oma toidu puu mahlast, mis esindab Püha Vaimu, kes annab elu nii juutidele ("loomulikele okstele") kui ka paganaile. Paganaid kutsutakse meeles pidama, et õlipuu kannab meid ja me ei pea kiitlema "loomulike okste" ees, kuna need võivad saada taas külge poogitud. Õlipuu ei ole kirik. Meid on vaid poogitud JUMALA plaani, mis oli eelnenud meile enam kui 2000 aastat.
Kõik Iisraelile Vanas Testamendis antud tõotused, kui need ei täitunud ajalooliselt enne Jeesuse tulekut, on nüüd kristliku kiriku omand. Neid tõotusi ei peaks tõlgendama täht-täheliselt või lihalikult, vaid vaimulikult ja sümboolselt, nii et prohvetlikud viited Iisraelile, Siionile ja templile osutavad tegelikult kirikule (2Kr 1:20). Uut Testamenti peaks õpetama piltlikult, mitte sõnasõnaliselt. – Hiljem näeme, kuidas Uue Testamendi viited Iisraelile ka kuuluvad selgesti Iisraelile, mitte aga kirikule. Niisiis ei ole ükski Piibli tõotus Iisraelile või juudi rahvale sümboolne ja ühtki neist ei või üle kanda vaid kirikule. Tõotused ja lepingud on sõnasõnalised, paljud neist igavesed ja meie, kristlased, võime neist uuestisündinuina osa saada, mitte selliselt, et oleksime need üle võtnud ja Iisraeli ilma jätnud. Uus Testament räägib koguduse suhtest Iisraeliga ja tema lepinguga külgepookimisena (Rm 11:17), lähedale tulemisena (Ef 2:13), Aabrahami usujärglasena (Rm 4:16) ja osasaamisena (Rm 15:27). Mitte lepingu anastajana ega Iisraeli füüsilise asendajana.

Vihapärandi algus

Kuidas mõjutas kirikut varajaste kirikuisade seisukoht? Vaatleme lühidalt ristiusu ajalugu neljal esimesel sajandil, mil asetati nurgakivi vihapärandile juudi rahva vastu.
Esimesel sajandil pärast Kristust oli kirik heas kontaktis oma juudi juurtega, ja Jeesus ei mõelnudki, et see peaks kuidagi teisiti olema. Oli ju Jeesus juut ja Tema õpetuse alus on kooskõlas Vana Testamendiga (Mt 5:17-18). Enne esimest juutide mässu 66. aastal pKr oli ristiusk põhiliselt juudi usulahk, nii nagu seda oli variseride ja esseenide oma. Juutluse ja ristiusu eraldumine algas religioossete ja ühiskondlike erinevuste tagajärjel. David Rausch esitab oma raamatus "A Legacy of Hatred" järgmised põhjused. Roomlaste tungimine Judeasse ja paganate laialtlevinud ristiusu vastuvõtmine muutsid juudi ristiusu ajaloo keerukaks. Rooma sõjad juutide vastu mitte ainult ei hävitanud templit ja Jeruusalemma, vaid viisid ka Jeruusalemma loobumiseni oma positsioonist ristiusu keskusena Rooma maailmas. Ristiusu kiire levik paganate keskel viis kiire konfliktini kiriku ja sünagoogi vahel. Pauluse misjonireisid tõid paganaile ristiusu. Nende hulga kasvades suurenes ka nende mõju, mis lõpuks eraldas ristiusu tema juudi juurtest
Paljud pagankristlased tõlgendasid templi ja Jeruusalemma hävitamist selle märgina, et JUMAL oli hüljanud juutluse ja andnud paganaile vabaduse arendada välja oma kristlik teoloogia keskkonnas, mis oli vaba juudi mõjust. Kas TA soovis meile näidata, et templiteenistus ei olnud enam vajalik, kuna Tema Püha Vaim elab nüüd meis (1Kr 6: 19), mitte aga templi Pühimas Paigas—?
Pärast seda kui keiser Hadrianus oli maha surunud juutide teise mässu (133 – 135), siirdus teoloogiline ja poliitiline võim juudi kristlikelt juhtidelt pagankristliku juhtimise keskustesse Aleksandrias, Roomas, Antiookias. On oluline mõista seda muutust, kuna see avaldas mõju varajaste kirikuisade juudivastastele avaldustele. Kui kiriku leviala suurenes Rooma riigis ja selle liikmeskonnas oli üha vähem juute, siis hakkas sisse hiilima ka kreeka ja rooma mõtlemine, mis täielikult muutis piiblitõlgendust. Juudi ja heebrea mõtlemise asemel tõlgendati Piiblit nüüd kreeka mõtlemise kaudu. See viis hiljem mitmetesse eksiõpetustesse, millistest mõnesid kirik harrastab ikka veel.

Varajaste kirikuisade vaenulikkus

Kui ristiusk ja juutlus hakkasid kõndima eri teid, kasvas kuristik nende vahel üha suuremaks. Rooma seaduse järgi oli juutlus seaduslik religioon, aga uus ristiusk oli ebaseaduslik. Selle levides püüdsid roomlased seda lämmatada. Vähendamaks tagakiusu, püüdsid ristiusu pooldajad asjatult Roomat veenda selles, et ristiusk oli juutluse jätk. Tagakius ja kristlaste ebaedu tekitasid kristlastes vaenulikkust juudi kogukonna vastu, kes võis vabalt harrastada oma usku.

Varajaste kirikuisade vaenulikkus juutide vastu väljendus nende teostes. Justinianus Märter (u. 160) ütles ühele juudile: "Piibel ei kuulu teile, vaid meile." Lyoni piiskop Irenaeus (u. 177) kuulutas, et juudid on kaotanud JUMALA armu. Oma pamfletis "Juutide vastu" teatas Tertullianus (160 – 230), et JUMAL oli hüljanud juudid kristlaste kasuks.

4.saj. alguses kirjutas Eusebuis, et Vana Testamendi tõotused on kristlaste, needmised aga juutide jaoks. Ta väitis, et kirik on Vana Testamendi jätk ja asendab seega juutlust.

admin Teoloogia

Comments are closed.