Home > Ajalugu > KAS JUUTE VÕIB TAPPA?

KAS JUUTE VÕIB TAPPA?

august 1st, 2002

Jah, juute võib, nagu näitab ajalugu

Pärnu Postimees

Piret Udikas

Juute on sajandeid taga aetud, vaenatud, põlatud, hävitatud. Juudid on pärinud oma vanemailt peale semiitliku välimuse, andekuse, tarkuse ka teadmise, et neid tohib tappa. Seda kinnitab ajalugu.
Juutide esivanemad elasid juba 13. saj e.m.a. paiksete põlluharijatena Palestiinas. 6. sajandil e.m.a. veeti neid Babüloooniasse. Nii sai alguse hajumine teistesse maadesse. Pärast 1. saj juutide ülestõusu verist mahasurumist Roomale alistatud Palestiinas veeti sõjavange Rooma ääreprovintsidesse Hispaaniasse, Reini äärde jm, kus algas nende usuline tagakius.

Vaenatud sajandeid

Võõrad rahvad ei ole juute kunagi omaks võtnud. Miks? Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usust ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. Ristiusu maailm kehtestas nende jaoks eriseadused: neil polnud maaomandiõigust, nad pidid elama linnades.
Ristisõdade ajal jälitati juute ja aeti välja Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt. 14. sajandil loodi nende jaoks eraldi kvartalid – getod.
19. saj. lõpus algas uus antisemitismilaine, seekord Venemaalt. Antisemitism sai tsaarivalitsuse riiklikuks poliitikaks. Suur osa Euroopa juutidest rändas tagakiusamise eest Ameerikasse, kus praegu asub suurim juutide kogukond maailmas.
Juutide kõige metsikum tagakiusaja oli natsi-Saksamaa. Holokausti ajal tapeti gaasikambrites, tuleriitadel üle 6 miljoni juudi ilma et neile oleks keegi sõja kuulutanud, ilma et nemad oleksid kellegagi sõdinud. Juute hävitati kui loomi ainult sellepärast, et nad olid juudid. Kolmveerand Euroopa juutidest tapeti.
1926.a. said ligi 3500 Eesti juuti rahvusliku kultuuriautonoomia, näis, et siin võivad nad end kindlalt tunda. Kõik läks teisiti – Eesti oli ainuke riik Euroopas, kus tapeti kõik kohalikud juudid. Siinsetes koonduslaagrites hukati veel 19 000 peamiselt Baltikumist, Poolast, Tšehhist siia veetud juudi.

Maailm ei ole midagi õppinud

Võiks loota, et maailm on midagi oma minevikust õppinud ja kahetseb seda. On riike, kes seda on teinud. Kuid nendes maades, kus pole holokaustiga lõpparvet tehtud, tõstavad antisemiidid uuesti pead. Austrias näiteks.
Kahju, et ka Eesti kuulub nende hulka. Meil tavatsetakse öelda: meie ei teinud midagi, olime ise okupeeritud maa ja ohverrahvas. President Lennast Meri kutsel teise maailmasõja ajal Eestis toimunut uurinud rahvusvahelise komisjoni aruanne, mille rahva ette toomisega ei ole kellelgi kiiret, räägib muud. Eesti Omakaitse osales juutide vahistamisel ja hävitamisel. Riigiarhiivis on säilinud hulgaliselt materjale, kus korraldused, käskkirjad, kirjavahetus juutide vahistamiseks ja hävitamiseks on kirjutatud eesti keeles, eesti nimede ja allkirjadega.
Näib, et Eesti ei ole veel täiskasvanud riik, sest me ei ole valmis tõde tunnistama ega omaks võtma. Ajakirjandus välja arvatud mõne erandiga, väldib juuditeemat järjekindlalt.

Lahendamatu konflikt: üks maa, kaks rahvast

Mis toimus juutide kodumaal Palestiinas pärast põlisrahva väljaajamist? 7. sajandil vallutasid selle araablased. 16. sajandist -1918 aastani kuulus maa Türgile. Juudid hakkasid oma kodumaale tagasi tulema, eriti 19. saj viimasel veerandil.
Briti vallutas Türgilt kogu Palestina ja sai sellele mandaadiõiguse. Samal, 1917. a teatas Briti valitsus kavatsusest soodustada Palestiinasse juutide rahvusliku kodu loomist. Samal ajal tõi islami maailm oma pühad paigad Lähis-Idasse.
Jätkus juutide kojuränne, elavnes juutide maaost araablastelt. Juutide kojutulek araablastele loomulikult ei meeldinud, vastuolud teravnesid. Küsimus oli arutamisel ÜROs. 1947.a. otsustas Peaassamblee jaotada Palestiina juutide ja araablaste riigiks. Oligi tekkinud lahendamatu konflikt: üks maa, kaks rahvast.
1948.a. kuulutasid juudiorganisatsioonid välja Iisraeli riigi. Iisraeli riik sündis holokausti tuhast – vaid paar aastat pärast totaalset tapatööd. Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia ja Jeemen kuulutasid vastsündinud riigile sõja. Juhtus järjekordne ime: tugevasti relvastatud maadel ei õnnestunud praktiliselt relvastuseta noort riiki hävitada. Vastupidi – Iisrael hõivas 6700 ruutkilomeetrit Araabia riigile määratud osast; ülejäänu liideti Jordaaniaga.
Juutidel ei ole teist kodumaad. Iisraeli territoorium on vaid pool Eestist. Seal elab aga üle 6 miljoni inimese, kellest miljon on araablased. Iisrael on 500 korda väiksem kui ümbritsevad Araabia riigid.

Maailm ei ole kunagi juute mõistnud

Kes siis on palestiinlased, millele nemad toetuvad? Palestiina riiki pole seal kunagi olnud. Pole olemas palestiinat kui rahvust. Palestiinlasteks kutsuvad end araablased terroriorganisatsiooni Palestiina Vabastusorganisatsioon järgi, mis loodi 1960ndatel aastatel.
PVO, kelle juhi Arafati pärast maailm praegu krokodillipisaraid valab, on kirjutanud oma hartasse: Iisrael tuleb hävitada. Juudid segavad araabia maailma geopoliitiliselt ja usuliselt – 1917.aaastast kolisid islami pühad paigad Iisraeli.
Võitlus käib Jeruusalemma pärast – koraanis ei ole seda linna kordagi mainitud, Piiblis on aga räägitud Jeruusalemmast ja sellest, et Jumal on andnud selle maa juutidele, sadu kordi.
Me võime öelda, et usuasjad ei lähe meile korda. See on ütleja asi. Aga me näeme, et kogu maailma saatus on pöördunud sellesse täpikesse maailma kaardil, eriti pärast 11. septembrit. See, mis toimub Iisraelis, puudutab meid kõiki. Kas läheme kaasa uuesti pead tõstva antisemitismiga?
Eesti võiks seda väikest riiki mõista, mitmes mõttes oleme saatusekaaslased. Kuidas käituksime, kui Venemaa taotleks Virumaale oma riigi loomist, pealinnaga Lasnamäel? Kui me ei kuuletuks, lastaks käiku relvad?
Me kardame seda, mida me ei mõista. Ja mida me kardame, seda me vihkame ja tahame hävitada. Maailm ei ole kunagi juute mõistnud.
Kas Eestis arvatakse teisiti? Ei arvata. Lugege vaid Delfi portaali.
Praeguses sõjas vaid juute süüdistades, kaasa nuttes terroristidest eneseõhkijatele, kes lasevad peaaegu iga päev õhku busse koolilastega, rahvast kohvikutes ja turgudel, kinnitame: jah, juute tohib tappa.

admin Ajalugu

Comments are closed.