Home > Lühisõnumid > Efraim Zuroff

Efraim Zuroff

august 1st, 2002

NATSIKURJATEGIJATE JÄLIL

Piret Udikas

Korraks vallutas holokausti teema Eesti suuremate päevalehtede veerud, koguni “Postimehe” esikülje. Viimasel ajal juhtub seda üha sagedamini. Seda tänu Simon Wiesenthali Keskuse natslikke sõjakurjategijaid jälitavale järjekindlale ja visale tööle.

Tallinnas tutvustati ajakirjanikele Simon Wiesenthali Keskuse ja USA heategevusfondi Targum Shlishi projekti “Operatsioon: viimane võimalus”.

Kopsakas vaevatasu infoallikale

Natsikurjategija võimaliku süüdimõistmiseni viiva info andjat ootab 10 000 dollari (158 000 krooni) suurune tasu.
“Selliste vahendite kasutamine pole mulle meele järele, kuid see on võib-olla viimane võimalus kurjategijate kohtu ette toomiseks,” rääkis Keskuse Iisraeli büroo direktor Efraim Zuroff. “Moraalsest vaatepunktist oleksid sellised inimesed muidugi viimased, keda ma tunnistajana sooviksid kasutada,” tähendas ta.
Efraim Zuroff loodab, et just nõukogude reziimi ajal oma natsiroimade eest karistuse kättesaanud mehed on need, kes võiksid kopsaka vaevatasu eest kohtu ette tuua seni karistuseta pääsenud eestlastest sõjakurjategijaid. Efraim Zuroff ütles, et omal initsiatiivil pole Eesti seni ühtegi natsiroimadega seotud juurdlust alustanud. Efraim Zuroffi küsimusele Eesti Valitsuse panusest preemiakassasse, vastas peaminister Siim Kallas keeldumisega, viidates pooleliolevale eelarveaastale. “Vastasin, et olen väga rõõmud, nähes vastavaid summasid järgmise aasta eelarves,” märkis Zuroff pressikonverentsil.

17 potentsiaalset kurjategijat

Lisaks valitsusele kohtus Zuroff ka inimsusevastaste kuritegude uurimisega tegeleva kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihliga ning andis talle üle nimekirja 17 eestlase nimega, keda Keskus kahtlustab sõjakuritegudes.
Need mehed teenisid 36. politseipataljonis, mis Keskuse andmetel võis osaleda 7.augustil 1942. aastal 2500 juudi massimõrvas Valgevenes Novogrudoki asula lähistel. See nimekiri tugineb president Lennart Meri loodud sõjakuritegude uurimise komisjoni materjalidel ja on keskendunud vaid ühele episoodile.
Kapo peadirektor ei osanud öelda, kui paljud nimekirja kantud mehed elavad praegu Eestis või kui paljud neist on oma roimade eest karistuse juba kätte saanud. “Täna on sellele küsimusele vara vastata, see nõuab põhjalikumat kontrolli,” ütles Pihl.

Kas Eesti riigil ei ole tõesti midagi varjata?

Huvitav on lugeda 11.juuli “Postimehe” kommentaari arvamusküljel. “Tuleb tunnistada kogu maailmas respekteeritud organisatsiooni järjekindlust oma tegevuses, soovi jõuda holokausti jubedates detailides absoluutse selguseni. Küll on aga küsitav – vähemalt Eesti kultuuriväljalt vaadatuna – “viimase võimaluse” vahend, kopsaka rahasumma meelitamine. Mõnegi jaoks mõjub see kui üleskutse hilinenud pealekaebamisele. Läbi mitme okupatsiooni tulnud eestlaste sellelaadne kogemus on enam kui negatiivne. Et aga 10 000 dollari eest võiks osta korraliku maja mõnes Eesti väikelinnas, pole välistatud midagi, ka valekaebused.

Nõutust tekitab Kapo hoiak, et avaldust menetletakse üldises korras. Eesti huvides oleks, et Kapo annaks kiire ja selge vastuse, kas keegi neist 17st üldse veel elabki. Muidu võib maailmale tahtmatult jääda mulje hämast, et Eesti riigil on midagi musta ja inetut varjata.
Zuroffi visiit ei tähenda siiski, et Eesti on taas üksinda terava tähelepanu ja umbusu keskmes. Zuroffi viibis samalaadse missiooniga ka Lätis ja Leedus. Tema kaaslane, Miami heategevusfondi president Aryeh Rubin aga ütles, et mõne kuu pärast tulevad nad jälle – uue nimekirjaga.”

Lisaksin ülevaate lõppu ka enda kommentaari. Olen üritanud enam kui aasta jooksul tuua nii ilmalikku kui kristlikku ajakirjandusse artikleid holokaustist Eestis. Mitu neist on ilmunud “Pärnu Postimehes”, olen selle eest toimetusele väga tänulik. Nagu “soojad saiad” ilmuvad kõik juutidega seonduvad artiklid “Kristlikud nädalalehes”, loomulikult ka “Jeruusalemma Sõnumites”, kuid suurem osa toimetustest suhtub teemasse ülimalt ettevaatlikult. On siiski meeldivaid erandeid. Üks eelmise aasta “Vikerkaarest” oli täielikult pühendatud holokaustile. Ka “Postimehes” on ilmunud mõned sellesisulised artiklid.
Tõde minevikust hakkab jõudma eestlaste teadvusse, selle kaudu ka mineviku ümberhindamisse.

admin Lühisõnumid

Comments are closed.