Home > Tunnistused > Kas Eestis leidub antisemitismi?

Kas Eestis leidub antisemitismi?

november 1st, 2002

Aarne Lassi

Ühel suveõhtul otsustasin minna vaatama noorte tantsuõhtut. Astusin sisse suurde telki, mis oli noori tulvil. Õlut ja muud suupärast pakuti igas nurgas. Minu tähelepanu köitis taaveti täht ühe noormehe T-särgil. Astusin ligi ja palusin luba särki lähemalt vaadata. Pilt kujutas pisikest mehikest, viskamas taaveti tähte suurde prügikasti, selle all seisis jämedate tähtedega: “Eestimaa puhtaks!”
Tegin särgikandjaga juttu ja pärisin, milleks niisugune sümboolika. Vastuseks kuulsin: “Mina vihkan juute!” Olin jahmunud. Rakvere on väike linn Eestis. Siin elab ühtekokku kümmekond juuti. Neist keegi pole mõjukal positsioonil või ametikohal. Olen üsna kindel, et see noor mees pole oma elu jooksul juutidega isiklikult õieti kokkugi puutunud. Kust siis niisugune suhtumine?
Paar aastat tagasi vandaalitseti kohalikul juudi kalmistul. On tähelepanuväärne, et nii saksa- kui ka nõukogudeaegses Eestis püsisid juutide hauakivid puutumatuna! Kogu juudi kogukond rääkis tookord juhtunust, meedia aga nimetas seda leebelt noorte vallatuseks – mitte sõnagi antisemitismist.
Tallinnas on sirgeldatud taaveti täht maja seinale, kus elavad juudid. Ilmselgelt pole see juutide endi kätetöö.
Eesti juudi kogukonna esinaine C. Laud on saanud anonüümseid telefonikõnesid, milles soovitatakse juutidel Eestist lahkuda ja kinnitatakse, et “juutide koht on ahjus!”.
Kas nendest ebamäärastest seikadest ikka on mõtet juttu teha? Või näeme tonti seal, kus seda pole?
Me kõik teame, mis toimub viimastel aegadel Euroopas. Prantsusmaal on viimaste kuude jooksul täheldatud umbes 300 antisemiitlikku vahejuhtumit. Aeg esitab meile väljakutse otsustada, kelle poolt me oleme. Kas suudame täna seista juutide kõrval, andes neile tröösti ja kindlust?
Aabrahami Jumal ise julgustab meid selleks. Js 40:1-2 : “Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal! Rääkige Jeruusalema meele järele ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Jehoova käest kahekordselt kõigi oma pattude eest!”

Kas Jumal on muutunud – tühistanud oma hingamispäevad ja igavese lepingu Iisraeliga? Kuna mõlemad sündmused toimusid ajaloos üheaegselt märksõna “kristlik kogudus” all, on nad selle medali erinevad küljed, millega ehib end hukkuv maailm.
Kui olin Jumalaga käinud umbes aasta, kiitsin ja tänasin ühel koosolekul Loojat eriliselt pühapäeva eest, millest olin leidnud korraga kõik taeva Siinai päevast Issanda armu erilise osaduseni just sel päeval. Kui olin lõpetanud, valitses ruumis algul vaikus, mille katkestas keegi vanem vend pomisedes, et me peame nägema selget piiri juutide hingamispäeva ja kristlaste pühapäeva vahel, mille uus ajastu olevat sinna tõmmanud. “Aga Jumal…,” pomisesin mina, suutmata mõista kristlasi, kes elava Jumala asemel teenivad teoloogilisi teatmeteoseid ja sotsiaalseid ümberkorraldusi.
Teada saades, et olen Iisraeli mantlipärija ehk “uus Iisrael”, oli alguses tunne nagu laulus “eestlane olla on uhke ja hää”, ehkki eestlase asemel olin nüüd juut ja pagan ühes isikus – nagu Vatikan, kes ennast uueks Iisraeliks loeb. Edasi läks raskemaks, nagu Raskolnikovil Dostojevski romaanis “Kuritöö ja karistus”, kes tõe ja õiguse nimel oli mõrva sooritanud. Ma nimelt hakkasin kogema mingit seost enda ja kõigi holokausti ohvrite vahel, keda minu uus seisus oli ellu äratanud.
“Mina ei ole teid tapnud,” karjusin ma, et vaigistada oma südant, “teie ise olete seda teinud!” Nad kuulasid vaikides. “Mina olen see, kes tuleb pärast teid,” jätkasin ma,“ sest kirjutatud on, et “vaim õpetab meid lugema ridade vahelt,” jätkasin. Nad vaatasid äkki mu poole. “No mis te vahite,” ulgusin ma raevus, “mina ju elan, aga teie…!” Selles just asi ongi. Ma ei tea, kes seda ütles.
““Jeruusalemma Sõnumid” on selleks liiga juudikeskne, et meie kogudus seda lugeda võiks,” ütles mulle pastor, kellele nimetatud ajakirja pakkusin. Aga Piibel? Kui see raamatute raamat ei oleks juudikeskne, poleks teda olemas, nagu taevast ja maadki. Ja kui me “vaimuliku Iisraelina” kinnitame, et “viibime” taevases olukorras Jeesuses Kristuses, kus ei ole juuti ega kreeklast, sest me kõik oleme üks Kristuses Jeesuses, olles Aabrahami soost pärijad”, siis me kordame juudikesksust raamatu pealkirjaga, mille autoriks on Jumal.
Väites end olevat Aabrahami soost vaimuliku Iisraeli, kellel puudub suhe juutidega, jõuame Kafka dimensiooni, millest väljapääsu ei ole. Seda aimates kuulutame üha valjemalt oma “tõelist kuninglikku vabadust”, pitseerides neid sõnu krampliku naeratuse ja hajevil pilguga, sest me oleme nii uus Iisrael, et juutidega koos ei saaks enam olla nende asemel, ilma et tuleks avalikuks, kus on Jumala Iisrael.

admin Tunnistused

Comments are closed.