Home > Teoloogia > Olla õnnistuseks üksteisele ja maailmale

Olla õnnistuseks üksteisele ja maailmale

november 1st, 2002

Tõlkija: Jürgen Alliksaar

Mõtisklused lepingust ja misjonist, mille on välja andnud Rahvuslik Sünagoogide Nõukogu ja Oikumeeniliste ning Usunditevaheliste Asjade Piiskopliku Komitee delegaadid, väidab: tegutsemine juutide kristlusse pööramise nimel pole vastuvõetav.
Washington, 12 august 2002 – Ühendriikide juudi ja roomakatoliku kogukondade juhid, kes on juba üle kahekümne aasta kaks korda aastas kokku saanud, avaldasid dokumendi “Mõtisklusi lepingust ja misjonist”.
Ära mainides kasvavat lugupidamist juudi traditsioonide vastu, mis on ilmnenud alates teisest Vatikani kirikukogust, ja katoliiklaste süvenevat lugupidamist Jumala ja juudi rahva vahelise igavese lepingu vastu, kinnitab katoliiklik osapool, et “katoliku kirikule ei ole enam teoloogiliselt vastuvõetavad kampaaniad, mille eesmärgiks on juutide pööramine kristlusse.”

Uus lehekülg suhetes

“Mõtisklus lepingust ja misjonist tähendab märkimisväärset sammu edasi dialoogis katoliku kiriku ja juudi kogukonna vahel meie maal,” lausus kardinal William Keeler, katoliiklaste ja juutide vaheliste suhete vahendaja. “Siin võib vahest selgemini kui iial enne näha olulist ühildumist kristlaste ja juutide arusaamise vahel Jumala üleskutsest mõlemale rahvale tunnistada maailma rahu heaks ühe Jumala nime. See kajastab paavst Johannes Paulus II sõnu, kes palvetas, et kristlaste ja juutidena võiksime olla õnnistuseks üksteisele ja maailmale.” (Paavst Johannes Paulus II 50 Varssavi geto ülestõusu aastapäeval 6. apr. 1993.)
Rabi Gilbert Rosenthal, Sünagoogide Rahvusliku Nõukogu tegevdirektor, ütles. “Katoliiklaste ja juutide ühine avaldus misjoni kohta on veel üks samm uue lehekülje pööramises juudi rahva ja roomakatoliku kiriku vahelistes sageli tormilistes suhetes. Kumbki kogukond ei arva, et peaksime teise seas misjonitööd tegema, et oma hingi ümberpööramise kaudu päästa. Hoopis vastupidi: me usume, et Jumal armastab mõlemat usurühma ja neile on tagatud Tema arm. Ühine avaldus misjonitöö kohta tõi esile uue eesmärgi, nimelt haige maailma parandamise ja vajaduse parandada seda kahju, mida meie, inimesed, oleme Jumala loodule põhjustanud.”

Roomakatoliku kogudus arutleb

Piiblijärgse judaismi vaimne viljakus kestis edasi maadel, kus juudid olid tühises vähemuses. See kehtis kristliku Euroopa kohta isegi hoolimata sellest, nagu on väitnud kardinal Edward Idris Cassidy, et “alates keiser Constantinusest olid juudid kristlikus maailmas isoleeritud ja vaenatud. Esines nende väljaajamist ja sundpööramist. Kirjandus propageeris stereotüüpe ja jutlustes süüdistati igas vanuses juute jumalatapmises.”
Juudi elu ajaloo tundmine paneb ka selliseid piiblitekste nagu Ap 5:33-39 lugema teise pilguga. Selles lõigus väidab variser Gamaliel, et ainult jumalikku päritolu ettevõtmised jäävad püsima. Kui seda Uue Testamendi põhimõtet peavad tänapäeva kristlased kristluse kohta kehtivaks, siis peab see loogiliselt kehtima piiblijärgse judaismi kohta. Rabide judaism, mis arenes välja pärast Templi hävitamist, peab samuti olema “Jumalast”.
Teine Vatikani kirikukogu võttis Kiriku ülesande kokku järgnevalt: Aidates maailma ja saades sellest palju kasu, on Kirikul ainult üks kavatsus: et saabuks Jumala riik ja kogu inimkond saaks päästetud. Sest iga kasu, mida Jumala rahvas saab oma maise palverännaku jooksul inimkonnale pakkuda, pärineb faktist, et Kirik on “päästmise universaalne sakrament”, mis kuulutab ja viib täide Jumala armu müsteeriumi inimkonna vastu.

Evangeliseerimine ja juudi rahvas

Päästmise ajalugu teeb selgeks meie erilise suhte juudi rahvaga. Jeesus kuulub juutide hulka ja ta pühitses oma kiriku sisse juudi rahva seas. Suur osa pühakirjast, mida meie, kristlased, loeme Jumala sõnana, moodustab vaimse pärandi, mida me juutidega jagame. Järelikult tuleb vältida iga negatiivset seisukohta nende suhtes. “Et olla õnnistuseks maailmale, peavad juudid ja kristlased kõigepealt olema õnnistuseks üksteisele.”
Nostra Aetate jälgedes on katoliiklased järjest enam hakanud hindama paljusid meid juutidega ühendava ainulaadse vaimse sideme paljusid aspekte. Eriliselt on katoliku kirik hakanud möönma, et tema missioon valmistuda Jumalariigi tulekuks on ühine juudi rahvaga, isegi kui juudid ei kujutle seda ülesannet kristoloogiliselt nagu Kirik.
Kas kristlased peaksid juute üles kutsuma ristimisele? See on keeruline küsimus mitte ainult kristliku teoloogia enesemääratluse mõttes, vaid ka seetõttu, et kristlased on ajaloo jooksul juute sunniviisiliselt ristinud.
On leitud, et Kirikus ei tohiks olla organisatsioone, mis on pühendunud juutide pööramisele. See on olnud katoliku kiriku de facto praktika viimasel veerandsajandil..
Kardinal Walter Kasper kinnitab: “Termin misjon tema tõelises tähenduses viitab ärapööramisele väär- ja ebajumalatest tõelise ja ainulise Jumala poole, kes ilmutas ennast ajaloo päästmises Tema valitud rahvaga. Niisiis ei saa misjoni mõistet kasutada juutide suhtes, kes usuvad tõelisse ja ainulisse Jumalasse. Katoliku kiriku seisukohast on judaism usund, mis pärineb jumalikust ilmutusest. Jumala arm, mis vastavalt meie usule on Jeesus Kristuse arm, on kõigile kättesaadav. Seetõttu usub Kirik, et judaism, s.t juudi rahva ustav vastus Jumala muutmatule lepingule, päästab nad, kuna Jumal peab oma lubadustest kinni.”

Ei soovi sulatada judaismi kristlusesse

Siiski tajub Kirik, et juudi rahva ülesanne ad gentes (rahvastele) jätkub. Seda ülesannet täidab ka Kirik. Ülestõusnud Jeesuse käsk Mt. 28:19 teha jüngreid “kõikidest rahvastest” (kreekakeelne ethne on suguluses heebreakeelse goyim’iga ; s.t teised rahvad peale Iisraeli) tähendab, et Kirik peab tunnistama maailmas Kristuse Head Sõnumit, et valmistada maailma ette Jumalariigi täiuslikkusele. Siiski ei hõlma see evangeliseerimise ülesanne enam soovi sulatada juudi usku kristlusesse ja lõpetada niimoodi juutide eriline Jumala tunnistamine inimajaloos.
Niisiis, kuna katoliku kirik vaatleb Kristuse päästmise akti kesksena kõigi inimeste päästmise protsessis, tunnistab ta ka, et juudid juba elavad lepingus Jumalaga. Katoliku kirik peab alati evangeliseerima ja tunnistab alati oma usku Jumalariigi kohalolekus Jeesus Kristuses nii juutide kui kõigi teiste rahvaste jaoks. Nii talitades austab katoliku kirik täielikult usu- ja südametunnistusevabaduse põhimõtteid, nii et siirad pöördunud iga traditsiooni või rahva hulgast, sealhulgas juudi rahva hulgast, on teretulnud ja vastu võetud.
Nüüd tunnistab ta aga, et juudid on samuti kutsutud maailma Jumalariigi jaoks ette valmistama. Asjaolu tähtsust, et nad tunnistavad Jumalariiki, mis ei lähtunud Kiriku kogemusest ristilöödud ja ülestõusnud Kristuse kohta, ei tule vähendada, püüdes juudi rahvast kristlusesse pöörata. Juutide erilist tunnistust tuleb toetada, kui katoliiklased ja juudid peavad tõesti olema vastavalt paavst Johannes Paulus II nägemusele “teineteisele õnnistuseks”. See on kooskõlas jumaliku lubadusega, mis on väljendatud Uues Testamendis, et juute kutsutakse üles “kartmatult teenima pühaduses ja õiguses Jumala ees kogu [nende] eluaja.” (Lk 1:74-75).
Koos juudi rahvaga ootab katoliku kirik Nostra Aetate sõnul “päeva, mida teab vaid Jumal üksi, mil kõik rahvad hüüavad Jumala poole ühel häälel ja teenivad teda õlg õla kõrval”.

JUUTIDE ARUTLUSED

Juutide ülesanne on osa kolmekordsest ülesandest, mis on pärit Pühakirjast ja mida on edasi arendatud hilisemates juudi allikates. Esiteks on lepingu ülesanne: alatine ajend elada juudi moodi, mis tuleneb lepingust Jumala ja juutide vahel. Teiseks ülesanne tunnistada, millega juudid näevad ennast (ja sageli näevad teisedki neid) Jumala olemasolu ja tema lunastava jõu igaveste tunnistajatena maailmas. Ja kolmandaks inimsuse ülesanne, mis mõistab juutide ajalugu Piiblis laiemalt kui ülesandena ainuüksi juutidele. See eeldab sõnumit ja ülesannet, mis on suunatud kõigile inimolendeile.
Leping pole lihtsalt lubadus või üleskutse täiustumisele. Kui Iisraeli rahvas on saanud suureks kogukonnaks ja kannatanud vaarao orjuse all, vabastatakse rahvas Egiptusest ebatavaliste imedega. Nad tulevad Siinaisse ja leping omandab oma sisu: seal ja edaspidi Kogudusetelgis antud seadused ja statuudid.

Partnerid õnnes ja õnnetuses

“Te olete näinud, mida ma olen teinud egiptlastele, kuidas ma teid olen kandnud kotka tiibadel ja kuidas ma teid olen toonud enese juurde. Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm! Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks!”
Juutidele pole see jumalik meelitus, vaid jumaliku kohustuse koorem. Ja see on siis juutide teoloogiline definitsioon: füüsilised inimesed, kes on kutsutud elama erilises suhtes Jumalaga. Sellel suhtel on spetsiifiline sisu. Sellest kinnipidamise eest on olemas tasu, sellest loobumise eest karistused.
Selline juutide arvamus ei ole kohandatud sobima inimeste, kogukonna ega rahva sotsioloogilise definitsiooniga. On isegi võimalik, et enamik juute tunneks selle suhtes ebamugavust. Juudid on õnnes ja õnnetuses, rikkuses ja vaesuses partnerid Jumalaga mõnikord tormises ja mõnikord idüllilises seikluses armastavas abielus, mis seob Jumalat ja Iisraeli rahvast igaveseks kokku ja mis annab juutide olemasolule sügavaima tähenduse.
Kõige selle praktiline tulemus on see, et juutide esmane misjon on suunatud juutidele. See tähendab, et juudi kogukond soovib oma identiteeti säilitada. Kuna see ei juhtu alati loomulikult, on see põhjus, miks juudid räägivad üksteisega pidevalt institutsionaalsetest jõududest ning kogukonna võimest harida lapsi. See tekitab põlastuse segaabielude vastu. See seletab kirge Toora uurimise vastu. Panused juutide elus on kõrged ja et mitte hüljata Jumalat, kulutab juudi kogukond palju energiat hoolitsemaks selle eest, et lepingukogukond töötaks.

Teie olete minu tunnistajad

Jesaja räägib osast, mida juudid täidavad ja mis ei piirdu ainult nendega. “Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud.”
Juudid on Tema tunnistajad selle kohta, et maailmas on üks Jumal, kes on selle Looja, et Ta on ainus ning et ebajumalatel ei ole väge – “minu ees peab nõtkuma iga põlv, mulle peab vanduma iga keel!”– ja et Jumala vägi on päästev vägi, aukartustäratavam kui inimolendid suudavad kujutleda.
Kuidas ilmneb Jumala vägi? Rahvaste elus, sealhulgas Iisraeli rahva languses ja tõusus. Ja on hästi teada Toora ja prohvetite raamatute kaudu, et Iisraeli kannatust mõistetakse tunnistusena Jumala lepingust Iisraeliga.
See, mida ei mõisteta, vähemalt mitte piisavalt hästi, on asjaolu, et Jumal tahab, et rahvad näeksid Iisraeli päästmist ja see avaldaks neile mõju. Jumal tahab, et seda näeks näiteks vaarao ja Egiptuse rahvas. Sellest ei piisa ilmselt, et lihtsalt päästa iisraeli rahvas orjusest. Pääsemine peab olema avalik ning on täis märke ja imesid, sest see peab õpetama suurele Egiptuse rahvale, et Iisraeli Jumalal on olemas vägi, hiilgus ja huvi päästa orjad vabaks.
Selles mõttes räägib ka prohvet Jesaja juutidest kui “rahvaste valgusest”. “Mina taastan Jaakobi suguharud ja toon tagasi Iisraeli säilinud: ma panen Sind paganaile valguseks, et mu pääste oleks ilmamaa ääreni!.” Rahvad vaatavad ja näevad iisraeli rahva päästmist ning on hämmastunud. Seetõttu saavad nad teada, kui nad ei ole seda juba enne teada saanud, et Issand, Iisraeli Jumal, elustab Oma rahva Oma maal.
Kuigi me suure osa oma ajast veedame mõtiskledes oma pattude üle, ei ole kannatus see, mis on Jumala sõnum. Jumala sõnum on kahetsuse vägi ning Tema armu vägi, nagu see ilmneb Iisraeli päästmises. Juutide suur lootus on nende päästmine ja nende rahvusriigi uuesti ülesehitamine.

Juudid on rahvaste valgus

Piibli sõnum on sõnum ja visioon mitte ainult Iisraelile, vaid kogu inimkonnale. Jesaja räägib kaks korda juutidest kui rahvaste valgusest ja senini olen sellele avaldusele viidanud 49. peatükis. Mida muud peab ta silmas, rääkides juutidest kui “lepingu rahvast ja rahvuste valgusest”? Keskaegne kommentaator David Kimhi näeb valgust, mis tuleb esile kui Toora valgus, mis tuleb Siionist. Kuna Toora sõnum on rahu, annab esile tulev valgus edasi sõnumi rahu õnnistusest, mis peaks valitsema kogu maailmas. Messiaanlik nägemus on: “Ja Tema kuulutab rahvaile rahu.” Niisiis märgib Jesaja, et neil aegadel “Tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks”.
Piibli Jumal on maailma Jumal. Tema nägemused on nägemused kogu inimkonnale. Tema armastus on armastus, mis ulatub iga olendini.
Jumal, kes armastas Aabrahami – “Aga sina, Iisrael, mu sulane, Jaakob, kelle ma olen valinud, mu sõbra Aabrahami sugu” – armastab kõiki inimesi. Sest Tema on maailma Looja. Aadam ja Eeva olid tema esimesed loodud olendid ja nemad on loodud ammu enne esimesi juute. Nad on loodud “Jumala näo järgi”, samuti nagu kõik nende lapsed igavesest ajast igavesti. Ainult inimene on loodud Jumala näo järgi.

Minu isa ei ole suurem kui sinu isa

Jumal lõi maailma vaid ühe algupärase olendiga, õpetamaks, et igaüks, kes hävitab üheainsagi hinge, hävitaks nagu terve maailma. Ja igaüks, kes päästab kasvõi üheainsa hinge, päästaks nagu terve maailma. Lisaks õpetab Talmud veel maailmarahu mõistet, sellist, mille puhul keegi ei saa öelda: minu isa on suurem kui sinu isa.
“Eks ole teie, Iisraeli lapsed, mulle etiooplastega üheväärsed? Eks ole mina toonud Iisraeli Egiptusemaalt, vilistid Kaftoorist ja süürlased Kiirist?” Kõik nad on Jumala rahvas.

Seitsme Noa Käsk

Judaism eeldab, et kõik inimesed on kohustatud järgima universaalset seadust. See seadus, mida tuntakse Seitsme Noa Käsuna, on rakendatav kõigile inimolendeile. Need seadused on (1) õiglaste kohtute sisseseadmine, et ühiskonnas valitseks seadus, ja (2) jumalateotuse, (3) ebajumalakummardamise, (4) intsesti, (5) verevalamise, (6) röövimise ja (7) elava looma liha söömise keelamine.
Judaismis on inimolendite absoluutväärtus, nende Jumala näo järgi loomine nagu ka Jumala peamine hool õigluse ja halastuse pärast kogukonna alus, mida kutsutakse üles vastama Jumala armastusele, armastades teisi inimolendeid, rajades selliseid ühiskondlikke struktuure, mis suurendavad võimalikult palju õigluse ja halastuse tavasid, ja püüdes ikka ja jälle tuua vigasele maailmale ravi.
Mailma täiustamine või parandamine, on juutide ja kogu inimkonna ühine ülesanne. Kuigi juudid näevad ennast elamas maailmas, mis ei ole veel päästetud, soovib Jumal, et Tema loodud olendid võtaksid osa maailma parandamisest.

Kristlased ja juudid

Klassikalise judaismi kolmekordse “misjoni” mõiste uurimine viib teatud praktilistele järeldustele, mis samuti soovitavad kristlastele ja Juutidele ühist tegevuskava.
Peaks olema ilmne, et iga kristlaste juutidele suunatud misjon on otseses konfliktis juutide ettekujutusega, et leping ise ongi see ülesanne. Samal ajal on tähtis rõhutada, et vaatamata lepingule pole maailma rahvastel vaja omaks võtta judaismi. Kõikide maailma rahvaste vagadel on koht tulevas maailmas.
Sama tähtis on aga idee, et maailm vajab täiustamist. Kuigi kristlased ja juudid mõistavad sellesse täiustumisse hõlmatud messiaanlikku lootust üsna erinevalt, sõltumata sellest, kas me ootame Messiat – nagu juudid usuvad – või Messia teist tulekut – nagu usuvad kristlased – jagame me usku, et me elame lunastamata maailmas, mis januneb parandamise järele. Miks mitte ühendada meie vaimseid jõude? Me oleme koos töötanud minevikus, edendades sotsiaalset õiglust. Me oleme sammunud ühises rivis kodanikuõiguste eest; me oleme võidelnud tööliste ja talupoegade ürituse eest; me oleme saatnud oma valitsusele petitsioone vaeste ja kodutute asjus; ja me oleme kutsunud oma riigi juhte üles tuumadesarmeerimisele.

Mõned Talmudist pärinevad mõtted maailma parandamise kohta

Juba Talmudi ajal olid heategevad institutsioonid vaeste eest hoolitsemiseks kogukonna elu oluline osa. Kui näiteks Mišna õpetab, et juut peab paasapühade pidulikku söömaaega pühitsema nelja peekri veiniga, märgib ta, et avalik annetamine peab tagama veini ka vaestele. Vaesed peavad pühitsema ja tundma vaba inimese väärikust – ja selle eest vastutab kogukond. Maimonides selgitab, et heategevuse kõrgeim vorm on võimaldada inimesel endal elatist teenida.
Talmudi suurem lõik, mis tegeleb tsiviil- ja kriminaalõigusega, Nezikin ehk Damages, esitab üksikasjalikult ja kaitseb töötajate kompensatsiooni. See annab konkreetse vormi Toora intressikeelule ja laiendab seadusi, mis keelavad intressi, et need hõlmaksid palju erinevaid rahalisi tehinguid, mis näivad olevat intressiga, isegi kui nad seda pole. Kõike seda tehakse eesmärgiga luua majandus, kus inimesed on julgustatud üksteist rahaliselt aitama, mis väljendab nende ühist seltsimehelikkust ja poleks niivõrd rahateenimise viis. Luuakse finantsinstrumendid, mis võimaldavad rahata inimestel saada partneriteks teistega muul viisil kui laenuvõtjatena – see on veel üks viis inimväärikust kaitsta ja julgustada sellise ühiskonna väljaarenemist, kus väärikus ilmneb argielus.

Julgustus hoolimisele ja armastusele

Head teod, mida seadus nõuab ja üksikasjalikult välja arendab, sisaldavad kohustust külastada haigeid ja lohutada leinajaid. Juudid peavad välja ostma vange ja kindlustama pruute, matma surnuid ja võtma inimesi oma lauas lahkelt vastu. Talmud kirjeldab üksikasjalikult juutide kohustust näidata üles lugupidamist vanade inimeste vastu.. “Püsti tõusmine” ja eriliste lugupidamise märkide näitamine on vastuseks vananemise füüsilistele probleemidele. Kui kellegi enda väärikustunne väheneb, palutakse kogukonnal tugevdada tema väärikust.
Talmud ütleb: tuleb hoolt kanda paganlike vaeste eest nagu juudi omadegi eest. Tuleb külastada paganlikke haigeid nagu juudi omi. Tuleb hoolt kanda paganate matmise eest nagu juutidegi eest, sest need on rahu teed.”
Toora rahu teed annavad praktilise vastuse inimkonna pühale loomisele Jumala näo järgi. Nad aitavad muuta maailma täiuslikuks Kõigevägevama kuningriigiks.
Kas inimkonnale pole vaja ühist, rahu teed? Kas inimkonnale pole vaja ühist nägemust meie inimeksistentsi pühast loomusest, mida saaksime õpetada oma lastele ja mida oma kogukondades edendada, et viia edasi rahu teid? Kas inimkond ei vaja kohustust oma religioossele juhtkonnale, et iga usu sees ja väljaspool seda ühendataks käed ja loodaks sidemed, mis inspireerivad ja juhivad inimkonna tema püha tõotuse saavutamisele? Juutidele ja kristlastele, kes on kuulnud Jumala kutset õnnistuse ja valgusena maailmale on väljakutse ja ülesanne selged.

admin Teoloogia

Comments are closed.