Home > Kultuur > “Aga viigipuust õppige…”

“Aga viigipuust õppige…”

november 1st, 2002

Israel Today

Tõlkija: Ingvar Kull

Viigipuud, piibellikku juudi rahva sümbolit, on Vanas ja Uues Testamendis mainitud 67 korral. Kui Jeshua (Jeesus) rääkis viigipuust oma õpilastele, oli see midagi, millest nad hästi aru said: “Nüüd õppige tähendamissõna viigipuust: kui selle oksad lähevad punga ja lehtivad, siis tunnete, et suvi on lähedal.” (Mt 24:32)
Lähis-Ida maades on alati kasvanud viigipuud, neid on umbes 800 liiki. Viigipuu annab vilja kolm korda aastas. Esimene saak ilmub okstele kevadel Paasapüha aegu (märts-aprill). Seda saaki nimetatakse eelviigimarjadeks (heebrea k: paggim). Kuna see on tulnud just kuiva talve järgsetest õitest, pole need marjad eriti mahlased ega suured.
Mai ja juuni vahel ilmuvad varased viigimarjad (bikkura). Veel mitte küllusliku saagi marjad on magusad, mahlakad, need on kasvanud eelviigimarjade pungade kohtadel asunud õitest; need on väga armastatud suupisteteks. Ilma varaste viigimarjadeta – kuigi see saak ei ole väga suur – ei annaks puud tulevast, kolmandat lõikust, mis tuleb juba külluslik.
Põhiliseks lõikuseks on hilised viigimarjad (te’enah). Vili valmib kesksügisel, lehtmajadepüha paiku. Oksad on sageli lookas, paindunud viljade raskuse all. Need marjad on maitsvad mitte üksnes värskelt, vaid ka kuivatatalt ja muul viisil säilitatult.
See tsükkel viigipuust illustreerib messiaanlike juutide ajalugu. Eelviigipuu kujutab endast esimesi messiaanlikke juute, kes kasvasid välja Vana Testamendi “õitest”. Esimesed Jeshua järgijad olid Iisraeli pojad, kes elasid nagu juudid. Nad käisid iga päev pühakojas (Ap.2:46) ja pidasid käsukombeid, mille Jumal oli neile andnud ja millest üksnes mittejuudid olid vabastatud (Ap. 15:28-29).
Kui III sajandil said Kristuse ihu rahvuslikus koosseisus ülekaalu hellenistlikud mittejuudi päritolu rahvused, olukord muutus. Aga nüüd, alates 20. sajandi algusest, on heebrea päritolu kristlased hakanud tagasi rändama Iisraeli, kust nad olid olnud sunnitud lahkuma kolmandal sajandil. Pärast 6-päeva sõda 1967. aastal ühendati Jeruusalemm taas juudi valitsuse alla, ning siis sai tagasirände liikumine suurima hoo sisse.
Just nagu marjade väike hulk eelviigimarja saagis, nõnda on ka praegu Iisraelis suhteliselt vähe messiaanlikke juute. Nende kogudus on oletatavasti 3500liikmeline, mis on 0,5 % Iisraeli rahvaarvust. See on varane vili suurest lõikusest, mis on omal ajal tulemas. Nagu ka viigipuul, võtab iga täielik küpsemisprotsess aega. Nii on praegune Iisraeli messiaanlik kogudus elav tõestus päästest, mis on Iisraelisse tulemas. “Sest ma ei taha, vennad, et te jääksite teadmatusse sellest saladusest, et te ei oleks enda arvates liiga targad. Iisraelile on tulnud osaline paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse, ja et kogu Iisrael päästetakse, nagu on kirjutatud – Päästja tuleb Siionist, tema kõrvaldab jumalatuse Jaakobist” (Ro 11:25-26).
Kuigi paljud kristlased usuvad, et messiaanlikud juudid toovad Iisraelisse ärkamise ja juhivad päästmise teele kogu Iisraeli, ei ole võimalik ette näha, kuidas see sünnib. Jah, nemad on tunnistus ja toovad paljusid tõe juurde, aga nad on siiski varane viigipuuvili. Kiri aga ütleb, et Issand saab ennast ilmutama kogu Iisraelile üleloomulikult. “Ja mina valan kogu Taaveti koja ning Jeruusalemma elanike peale armu ja anumise vaimu, nii et nad tema peale vaatavad, kelle nad läbi pistsid, ja nutavad tema pärast, nagu ainukese poja pärast, ja kaebavad kibedasti tema pärast, nagu kaeveldakse esmasündinu pärast.” (Sk. 12:10)
Nii tuleb lõplik lõikus, hilised viigimarjad. “Ja Issand on kuningas üle kogu ilmamaa. Sel päeval on Issand ainus ning tema nimi ainus nimi kogu maal.” (Sk. 14:9)

admin Kultuur

Comments are closed.