Home > Tunnistused > Kaotsiläinud ja taasleitud armastus

Kaotsiläinud ja taasleitud armastus

november 1st, 2002

Israel Today

Tõlkija: Ingvar Kull

Nad olid noored ja armunud. Nende unistused hävitati julmalt ning nad lahutati teineteisest Lodzi getost vangilaagrisse viimisega 1942. aastal
Ada Seibert viidi Auschwitzi surmalaagrisse esimesena ja pisut enne sõja lõppu viidi ta töölaagrisse Dresdeni lähedale. Tema isa suri Auschwitzis. Kuid tema armastatu Steffen elas ennast varjates punkris, kui Lodzi geto linnaosa hävitati.
Pärast sõda õnnestus Adal rännata Skandinaaviasse, ta töötas ühes Rootsimaa haiglas. Seal abiellus ta ühega oma parimatest sõpradest.
Steffen kolis Tel Avivi ja abiellus ühe Tšehhoslovakkiast pärit naisega. 1962. aastal lahkusid mõlemate abikaasad sellest maailmast. Samal aastal mainis üks juhuslik sõber, kes külastas Steffenit, et tema tuttav daam Ada elab ja töötab Rootsis.
“See ei ole võimalik! Ma olin kindel, et ta on hukkunud,” oli mehe esimene reaktsioon. “Kui sa mind ei usu, kirjuta talle kiri ja sa näed ise,” ütles sõber vastuseks.
Kiri jõudis Ada kätte paasapühade ajal. “Oled see tõesti sina, Ada?” küsis Steffen lühikeses kirjas. “Kas sa mäletad mind veel?”
“Ma ei suutnud oma silmi uskuda! Kuidas võisin ma mõelda, et ta võib elus olla!” meenutab Ada. Praegu 80-aastane proua mäletab kõike, nagu olnuks see eile.
Aasta hiljem – 1963 – nad abiellusid ja siirdusid Tel Avivi. 38 aastat kestnud abielu on olnud väga õnnelik ja nad on olnud alati koos. “Me ei ole tahtnud lahkuda teineteisest mitte minutikski. Me oleme olnud rahul, kui oleme koos 24 tundi päevas,” räägib Ada.
Möödunud aasta novembris kaotas Ada oma armastatud abikaasa, kes läks igavikku. Ta tunneb temast väga suurt puudust, kuid on tänulik nende aastate eest, mida nad said jagada – ja et elu anti neile tagasi.

admin Tunnistused

Comments are closed.