Home > Ajalugu > Mihhail Lotman: antisemitism on seotud rahvusliku alaväärsuskompleksiga

Mihhail Lotman: antisemitism on seotud rahvusliku alaväärsuskompleksiga

detsember 1st, 2002

Intervjuu Humanitaarinstituudi professori Mihhail Lotmaniga

Intervjueerinud Piret Udikas

Kas ja kuidas puudutab holokaust teid ja teie lähedasi?
Keegi minu sugulastest (vähemalt nendest, keda ma tean) ei ole otseselt holokaustis kannatanud.
Milliseid mõtteid kutsus Teis esile äsjamöödunud esimese holokaustipäeva tähistamine?
Vastulolulisi. Ühelt poolt arvan ma, et süütult hukkunud inimeste mälestamine on hea ja õiglane. Teiselt poolt see, kuidas see päev sisse viidi, tekitab pigem kibestumist.
Karta on, et selline holokaustipäev muutub mitte lepituse, vaid uue viha tekitamise päevaks.
Kus peituvad antisemitismi juured, mis viis kuue miljoni juudi tapmiseni Euroopa kultuurmaades?
Antisemitismil on kaks põhilist allikat. Üks peitub ksenofoobias (võõra kartmises ja vihkamises), teine judaismis endas.
Kui üks rahvas usub end olevat Jumala väljavalitu (aga iga religioosne juut peab seda uskuma), siis tekitab see paratamatult vastureaktsiooni teistes rahvastes.
Antisemitismi tundis juba antiikaeg, kristlus tõi siia uue dimensiooni: juudid lõid risti Jumala. Ehkki juba keskajal astusid Rooma paavstid antisemitismi vastu, säilis see rahvahulkades ning plahvatas alati mingisuguste looduslike või poliitiliste kataklüsmide ajal.
Kui keskajal oli antisemitismil tavaliselt religioosne värving, siis uusajal muutus see puhtilmalikuks. Siiski on ka ilmalikul antisemitismil näiteks Saksamaal või Venemaal selge mütoloogiline aluspõhi: nii sakslased kui venelased pretendeerisid erakorralisele staatusele.
Näiteks nimetas Dostojevski vene rahvast “jumalakandjaks” (narod-bogonosets). Sellel taustal ei saanud juudid olla lihtsalt üks teine rahvas, vaid inimeste alamtõug. Samasugune kolmikklassifikatsioon oli sakslastel: valitsev rass aarialased, siis teised rahvad ning lõpuks alaminimesed (lisaks juutidele kuulusid siia ka mustlased).
Praegusel ajal on antisemitism Ida-Euroopas seotud ennekõike rahvusidentiteedi kriisiga ja rahvusliku alaväärsuskompleksiga. Antisemitism on siin ennekõike ksenofoobia vorm, seda võiks nimetada parempoolseks antisemitismiks. Lääne-Euroopas aga võtab antisemitism ennekõike antisionismi kuju, see on vasakpoolne antisemitism.
Eesti oli ainuke riik Euroopas, kus tapeti kõik juudid, kes polnud Venemaale emigreerunud ja kätte saadi. Samas olime esimene riik, kus juudid said rahvusliku kultuurautonoomia. Kas on õigus neil, kes väidavad, et Eestis ei ole olnud riiklikku antisemitismi?
Juutide tapmise eest II Maailmasõja ajal ka Eesti territooriumil ei saa mitte kuidagi süüdistada ei Eesti riiki ega Eesti rahvast. Riiklikku antisemitismi ei olnud Eestis ei enne II Maailmasõda ega ole seda ka taastatud Eesti Vabariigis.
Mingit seost kultuurautonoomia ja holokausti vahel Eestis ma ei näe. Eesti oli okupeeritud ala ja selle eest, mis siin toimus, vastutab riigina okupeeriv riik. Teine asi on see, et Eestis leidus arvukalt kollaborante, kes töötasid nii Saksa kui Nõukogude okupatsioonireþiimide kasuks. Need, kes on süüdi inimsusevastastes kuritegudes, peavad saama karistuse.
Juutide tagakiusu läbi ajaloo on põhjustanud kristlik antisemitism. Kuidas saavad kristlased lunastada süü juutide ees?
Ma ei arva, et kristlased tervikuna vastutaksid kuidagi antisemitismi eest. Meil kõigil on reaalsed patud, mida kahetseda ja lunastada.
Miks on Efraim Zuroffil õnnestunud ässitada meie rahvast enda vastu?
Ma arvan, et peapõhjusi on kaks. Esiteks, meedia kajastas tema tegevust väga tendentslikult, teiseks aga jääb mulje, et Zuroff käitub spetsiaalselt nii, et välja vihastada võimalikult palju eestlasi.
Riikides, kus pole tehtud lõpparvet antisemitismiga, tõstab see uuesti pead. Kas olete Eestis kohanud juudivaenulikkust?
Olen.

admin Ajalugu

Comments are closed.