Home > JRKS > Juutidele on holokaust tragöödia, teistele rahvastele kohutav õppetund

Juutidele on holokaust tragöödia, teistele rahvastele kohutav õppetund

detsember 1st, 2002

Piret Udikas

Mulle jättis eriti rõhuva mulje miljonile tapetud lapsele pühendatud saal: ukse kõrvale kuhjatud jalanõud…” ütles Eesti-Iisraeli parlamendirühma aseesimees Vahur Glaase holokaustipäeval mälestusjumalateenistusel Balti misjonikeskuses.
Parlamendiliikmed käisid Kloogal

Vahur Glaase: “Taevaisa on minu vastu armuline olnud ja viinud mind viiel korral Pühale Maale.” Ühel korral võttis ta Iisraeli holokausti mälestusansamblisse Yad Vashem kaasa oma poja, et too teaks ja mäletaks kohutavat tõde hilisminevikust.
Nagu väikesed pimeduses ekslevad hingekesed näisid miljon väikest, täiesti pimedas ruumis värelevat küünalt. “Milles olid need lapsed süüdi?” küsis Vahur Glaase. “Ükski rahvas ei ole teisest parem, Kõigevägevama ees oleme kõik ühepikkused”.
Juudi rahvale oli juhtunu hävitav tragöödia, teistele kohutav õppetund.
Holokaustimuuseumi suures saalis leidis Glaase ka ühe koduse nime “Klooga”. Iisraelis teatakse Kloogat kui üht paljudest surmalaagritest.
Selle kinnituseks, et eestlasedki tahavad teada, mis Kloogal 60 aasta eest toimus, käisid mõned parlamendiliikmed holokaustipäeva hommikul Klooga surmalaagrit tähistava mälestuskivi juures ja asetasid sinna pärja. Riigikogus kohtuti Eesti juudi kogukonna esindajatega.
Saadi teada, et sõna holokaust on tulnud vanakreeka keelest ja tähendab elusa ja elutu täielikku hävitamist põletamise teel.

Iga juut oli surma mõistetud
Iisraeli suursaadik Baltimaades Avraham Benjamin ütles, et Eesti on esimest korda liitunud holokaustipäeva pidamisega. Kuid siht ei ole mitte mõelda sedavõrd minevikule,vaid tänastele noortele põlvkondadele, tulevikule.
“See oli kohutavate mõõtmetega kuritegu. Mõni kuu pärast Saksa invasiooni itta hävitati pooled Baltimaades elanud juudid. Aastaga mõrvati miljon juuti ida-Euroopas.”
Tapmise eest ei olnud juudi rahval kuhugi põgeneda. Hävitustöö oli süstemaatiline. Kui järjekordne maa oli vallutatud, käisid natsid selle maja majalt, küla külalt läbi, et kätte saada ja tappa kõik juudid. Iga inimene, kes oli juudiks sündinud, oli surma mõistetud. Ei olnud võimalik pöörduda teise usku, et ennast päästa. See oli sõda juudi rahva vastu, kus sõdurid tapsid naisi, vanureid, lapsi.

Kõige läbimõeldum massimõrv inimkonna ajaloos
Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna Eesti Osakonna juhataja Peeter Võsu: “Kuues käsk ütleb: sa ei tohi mõrvata. Natuke rohkem kui pool sajandit tagasi tapeti kuus miljonit juuti, nende seas miljon last viisil, mis oli hoolikalt plaanitud, läbi töötatud ja täide viidud. Plaan oli hävitada kõik juudid Euroopas. See on olnud kõige lõbimõelduv massimõrv ajaloos. Holokaust ei kuulu minevikule, see tuleb ajalooga kaasa ja elab ka täna.
Juudi rahvas on tundnud kohutavaid hädasid. Aga see pole Jumala rahvast hävitanud.
Pärast Babüloonia vangipõlve pöördusid nad koju tagasi. Ka pärast holokausti naasid juudid koju. Mõned aastad pärast holokausti sündis Iisraeli riik.
Jumal ei ole hüljanud oma rahvast ka täna. Iisraeli rahvas on kindel, et suudab ka praeguses sõjas end kaitsta ja oma tulevikku kindlustada. Jumal on oma rahvast lohutanud psalmides: “Jehoova annab tugevuse oma rahvale; Jehoova õnnistab oma rahvast rahuga.” (L 29:11)

Kuri pidi ise võllas rippuma
Eesti Kirikute Nõukogu esindaja, metodistikiriku superintendent Olavi Pärnamets: “Mulle tulid täna meelde pildid lapsepõlvest. Teine maailmasõda oli alanud. Mäletan, mida ütles mu isa, lihtne töömees, kes luges meile sageli ette Piibli raamatuid, ka Estri raamatut.” Ka sel ajal kavatseti kõik juudid hävitada. Kuri Haaman, kes oli juutidele võlla valmis teinud, pidi peagi ise selles rippuma.
“Kui Saksa väed marssisid võidukalt itta, ütles isa: see mees kaotab selle sõja, sest ta on käe tõstnud Jumala rahva vastu. Need sõnad olid prohvetlikud,” meenutas Olavi Pärnamets.
“Soovin südamest, et juudi rahvas võiks kogeda oma iidsel kodumaal rahu. Rahu Jeruusalemmale, õnnistust Iisraelile!”

Pole võimalik segi ajada ohvrit ja kurjategijat
Poliitik Igor Gräzin meenutas holokaustipäeval, et “juudid ei ole olnud esimesed ega ole ka viimased, keda on tapetud rahvusliku kuuluvuse pärast”.
(Surmalaagrite aruanded Eesti Riiklikus Arhiivis peavad täpset arvet tapetud juutide kohta, kuid mõrvatud mustlasi üle ei loetud. P.U.)
Holokausti taga on 2000 aastat kestnud antisemiitlik traditsioon, ütles Gräzin. “Me oleme unustanud antisemitismi Poolas, Venemaal, Ungaris. Kuni me ei julge käsitleda holokausti, ei muutu me kunagi normaalseks maailmaks. Kui oleme ikka veel värvi- ja rahvuspimedad teiste inimeste suhtes, siis on juudi rahva kuuemiljoniline ohver olnud asjatu.”
Holokaust ei tekkinud tühjale kohale, selle taga on kaks tuhat aastat kestnud antisemitism.
Paljud eestlased, poliitikud on võtnud neutraalse hoiaku sündmuste suhtes Iisraelis. “Kuidas saab segi ajada ohvri ja kurjategija, öelda, et neil mõlemil on õigus?” küsis Gräzin.
Ta meenutas, et Iisrael oli ainuke riik Euroopas, kes julges relvastada taasiseseisvunud Eesti sõjaväe, teised keeldusid politseile isegi kumminuia laenamast. Iisrael ei ole ainult meie kristlik kodumaa, ta jääb meie kindlaks sõjaväeliseks liitlaseks.

Unustus viib eksiili, aga mälestus lunastusse
Juha Ketola, Jeruusalemma Rahvusvahelise Kistliku Sursaatkonna Soome osakonna spiiker:
Yad Vashemis on tekst: unustus viib meid eksiili, aga mälestus viib meid lunastusse.
Holokausti ajal ei tapetud ainult üle 6 miljoni juudi, vaid hävitati hulga juudi kogukondi. Kohutav, millise kergusega võtsid toimuva vastu toonased rahvaste valitsused. See on hirmuäratav.
Mis on meie ülesanne täna? Mitte olla vaikivad pealtvaatajad, vaid tuleb astuda kurjategijatele vastu.
Kaks ja pool aastat käib sõda Iisraelis. Hämmastav, kui erapoolik on meedia Iisraeli suhtes! Selline suhtumine pole juudiriigile elu kergemaks teinud. Kas me armastame tõde, kas tahame teada, mis toimub Iisraelis?
Iisraeli Jumal ei ole juute kunagi hüljanud: “Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au.” (Js 62:2)
Juudi rahvas on väga palju kannatanud, kuid samal ajal on teda ka õnnistatud. Iisrael ise on õnnistamas kõiki rahvaid.
Praegu, kui maailm liigub pimedusse, saab ilmsiks rohkem kui kunagi varem, et me vajame üleinimlikku päästet.
Ärge kunagi unustage juute!

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastori Allan Lauri lõpupalve mõte oli andestus ja armastus.
Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast.
On aeg andestada ülekohus. Andestus ei tähenda unustamist, andestus tähendab, et me vabastame oma hinge ja anname selle üle Jumalale.

admin JRKS

Comments are closed.