Home > Tunnistused > Richard Wurmbrand: Jumal on mind kutsunud juhatama juute Kristuse juurde

Richard Wurmbrand: Jumal on mind kutsunud juhatama juute Kristuse juurde

detsember 1st, 2002

Ingvar Kull

“Juudid on andnud maailmale Piibli, ainukese raamatu, mis suudab rahuldada maailma vaimulikke vajadusi,” kirjutab juudikristlane ja luteri pastor Richard Wurmbrand oma raamatus “Kristus juutide teel”.

Jumal teeb kahtlejast kangelase

Läbi Piibli ja Iisraeli ajaloo võime näha, et Jumal võtab ikka ja jälle lihtsa inimese, kellel on siiras ja pühenduv süda, ning teeb temast kangelase, vägeva usuvõitleja.
Nemad on suutnud juhtida rahvast, olla valguseks suurtele hulkadele ning tunnistanud maailmale Taevariigist oma elu ja tegudega. Igaüks võib saada selliseks sambaks Jumala kojas, kui soovib tõeliselt tuua au isandale Issandale.
Richard Wurmbrand (1909-2001) oli üks selline suur mees Jumala viinamäel, kes andis tunnistust kui sangar, olles umbes 13 aastat tagakiusatud Rumeenia vanglates kommunistliku diktatuuri ajal (neist aastatest, verd tarretama panevatest katsumustest valmis raamat “Piinatud Kristuse pärast”), taludes kõikvõimalikke piinamisi ja teotamisi. Tänu tugevale usule säilitas ta terve mõistuse ja elu.
Õnnekombel saadi Ameerikas teada, et pastor Wurmbrand on veel elus ja vaevleb Rumeenia vanglates. Ameerika juutidel õnnestus ta Rumeenia kommunistlikelt võimudelt välja osta.
Richard Wurmbrand oli juut, kes elas Rumeenias ja sai kuulda Kristuse sõnumit. Talle paistis risti valgus ja temast sai koos armastava abikaasaga juudikristlane.
Hiljem ühines ta ja sai ordinatsiooni kohalikus luteri kirikus. Ta töötas kirikuõpetajana tagakiusu all fašistliku ja hiljem kommunistliku reþimi ajal.
Sellistes karmides ja eluohtlikes oludes õnnestus tal ja tema kogudusel, mis koosnes peamiselt juudikristlastest, Jumalale palju vilja kanda. Nad tunnistasid Kristuse sõnumit nii faðistlikele antisemiitidele kui nõukogude ohvitseridele, rääkimata tavalistest rumeenia inimestest.
Olla kartmatu ja tugev – sellise käsu andis Jumal juba Joosuale, Tõotusemaa vallutajale. Et Jumala au saaks täita maad, tuleb meilgi neid järgida. Ja lisaks õppida tundma paljude rahvaste kultuuri ning ajalugu, et võiksime mõista nende mõtteviisi, et võiksime osata neile läheneda ka evangeeliumiga.
Paulus ütles: ma olen juudiga juut ja ümberlõigatuga ümberlõigatu, ta lähenes igale inimesele temale arusaadaval kombel. Selleks läheb vaja laia silmaringi ning sügavat haridust. Richard Wurmbrand oli see. Juudi rabidega Kristusest vesteldes valdas ta rabiinliku kirjanduse detaile, milledest paljud viitavad selgelt Kristusele kui Messiale.
Juudi rabiinlik kirjandus on väga mahukas, sügav ja inspireeritud materjal, mida oleks igal mittejuudi kristlasel hea tunda, et mõista paremini usu juuri, nii Vana kui ka Uut Testamenti.
Lisaks esimesele raamatule “Piinatud Kristuse pärast ( on ilmunud ka eesti keeles), on pastor Wurmbrand kirjutanud mahuka raamatu “Kristus juutide teel” (eesti keeles 2001.a.), kus kirjeldab messiaanliku usu olemust ja perspektiive. Raamat on tulvil sügavat tarkust, mis on saadud läbitunnetatud ja -elatud Jumala Sõna kogemisega; usujulgustust, mis õhutab lugejat tegudele, ning imepäraseid tunnistusi, Luteri teoloogia ilmutusi, rabiinlike allikate ja talmudi tsitaate Piibli valgusel ning palju muud huvitavat.
Järgigem apostlite ja prohvetite usku. Õppigem tarkust, sest tarkusega lõi Jumal maailma. Ja käies sellel teel saame meiegi – õed ja vennad – usukangelannadeks ja -kangelasteks.
Richard Wurmbrand võeti Jumala ausse 1996.a.

Richard Wurmbrand kõneleb meiega raamatus “Kristus juutide teel”:
Jumal on kutsunud mind juhatama juute Kristuse juurde.

Mõned inimesed leiavad oma tõelise õnne ristiusust; teised taas vihakavad seda ja soovivad selle hävitamist. Juut Jeesus on seega nende õnne või viha allikaks.
Teadusajakirjanduses nimetatakse maailma juudi järgi: räägime Einsteini universumist, otsekui elaksime selles universumis juudi külalistena. Ja nii see ongi, sest me oleme sõna otseses mõttes juudi külalised – ainult et Tema nimi ei ole Einstein, vaid Jeesus Kristus.
Juudi rahvas on andnud maailmale Piibli, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Selle raamatu on kirjutanud juudid, kuid samal ajal on see Jumala Sõna ning ainuke raamat, mis suudab rahuldada maailma vaimulikke vajadusi. Ja Piibel täidab need vajadused, kui ta on kord taas nende kätes, kes selle on kirjutanud – siis, kui nad kogunevad Tema, juutide Messia ja rahvaste Lunastaja Jeesuse ümber, kes on selle raamatu peategelane ja teema.
Kõige efektiivsemad misjonitöö meetodid põhinevad vaikimisel ja keskendunud palvel, nii et hing, keda soovitakse võita, leiab rahu, ja armastus võib küpseda. Kõige efektiivsem misjonitöö on lakkamata palvetamine, vaid vähese seemne külvamine ning sellel juurduda ja kasvada laskmine.
Erinevate uskkondade vahel jooksevad verejõed, mis on valatud usuliste kagakiusude ajal.
Minu piirkonna ortodoksse kiriku preester istus oma maja ees õuel. Kui rääkisin talle, et olen juut, kes usub Jeesusesse, ässitas ta oma koera mulle kallale.
Rituaal, mida kasutatakse ortodoksses kirikus juutide ristimisel, käsib pöördunul kolm korda sülitada ja kuulutada: “Salgan ja nean juute ning sülitan nende peale.” Tean juhtumeid, kus ristitav isik on selle tseremoonia ajal minestanud, kuid teda on sunnitud seda needust ütlema.
Minu pöördumise ajal oli Rumeenia luterliku kiriku piiskopiks Hitleri-meelne Städel,kes jutlustas ristiusu, rassismi ja natsionaalsotsialismi segu. Igat luterliku kiriku käärkambrisse sisenejat tervitati sõnadega: Heil Hitler! Heil miljonite juutide tapjale!
Tõe nimel peab ütlema, et mitte ainult kristlased ei ole juute vihanud ja tapnud. Mõnikord on olnud ka vastupidi. Juudid nagu Trotski Venemaal, Rakosi Ungaris ja Anna Pauker Rumeenias surmasid paljusid kristlasi, kuigi mitte usulistel põhjustel. Teiste vaenuaktid ei ole aga oma vihale õigustuseks.
Ma ei unusta iialgi ortodoksse kiriku arhimandriiti Scribanit, kes oli kõige vägivaldsemate antisemiitlike vaenamiste ajal valmis meid päeval ja öösel aitama. Ta kaitses meid lugematutel juhtudel. See mees oli olnud teoloogilise seminari juhataja ning tema endistest üliõpilastest, kes meid “räpasteks juutideks” nimetasid, oli suur osa tookord preestriteks Bukarestis ja Kultuuriministeeriumi eesotsas. Ta noomis neid. “Kas ma seda teile õpetasin? Kas Jeesuski polnud mitte “räpane juut”? Ja kas meie Issanda ema polnud mitte “räpane juut?”
Hiljem vangis olles kohtasin inimesi, kes andsid oma elu sama armastava Jeesuse eest, kuid teineteisele ei öelnud nad isegi “Tere hommikust”, sest kuulusid erinevatesse kirikutesse või sama kiriku sees tegutsevasse kahte erinevasse rühmitusse. Oleme süüdi patus ja tõeotsijatele takistuseks.
Siiani ei ole ma leidnud veel ühtegi usulist organisatsiooni, mis kõlbaks valmistama maailma ette Jumalariigi tulekuks ja tegema jüngreid kõigist rahvastest.
Jumalik õpetaja kuulutas, et armastus on märgiks, mille järgi Tema jünger ära tuntakse. Armastus ei jäta normaalset inimest külmaks. Juudid janunevad armastuse järele rohkem kui muud inimesed. Kui armastus oleks meie usuks, sulaks nende ükskõiksus.
Minu vendadeks ja õdedeks on kõik need, kes üksteist armastavad, ükskõik mis kirikusse nad kuuluvad. Minu Issandaks on Jeesus, sest Tema on inkarneerunud armastus.
Meie ei saa kunagi valida, kellele head teha. Meie poolt võidetud vaenlane vajab ka abi. Kuid abi andmine võimul olevale vaenlasele on vale, sest see teeb meid tema tegude osalisteks. Loomulikult peame osutama kristlikku armastust kõigile. Kristlike juutidena peame osutama inimlikkust ka kannatavate ja võidetud antisemiitide suhtes.
Meie ajal moodustavad juudid maailma rahvastikust vaid 0,33 %, kuid sellele vaatamata on neil võtmepositsioon mitmete suurriikide majanduses, poliitikas, teaduses ja kultuurielus. Juutide võimalus mõju avaldada on nende arvuga võrreldes suur, seega on juutidel ka suur vastutus.
Teisel sajandil elanud Ateena lennukas kõnemees Aristides kirjeldas kristlasi järgnevalt: “Kristlased tunnevad Jumalat ja loodavad Tema peale. Nad annavad oma rõhujatele andeks ja muudavad nad oma sõpradeks. Oma sõprade vastu on nad head. Nende naised hoiavad abielu puhtana; nende tütred on vooruslikud. Nad armastavad üksteist. Nad aitavad leski. Kui nad kohtavad muulast, viivad nad ta oma majja ja rõõmustavad koos temaga nagu oma vennaga. Kui nende hulgas on vaeseid või puudust kannatavaid, siis nad paastuvad kaks või kolm päeva, et nende vajadused saaksid rahuldatud. Nad järgivad teadlikult Lunastaja poolt neile antud käske. Igal hommikul ja igal hetkel ülistavad nad Jumalat ning tänavad Teda Tema headuse eest. Nad on kõige kauni allikad maailmas. Nad ei räägi avalikult oma heategudest, vaid teevad neid inimeste pilkude eest salaja. Nad on tõepoolest uus rahvas ning neis on midagi jumalikku.”
Mida peaksime tegema, et võidaksime Iisraeli? Kõigepealt ei tohiks me selle ülesande suuruse pärast masenduda. Jeesus ütles: “Ära karda, sa pisike karjake…” Me ei saavuta eesmärki oma veendumusi analüüsides, vaid tundes Teda, keda me usume ja kellest kuulutame. Esitan veel praktilise nõuande: suunake oma pingutused juutide keskel toimuvas misjonitöös võtmeisikutele.
Hommik juba koidab, peagi saabub päev. Varsti paistab päike Iisraelile. Kuid juutideni on siiski raske jõuda. Kui aga Jumal on meie aitajaks, ei ole tähtsust, kas miski asi on kerge või raske.
Siiani ei ole suurem osa juutidest Jeesusesse uskunud. See ei ole tingitud sellest, et nad ei oleks tahtnud uskuda, vaid Jumal on tõe nende eest ära peitnud (Mt 11:25). Jumal on jäänud neile varjatuks, sest Ta tahab säilitada oma strateegilist reservi. Nad on koguduse tulevikulootus. Jumal on säästnud nad viieteistkümne sajandi eksimustest ja koguduse allakäigust. Nüüd on Tal võimalus kasutada juute, kes ei ole end neis pattudes määrinud, et taastada kogudus just otsustaval hetkel.”

admin Tunnistused

Comments are closed.