Home > Lühisõnumid > Purunenud unistused

Purunenud unistused

detsember 1st, 2002

Ilan Ramon (1954-2003)

Israel Today 3/2003

Aviel Schneider

Kosmosesüstiku Columbia katastroof vapustas iisraeli rahvast eriliselt, sest loo sellist lõppu ei osatud karta. Rasked kaotused ja valu pole iisraellastele võõrad, aga nende esimese astronaudi Ilan Ramoni lend andis neile lõpuks võimaluse keskenduda millelegi muule. Meie uudistesaateid täitva igapäevase vägivalla- ja terroriannuse asemel oli see midagi teistsugust. Mitte palestiinlaste ülestõus, mitte halb majandusuudis, vaid võimalus need unustada.
“Võrratu on põgeneda selle kõige eest ja keskenduda millelegi muule kui meie mured ja probleemid,” ütles ajakirjale Israel Today Daniella Klausner, koduperenaine Jeruusalemmast.
Niisiis rõõmustasid iisraellased kosmosesüstiku stardi üle, sest lõpuks ometi toimus midagi, mille üle heameelt tunda. Teatud mõttes tõusime me kõik koos Ilaniga üles kosmose rahulikele avarustele, jättes seljataha oma muredes vaevleva maa.
Kuid see muinasjutt lõppes halvasti ning iisraellased olid jällegi silmitsi äkilise kaotusega. Tragöödia mõju tugevdas Ramoni isa Eliezer Wolferman (79), keda intervjueeriti rõõmsameelselt Iisraeli TV-s just siis, kui süstik valmistus maanduma. Ta oli uhke ning rahulik. Igaüks meist oli rahulik. Lõppude lõpuks polnud rohkem kui saja süstikulennu puhul atmosfääri sisenemisel midagi juhtunud.
Siis libises kaamera kellale, mis luges maandumiseelseid sekundeid. Kell tiksus nullini, kuid ei olnud näha süstikut! Pärast mõnehetkelist hämmeldust andis reporter edasi dramaatilise teate: “On tekkinud probleem.”
Wolferman juhatati TV stuudiost välja, et ta ei peaks kuulma kohutavaid uudiseid. “Ilanil pole hauda,” ütles ta hiljem, “Ja minul pole poega.”
Oma poja kaotas kogu rahvas. “Purunenud unistused” võis lugeda heebreakeelse päevalehe Ma’ariv esilehelt, mis tõi leheküljesuuruse pildi maa poole kukkuvast süstiku tulekerast. “Nuttes taga Ilani” kuulutas Iisraeli suurima ajalehe Jediot Ahronot esikülg.
Ramon sai rahvuskangelaseks, sest ta esindas alandlikult ja samas uhkelt juudi rahvast ja Iisraeli riiki oma missioonil. Kogu maailma nähes kandis ta Iisraeli lippu oma kosmoseülikonnal ja võttis pardale kaasa võimsad sümbolid. Nende hulgas oli Piibel mikrofilmil, kiri Iisraeli lendurilt Ronilt ja Poolas Auschwitzi surmalaagris tapetud 14-aastase poisi Peter Ginzi joonistus nimega “Kuumaastik”.
Ramon sõi üleval koshertoitu, mitte sellepärast, et ta oleks religioosne, vaid ta tahtis esindada kogu juudi rahvast, nii ortodoksseid kui sekulaarseid juute. “Iisraeli ja juudi kogukonna jaoks on see väga sümboolne sündmus,” ütles Ramon oma lennu kohta.
Ramon ise sai sümboliks, kuna ta oli holokaustis ellujäänute poeg ja pojapoeg ning samuti aumärki kandev kolonel Iisraeli Õhujõududes. Ta läks ajalukku kui üka pilootidest, kes pommitasid Iraagi tuumareaktorit 1981. aastal, ning ta sõdis Jon Kippuri sõjas 1973 ja Liibanoni sõjas 1982. Ta esindas holokausti tuhast tõusnud Iisraeli, kes on võimeline ennast kaitsma ning on suveräänne omaenda maal. Temas sisaldus juudi rahva ning Iisraeli riigi triumf ja tragöödia.
Oli sünge hetk, kui Ramoni lipuga kaetud kirst saabus koju. Kaheksa õhujõudude koloneli kandsid kirstu oma õlul, samal ajal kui Ramoni naine Rona ja nende neli last pühkisid pisaraid.
“Me ei kujutanud su tagasitulekut koju ette niimoodi,” ütles peaminister Ariel Sharon. “Ilan puudutas iga juudi südame kõige varjatumaid soppe. Tema oli selle Iisraeli peegeldus, mida meile meeldib näha.”

admin Lühisõnumid

Comments are closed.