Home > Teoloogia > JUUDID JA KRISTLASED – üks perekond, ühe Isa lapsed

JUUDID JA KRISTLASED – üks perekond, ühe Isa lapsed

august 1st, 2003

Piret Udikas

Pärnus Immaanueli koguduses oli Iisraeli õhtu, mille korraldasid kristlased erinevatest kogudustest. Külalistena osalesid Pärnu juudi kogukonna praegune ja endine esindaja – Jefim Frischer ja Asja Hopp.
Kogudus pakub juutidele peavarju
Õhtu sõpradega algas videofilmi vaatamisega. Emeriitpastor ja Iisraeli sõber Voldemar Kaasik ning tema abikaasa Maimo külastasid Püha maad 2001.aastal.
Voldemar Kaasik meenutas unustamatut reisi Iisraeli, kuid rääkis ka 1941. aasta sündmustest, milles ta osales pealtnägijana. Nimelt töötas ta tollal Pärnu linna haiglas, mis asus kohe juudi palvemaja naabruses. Nii nägi Voldemar Kaasik, kuidas juudi lapsi hoiti sünagoogis enne nende hukkamist ja kuidas eesti mees Omakaitsest valvas püssiga, et lapsed ei pääseks põgenema. Samuti kuulis ta, et varsti need lapsed surmati sünagoogis. Voldemar Kaasik meenutas sedagi, kuidas tollal oli juutidel keelatud käia kõnniteel, viibida paljudes kohtades ja kuidas neid igapidi ahistati.
Raul Udikas tunnistas sellest, et nägi juudi laste tapmist palvemajas ühes oma unenäos ning samuti ühest teisest unes saadud nägemusest, mis puudutab juute lähenevatel aegadel.
“Olin alles usule tulnud ega teadnud midagi holokaustist ega sellest, et Pärnu sünagoogis mõrvati juudi lapsi. Selles unenäos samastusin nende lastega. Meid taheti mürgitada, ja mürgitatigi…
Teises unes antudnägemuses kogesin, kuidas juudid tulid suurest viletsusest ja valmistusid Iisraeli minema. Meie osa on neid selles aidata.
Ülekohus kestab. Jefim Frischer rääkis sellest, kuidas juba aastaid taotleb juudi kogukond Pärnu linnalt tagasi oma endist palvemaja. Tihti vahetuvad linnavalitsused ei taha omal ajal tehtud ülekohtust kuidagi aru saada ega seda heastada. Tänini on küsimus lõplikult lahendamata. Endine juudi palvemaja on täiesti lagunemas ja üle elanud mitu põlengut, olles praegu Pärnu kesklinnas kurvaks tunnistajaks kohutavast ülekohtust, mis ei näi lõppevat.
Samal ajal pole Pärnu umbes paarikümneliikmelisel juudi kogukonnal kohta, kus koos käia. Paar korda aastas kohtutakse Jefimi ema väikeses korteris juutide pühadel, aga korter on pisike ja sinna mahutakse vaevalt ära.
Väga sõbraliku ettepaneku tegi kogukonnale Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kes pakkus juutidest vendadele kooskäimiseks oma kogudusemaja, mis asub paari kvartali kaugusel põlenud sünagoogist. Ettepanek võeti sooja tänuga vastu. Juutidel on hea teada, et alati elab nende lähikonnas teisest rahvusest inimesi, sõpru, kristlasi, kes neid armastavad.

Kuidas armastada juute
Kuid mitte alati ei ole kristlased suhtunud juutidessse nagu oma vanematesse vendadesse. Kristlikul antisemitismil on kahjuks väga pikk ajalugu, see tekkis juba kiriku esimestel sajanditel: vägivaldne ristimine, juutide väljaajamine nende senistest kodudest ja asukohamaadest, nende tapmine sünagoogides. See kõik kulmineerus 20. sajandi keskel kuue miljoni juudi hävitamisega – holokaustiga.
Ilma sajandeid kestnud tagakiusuta oleks vaevalt saanud võimalikuks kolme neljandiku Euroopa juutide mõrvamine. Asendusteoloogia on see sööt, millest on sajandite vältel paljud tagakiusajad kinni haaranud, ka Hitler õigustas miljonite juutide tapmist ainult sellepärast, et nad on juudid, sama ohtliku mõtlemisega: juudid lõid risti Jeesuse, Jumal on sellepärast juudid hüljanud, nende asemel on Jumal valinud oma rahvaks kristlased.
Jumal ei ole juutidega kunagi lõpetanud, tema sõna räägib sellest, et ta ei võta ära oma kutsumist ega lepingut. Kui Jumal on valinud algusest peale juudid oma omandrahvaks, silmateraks, siis see jääb püsima aegade lõpuni, olenemata sellest, kas juudid ise on alati teinud ja teevad õigeid valikuid.
Kristlastel aga on kohustus armastada isegi oma vaenlast, seda enam siis oma vanemat venda Iisraeli. Kuidas peaksime armastama juute? Nende eest paludes, nende saatusega, nende valuga samastudes, neid õnnistades.
Gerda Määr elas Inglismaal ja toetas aktiivselt kristlikke organisatsioone, eriti Christian Friends of Israel. Jumal pani talle südamele, et ta tuleks tagasi oma kunagisele kodumaale ja alustaks siin õpetustööga. Eriti oluliseks peab ta kristlastele Vana Testamendi tutvustamist. Jumal on teda selles töös õnnistanud. Umbes aasta tegutseb Immaanueli koguduses piibli- ja osadusgrupp.

Messia ootuses
Käes on aeg, mil Jumal on toomas kokku oma perekonda – juute ja kristlasi. Inimestele on omane vaadata nende asjade peale, mis meid lahutavad, meie erinevuste peale. On aeg näha seda, mis meid, kristlasi ja juute ühendab, tunnetada end ühe pere liikmetena, ühe Isa lastena.
Juutidel ja kristlastel on palju ühist. Kõigepealt Jumal-Isa. Millegipärast räägitakse, et juutide Jumal on karm, kes nõuab eelkõige käsutäitmist. See on taas üks järjekordne müüt ja vale müüris, mida saatan on aastasadu ehitanud. Vana Testament räägib väga selgelt ja väga sageli Jumala heldusest, halastusest, armust, armastusest, ustavusest. Nagu kristlastele, nii on meie helde Taevane Isa alati andestanud ka juutidele, kui nad on pöördunud oma ahastuses Jumala poole. “Sest Jehoova ütleb Iisraeli soole nõnda: Otsige mind, et te jääksite elama!” (Am 5:4) “Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame, et nad käiksid mu seadluste järele…” (Hs 11:19-20)
Ühes oma varasemas jutluses käsitles pastor Joosep Tammo kümmet käsku, tõlkides seda algkeelest. Kui tunneme kümmet käsku otseste käskude ja keeldudena, siis heebrea keeles ei kõla need sugugi käskudena. Need kõlasid hoopis nii: Kui sa armastad oma Jumalat, siis ei ole sul teisi jumalaid tema palge kõrval; kui sa armastad Jumalat, siis sa austad oma isa ja ema…”
Meil mõlemil, nii juutidel kui kristlastel on üks Jumal ja üks Jumala Sõna – Piibel. Jumal on Uue Testamendi pookinud Vana Testamendi sisse, üks ei eksisteeri ega toimi teiseta. Vana Testamendi tõotused avanevad Uue Testamendi kaudu, ja vastupidi.
Alati on see, mis toimub Iisraelis füüsiliselt, kajastunud koguduse vaimses elus. Meid juute ja kristlasi seob üheks pereks eriti praegustel aegadel, kus kõik konfliktid on küpsemas viimse piirini, veel seegi ja see on kõige tähtsam – me ootame mõlemad oma Lunastajat, Messiat. Kristlikus kirikus öeldakse: Tule, Issand, tule! Sama korratakse sünagoogides.
Juutide omavahelised kõned Iisraeli lõpevad alati sõnades väljendatud igatsusega: “Usume, et Messias tuleb homme!”
Käes on aeg, kui Jumal liidab oma perekonda – juute ja kristlasi kokku.

admin Teoloogia

Comments are closed.