Home > Teoloogia > “Iisrael lõpuaegades”

“Iisrael lõpuaegades”

august 1st, 2003

Prof Johan Malan

Prof Johan Malan on sündinud 9. jaanuaril 1941. 1978. aastast juhatab ta Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhjaülikooli antropoloogiakateedrit. Ta isa töötas misjonärina Lõuna-Aafrikas ja Svaasimaal.
Alates 1984.aastast toimetab prof Malan kristlikku afrikaanikeelset ajakirja, on kirjutanud mitmeid kristliku sisuga raamatuid Iisraeli ja ilmutusraamatu kohta.
Prof Malani raamatu “Iisrael lõpuaegades” tõlkimisega saavad tema eshatoloogiaalased uurimused kättesaadavaks ka eesti lugejale, kellel seni pole olnud erilist võimalust vastava kirjandusega tutvuda. Aeg läheneb kiiresti lõpule. Koos sellega kasvab vajadus niisuguste raamatute järele, mis annavad meie ümber toimuvale piibelliku hinnangu ja selgitavad Piibli ettekuulutusi lõpuaja sündmuste kohta.
(Alljärgnevalt avaldame mõned osad sellest raamatust.)

Trööstige minu rahvast!
Piibel annab väga selged juhised kõigile rahvastele ja eriti kristlastele nende käitumise ja nende vastutuse kohta Iisraeli ees. Kui neid nõuandeid arvestatakse, siis õnnistab Jumal mõlemaid pooli – nii andjat kui vastuvõtjat. Enamik neist juhistest on Piiblis antud käskivas vormis ja sellepärast kujutavad nad endast sisuliselt Jumala käske. Kui sa tahad teha Issanda tahet selles osas, mis puudutab sinu suhteid Iisraeliga ja koos sellega pärida õnnistuse iseendale ja oma rahvale, siis täida need käsud.
Johannese ilmutusraamatus (Ilm 1:13) võrreldakse kristlikku kogudust küünlajalaga. Kristusest tunnistavad kristlased peavad olema valguseks, mis särab selles pimedas maailmas. Ilmutusraamatus kirjeldatud küünlajalal on 7 haru. Niisugune küünlajalg on juudi religioonis hästi tuntud ja seda nimetatakse menoraks. Need 7 haru osutavad sellele, et peale meie üldise ülesande – valgustada maailma Kristuse valgusega, peame valgustama ka Iisraeli teed.
Paljud kristlased ja kristlikud kogudused on kaotanud silmist oma vaimuliku missiooni ning takerdunud enesekesksesse tegevusse. Sellised kristlased on tegelikult eemaldunud Jeesusest Kristusest ja teenivad teda ainult oma huultega. Kui kogudus Jumalast vaimulikult kaugeneb, siis pole vaja imestada, et ta kaotab kontakti ka Iisraeliga kui Jumala valitud rahvaga. Jeesus hoiatas armastavalt, kuid kindlalt niisuguseid usklikke: “Aga mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse. Siis mõtle nüüd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid; aga kui mitte, siis ma tulen su juurde ja lükkan su küünlajala tema asemelt ära, kui sa meelt ei paranda.” (Ilm 2:4-5).
Seitse küünlajalaharu õpetavad meile seitset tegevust, mida Jumal ootab meid tegema oma valitud rahva heaks: õnnistage, trööstige, hoolitsege, palvetage, kuulutage, samastage, äratage.
Õnnistage neid!
Päris alguses, kui Jumal kutsus Aabrahami, ütles Ta temale: “Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad; ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1Mo 12:3).
Õnnistada kedagi tähendab paluda temale Jumala poolehoidu ja kaitset. Kellegi needmine on vastupidine õnnistamisele – see on soovimine, et selle inimese peale tuleksid õnnetused ja hädad (sageli kutsutakse sealjuures abiks ka okultistlikke maagilisi jõude). Muistsel ajal kutsusid Iisraeli naaberrahvad sageli paganlike jumalate deemonlikke jõude Jumala rahva vastu võitlema. Aga nende needmised pöördusid alati nende eneste vastu ja nad pidid paratamatult kukkuma auku, mille nad olid kaevanud Iisraeli jaoks. Need, kes panevad vastu Jumalale, pöörduvad alati ka Tema rahva vastu: “…su vihkajad ajavad pea püsti! Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi…Nad ütlevad: “Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi enam ei mäletata!” (L 83:3-5)
Trööstige neid!
“Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal! Rääkige Jeruusalemma meele järele….” (Js 40:1-2)
Trööstida tähendab olla seisundis, kus ei ole rahutust ega ärevust, kannatusi ega valu. Trööstija on inimene, kes tunneb kaasa sellele, keda on tabanud häda, kes annab talle jõudu ja lootust.
Kas sa trööstid Iisraeli rahvast, kui nad on mures ja ärevuses, elades neile vaenulike rahvaste keskel? Kui nad langevad antisemitismi ohvriks või siis, kui nad peavad taluma majanduslikke raskusi omaenese maal?
Hoolitsege nende eest!
Et Iisraeli tõeliselt õnnistada ja trööstida, peaksime oma positiivset vaimulikku suhtumist toetama ka praktilise abiga nende vajadustes. Kellegi eest hoolitseda tähendab olla tähelepanelik tema suhtes ja osutada abi seal, kus seda vajatakse.
Hoolitsus Iisraeli eest võib väljenduda erinevates vormides: mitmesuguste programmide koostamises, mis annavad informatsioon Iisraeli olukorrast ja soovitavad praktilisi meetmeid selle parandamiseks.
Toetada saab diplomaatiliste kanalite kaudu. Tuleb teha jõupingutusi saatanliku antisemiitliku ideoloogia tagasitõrjumiseks. Saab delikaatselt ja tähelepanelikult tegelda Iisraeli rahva vaimulike vajadustega, jagada rahalist ja mitmesugust muud ainelist abi.
Paulus, kes kuulutas oma vendadele juutidele evangeeliumi, organiseeris neile ka praktilise abi saatmist.
Millisest abiprogrammist sina osa võtad? Kuidas sa hoolitsed nende eest, kes Jeruusalemmas raskustes vaevlevad?
Palvetage nende eest!
Kõige kesksemal kohal Iisraeli abistamises on palve: ”Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!” (L 122:6)
“Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahid: kogu päeva ja kogu öö ei tohi nad iialgi vaikida! Jehoova meenutajad, ärgu olgu teil rahu ja ärge andke temale rahu, enne kui ta on rajanud Jeruusalemma ja pannud maa peale kiituseks!” (Js 62:6-7)
Samastage end nendega vaimselt!
Ära tõstata kunagi küsimust selle kohta, kas juutidel on õigus olemas olla, vaid näe neis rahvast, kelle kaudu Jumala Sõna on tulnud sinu juurde.
“Mis paremus on siis juudil? Või mis kasu on ümberlõikamisest? On paljugi ja kõikepidi! Kõigepealt see, et nende kätte on usaldatud Jumala Sõna, mida Jumal on rääkinud. Mis sellest, kui mõned olid … uskmatud? Ega siis nende uskmatu meel tee tühjaks Jumala ustavust? Mitte sugugi!”(Ro 3:1-4)
Iisraeli keskel on alati olnud ja on ka praegu Jumalale ustav jääk, kellega me võime ja peame endid vaimus samastama, püüdes samal ajal võita nende südameid, kes ei ole olnud Jumalale ustavad. Kui olete usklikud, siis palun pidage alati meeles, et teie usk pärineb juutidelt.
Iga päästetud pagana süda, kes on saanud selle õnnistuse osaliseks, mida alguses pakuti Iisraelile, peab olema täidetud armastusega juutide vastu – mitte ainult sellepärast, et ta võib nendega jagada nende vaimulikku pärandit, vaid ka sellepärast, et ta võib tunda vaimustust juutide kui kogu rahva päästmise üle. “Sest kui sina loomulikust metsõlipuust oled ära lõigatud ja loomu vastu oled jätkatud väärisõlipuu külge, saati siis, et nemad kui loodud oksad, jätkatakse iseeneste õlipuu külge. Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus – et teie ei oleks eneste meelest liiga targad – et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse, ja kogu Iisrael päästetakse…” (Ro 11:24-26).
Kujuta enesele ette seda imelist tulevikku, kui päästetud juudid ja paganad hakkavad üheskoos elama Messia kuningriigis ja saavad kõik osa Tema võrratust armust!
Õhutage neis kadedust!
Kas sa tunned oma vastutust elada nii veenvalt välja oma kristlikku elu ja anda nii mõjuv tunnistus selle kohta, mida Issand on sulle teinud, et võiksid ka neis juutides, kes Jeesuse on kõrvale lükanud, kadedust äratada? Ära kunagi unusta, et kõigepealt oleme kutsutud tunnistama Jeesust Jeruusalemmas ja alles seejärel kogu maailmas. Juutide evangeliseerimine ei ole kerge ülesanne, kuid sellega käib kaasas õnnistus. Usalda Issandat ja palveta nende päästmise pärast: “Ma ütlen nüüd: Ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.” Ro 11:11).
Kuuluta neile päästmist!
Paulus ütles: “Sest ma ei häbene evangeeliumi, sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.” (Ro 1:16).
On tõepoolest kurb, et paljud kristlased häbenevad kuulutada Jeesuse Kristuse evangeeliumi juutidele. Nad kardavad juute solvata ja neis meelepaha äratada. Kuigi oma isikliku eeskujuga, armastusega ja delikaatsusega võib saavutada palju enam kui uskmatuid hukka mõistes ja neid rünnakutega pöörduma sundides. Peame siiski olema veendunud, et meie tunnistus Messiast oleks edasi antud selgelt ja täpselt. Juutidel, kes ei usu Jeesusesse Kristusesse, ei ole lootust.
Iisraeli rahvale tuleb armastava ja kaastundliku südamega kuulutada päästesõnumit selle kohta, et ta võib saada oma patud andeks Jumala Talle läbi, kes Kolgatal tapeti: “Rääkige Jeruusalemma meele järele ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud…” (Js 40:2)
Jesaja 55:11 räägib Isssand sellest, et Tema Sõna ei pöördu tühjalt tagasi, vaid saadab korda selle, mis on Temale meelepärane. Vaatamata kõige julmematele tagakiusamistele ja tugevale vastupanule ning kristlust keelavate seaduste vastuvõtmisele, kuulutasid 1. sajandi kristlased visalt ja püsivalt päästmise evangeeliumi. Nende tunnistus ei olnud asjatu: “Ja Jumala Sõna kasvas, ja jüngrite arv sai väga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule.” (Ap 6:7)
Iisrael läheneb kiiresti suurele vaimulikule ärkamisele: “Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Jehoova, et need püüaksid neid.” (Jr 16:16)
“Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: “Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest… Ma otsin kadunud ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra…” (Hs 34:11-16)
Tunnistage üksteisele oma patud!
Aga kuidas on lugu nende rahvastega, kirikutega, organisatsioonidega ja kristlastega, kes selle asemel, et Iisraeli õnnistada, on teda neednud ja taga kiusanud? Kuigi Issand ütleb, et Ta annab meile andeks, kui me Temale oma patud tunnistame, peame me ikkagi ka omavahelised suhted korrastama. Me peame oma patud ka üksteisele tunnistama, neid kahetsema ja kui võimalik, siis kahju kompenseerima. Niisugused sammud võivad avada kristlastele tee Iisraeli rahva südamesse. Järgnev lugu on avaldatud Iisraeli Rahvusvahelise Kristliku Saatkonna 1992.a. nov/dets väljaandes.
“See oli liigutav pilt, kui sajad hispaania kristlased, kes olid üle kogu Hispaania kokku tulnud Toledosse, langesid patukahetsuses ja palves põlvedele. Nad kandsid loosungeid, millele oli kirjutatud: Juudi rahvas! Palun andke meile andeks see, mis juhtus 1492.aastal.
1492. aastal, kuninga Ferdinandi ja kuninganna Isaveli valitsemise ajal saadeti juudid katoliku kiriku vaimulikkonna survel Hispaaniast välja. Neil aastatel oli juutidel Hispaanias valida kolme võimaluse vahel: saada tapetud, võtta vastu vägivaldselt pealesunnitud kristlus (Rooma katoliiklus) või olla Hispaaniast välja saadetud. Tuhandeid juute piinati ja tapeti, tuhandeid pöörati vägivaldselt katoliku usku ning ülejäänud saadeti maalt välja. See oligi, mida Hispaania kristlased Jumala ja Iisraeli rahva ees kahetsedes tunnistasid.
Ligi 900 kristlast langes põlvili Toledo keskväljaku kividele munitsipaliteedihoone vastas, katoliku kiriku kõrval. Mitmed palusid silmili maas ja pisarates, et Jumal andestaks ja võtaks ära needused, mille hispaania oli enda peale tõmmanud juutide tagakiusamise, tapmise ja pagendamisega.
Oma vastukõnes ütles Iisraeli president Itshak Navon: ”Ma seisan teie ees hämmastunult ja tunnetest tulvil. Ma olen erutatud sellest soojusest ja armastusest, millega te õnnistate minu rahvast. Samas olen ma kohmetunud, sest me pole harjunud niisuguste þestidega. Meie rahva pikk ajalugu on meile õpetanud, kuidas reageerida laimule, tagakiusule ja vihkamisele, kuid mitte seda, kuidas reageerida armastusele ja sümpaatiale, mida oleme täna kogenud. Me pole lihtsalt sellega harjunud. Sellepärast lubage mul teile siiralt ütelda, et meie südamed on tulvil sügavat tänu, sest te andsite meile tagasi usu inimkonda ja äratasite meis lootuse paremale tulevikule inimestevahelistes ja religioonidevahelistes suhetes.”

admin Teoloogia

Comments are closed.