Home > Kultuur > Juudi pulmad lõpevad riigihümniga

Juudi pulmad lõpevad riigihümniga

august 1st, 2003

Israel Today 2/2003

Ludwig Schneider

Jeruusalemma Montefiori kvartalis asub kuulus tuuleveski. Oliivi- ja männipuud ning ilus vaade vanalinnale meelitavad mind sinna ikka ja jälle. See park on ka populaarne noorpaaride pildistamiskoht pulmapäeval. Pruudid poseerivad fotoaparaadi ees nagu kaunid valged liiliad. Peigmees seevastu näeb sageli kahvatu välja.

Kõik meie viis last abiellusid Jeruusalemmas, seega ma tean üht-teist juudi pulmadest. Teisipäev (jom shlishi ehk kolmas päev) on eriti populaarne päev pulmadeks. See põhineb 1. Mo 1:12-13, sest loomise “kolmandal päeval” “Jumal nägi, et see on hea” – teist korda, kaks ühe asemel. Sellest salmist tuleneb uskumus, et teisipäeval annab Jumal uuele kodule kahekordse õnnistuse, nimetades seda “heaks” nii peigmehe kui pruudi jaoks.

Kui kristlik pulmatseremoonia leiab sageli aset kirikus, siis juudi pulmad toimuvad väga erinevates ruumides. Judaistlikus pulmas on oluliseks asjaks nelja vardaga ja sõprade poolt hoitav huppa, mis võib olla sama lihtne kui talit (palverätik) – rohkem polegi vaja. See traditsioon tuleneb piibliaegadest, kui peigmees oma saatjate ja pruut enda omadega tulid erinevatest suundadest ja kohtusid huppa all. Mõnikord kasutati rikkalikult tikitud velvetit. Tänapäeval valivad pruudid õhema materjali, kuid ka vana traditsioon lihtsa talitiga on endiselt levinud.

Idajuudid korraldavad oma pulmad tihti väljas, kuid paljud iisraellased rendivad pulmamaja, kuhu on paigaldatud huppa. Vastuvõtt algab tavaliselt kell 7 õhtul, tseremoonia ise aga umbes kell 9. Vahepealse aja jooksul tervitavad pruudi ja peigmehe vanemad külalisi – simhale (rõõmsale peole) kutsutuid on 300 ja 800 vahel. Nende keskel asetseb seif, kuhu külalised panevad oma pulmakingid, milleks on tavaliselt kaart koos tðekiga. Pärast tseremooniat viib keegi seifi noorpaari sviiti pulmamajas. Millalgi õhtu jooksul loevad vastabiellunud saadud raha üle. Sagedasti jääb sellest üsna vähe järele pärast pulmade ja vastuvõtukulude katmist.

Kui noorpaar siseneb saali, läheb noormees kõigepealt huppa alla pruudi juurde. Judaismis õpetatakse, et samal kombel laskus Jumal Siinai mäele oma pruudi, Iisraeli juurde.

Enne kui rabi alustab tseremooniat, laseb ta peigmehel kirjutada ketubale e. abielulepingule rahasumma, mis näitab, kui palju naine tema jaoks väärt on. Pärast seda, kui peigmees on lepingule alla kirjutanud, lisavad tunnistajad (kes peavad olema perekonnaliikmed) oma allkirjad. Ketuba tekst on aramea keeles ja selle teksti on koostanud Simeon ben Shetah’i aastal 80 eKr. See loetleb mehe kohustused naise vastu koos rahalise korraldusega surma ja lahutuse puhuks. Naise kohustusi mehe vastu ei panda kirja. Pärast seda kui rabi loeb teksti valjusti ette, annab ta selle peigmehe ämmale, kes hoiab seda oma tütre jaoks kindlas kohas.

Pärast tseremooniat purustab peigmees klaasi oma jala all, et meenutada Templi hävitamist. Siin hüüavad sefardi (Vahemeremaade) juudid “Siman Tov!” (“hea märk”) ja aðkenaasi (kesk- ja ida-euroopa) juudid “Mazal Tov!” (“palju õnne!”) Nüüd algab tants ja söömine. Pidu jõuab lõpule, kui mängitakse Iisraeli riigihümni Hatikvat.

admin Kultuur

Comments are closed.