Home > Teoloogia > LUNASTAJA TULEB NING TAASTAB LOODU TÄIUSLIKKUSE

LUNASTAJA TULEB NING TAASTAB LOODU TÄIUSLIKKUSE

august 1st, 2004

Risto Santala teoste põhjal

Tõlkija: Ingvar Kull

Lõpuaja märgid on meie põlvkonna silmade all sündinud – need on karmid ja ebameeldivad sündmused, mis samas julgustavad usklikke südameid, et Kristuse (Messia, kõigi usklike, k.a. juutidest usklike Lunastaja) tulemine on lähedal.
Lk 21:28: "Aga kui see kõik hakkab sündima, siis tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!" Nii ütleb Jeesus, Messias. Ühes ingliskeelses tõlkeversioonis on see kirjakoht järgmine: "…siis vaadake julgelt ülespoole, sest teie lunastus on jõudnud juba väga ligidale!"
Vagad ja jumalakartlikud juudid on oodanud Messiat juba palju varem; tuhandeid aastaid enne Kristuse-Messia maa peale sündimist oli Püha Vaim prohvetluse Vaimu kaudu ette öelnud, et Lunastaja tuleb ja hävitab kurjuse ning taastab loodu (st inimese ja looduse) täiuslikkuse.
Eesti keelde on tõlgitud kolm suurepärast raamatut, mille autoriks on Risto Santala: "Kristus Vanas Testamendis rabiinliku kirjanduse valgel", "Kristus Uues Testamendis rabiinliku kirjanduse valgel", "Pauluse elu rabiinliku kirjanduse valgel". Risto Santala märgib, et äärmiselt põhjalik töö võttis üle kümne aasta, kui ta uuris ja luges heebreakeelset rabiinliku kirjanduse raamatukogu koos paljude kommenteerivate lisatekstidega. Seejärel õnnestus tal valmis kirjutada need kolm suurepärast teost.
Risto Santala kinnitab, et kui usklik inimene ei tunne rabiinlikku kirjandust, seda laia tausta, millest on võrsunud Vana ja Uus Testament, ei saa ta viimati nimetatud teostest aru, või kui, siis väga puudulikult. Seepärast olen läbi töötanud need kolm raamatut ja soovitan seda kõikidele teistelegi.
Esimeses raamatus "Kristus Vanas Testamendis rabiinliku kirjanduse valgel" näidatakse meile, kuidas vagad ja end pühitsevad juudid on uurinud Vana Testamenti ja seda tõlgitsenud – esmalt selles sisalduvad raamatud üles kirjutanud ja neid säilitanud; muidu meil neid polekski. Suulise pärimuse teel on neid sõna sõnalt pähe õpitud ja edasi antud põlvkondade viisi sadu või isegi tuhandeid aastaid, enne kui need kirja pandi. Esmalt Moosese raamatud – Toora, mis tähendab õpetust või käskude pidamise õpetust, siis ajaraamatud, kirjad-poeetilised raamatud, õpetussõnade raamatud, prohvetite raamatud. Nende hulgas on palju apokrüüfseid, hiljem lisatud raamatuid, mis ei sisaldu Vana Testamendi kaanonis, kuid on arvatavasti sama autentsed kui noodki.
Messia ootuses on jumalakartlikud juudid, rabid ja teised usklikud uurinud neid raamatuid ja on Pühas Vaimus, kes inspireerib iga alandlikku südant, mõistnud paljude tekstide ilmutusi. Nad on kirjutanud kommentaarid nende põhjal, mis on meile antud "Talmudi" üldnime all, mis omakorda koosneb mitmest alateosest nagu Gemara, Miðna jne.
Jumalakartlikud juudid on püüdnud Messia ootuse ja püha Lunastaja ootamise traditsiooni edasi anda põlvkonnalt põlvkonnale, et iga järgnev generatsioon kardaks ja austaks samuti Elavat Jumalat ega manduks. Selleks on nn jeshivad ehk koolid lastele, kus õpetatakse tundma Jumala Sõna. Meenutuseks: algusaastatel, kui Jumala inglid käisid veel maa peal vabalt ringi ja inimene võis kuulda Jumalat endaga otse kõnelemas, annab Jehoova ise tunnistust Aabrahamist: "Ma võin Aabrahami usaldada, sest Ma tean temast, et ta õpetab ja käsib oma lapsi käia Jehoova teedel ja pidada, mis on õige, teha Jumala sõna järgi." (1Mo18:19).
Sellesama loomuliku vanemliku armastuse, hoole ja pedagoogilise vastutustunde pärast saigi juudi rahvas ära valitud ja Messias sündis usuisa Aabrahami järglasena. Kuid vahepeal ei ole paljud ja väga paljud lapsevanemad oma järeltulijatele õpetanud ei usku ega õigeid elukombeid, ei eeskuju, ei sõnadega.
Sellepärast on Vana Testamendi lõpuraamatus Malakia prohvetiraamatu viimases lõigus kirjas praegusele ajale ja põlvkonnale vast kõige olulisem tõotus või õigemini Jumala nõue – Ml 3:23-24. Jehoova saadab enese eel ühe suure prohveti, nn Eelija, et too veenaks inimesi, et õnnestuks vanemate südamed pöörata laste poole. See tähendab, et vanemad hakkaksid tõesti hoolima oma lastest ja lastest üldse ning hoolitsema nende eest, et kui Lunastaja tuleb, ta ei peaks lööma maad needusega, vaid ta võiks tulla õnnistades.
Lapsed kui kõige nõrgemad, kellel pole erilisi õigusi ja kellele pole eriti raske liiga teha, neid põlastada või alla suruda, on just selle tõttu Jumalale eriti kallid ja väärtuslikud. On ju Jumal alati olnud rõhutute ja süütult kannatavate poolt ja rõhujate vastu, tõotades õigluse jalule seada. Ta on seda teinud varem ja kord seab Ta õigluse jalule igal pool ja alatiseks.
Jumal on halastaja ja armuline (2Mo 33:19). Meie peame siis samuti õppima olema halastajad ja tegema halastuse tegusid. See algab südamest, et meil oleks soov halastada puudust kannatavate, hüljatute, kodutute, süütult vaenatavate (inim)laste peale.
Tallinna ümbruses pidavat optimistlikuma hinnangu kohaselt olema 6000 tänavalast (lisaks kõigile muile täiskasvanud asotsiaalidele), kes elavad hullemates oludes kui loomad. Kopli liinide urgastes ning keldrivaremetes elab hulgaliselt lapsi, kellel pole mitte mingeid elatusvahendeid, peaaegu kellelgi neist pole vanemaid, nad ei käi koolis (lugeja võiks lugeda Inge Ojala raamatut "Andestage, ma kasvasin tänaval").
Kui meil on südames soov, põlev igatsus aidata selliseid lapsi, siis alles avastame endas ka väe teha head, algul pisut, hiljem rohkem. Matteuse evangeeliumi 25. peatükis on kirjeldus sellest, kui Suur Kuningas Kristus tuleb kohut mõistma rahvaste üle ja eraldab sikud lammastest, siis ütleb Ta viimastele: teie, lambad, st head ja õiglased inimesed, olete Minule Endale andnud janus juua, näljas süüa, alatiolekus rõivaid, kodutuna peavarju. Jumala auhiilguse kuningriiki võetakse vastu need, kes on osutanud halastust lihtsate halastustegude, mitte sõnadega, jutluste ega teoloogiliste koolide käigushoidmisega. Need ei ole halvad asjad, aga kui neile ei järgne halastustegusid, osutub see kõik nulliks, kuivanud puuks, mis raiutakse maha ja visatakse kustumatusse tulle.
Targumid ja talmudi kommentaarid ütlevad, et prohvet, kes tulema peab (aga ükski prohvet ei saa tulla vägisi, vastu inimeste tahtmist – pöörab vanemate südamed laste poole ja Iisraeli südamed Taevase Isa poole, olles Päästja käskjalg. Ta olevat kui Messia Poreets ("lõhestaja", kes "murrab tara" või "lõhub maha müüri" – inimsüdamete isekuse.
Talmud ütleb, et kui Iisraelil on teeneid, tuleb Messias taeva pilvede peal, aga kui tal ei ole teeneid, tuleb Ta eesli seljas. Eesli seljas sõitmine tähendab alandlikkust, ja alandada sai Messias juba kord väga rängalt. Nüüd ootab Ta Iisraelilt (ja kristlikult kirikult samamoodi, sest kirik on Iisraeli võrdpilt) teeneid, mis on eelkõige needsamad õigluse ja halastuse teod.
Kui Nikodeemus (Johannese evangeeliumi 3. peatükk) tuleb Jeesuse, Messia juurde öötunnil küsitlema Teda mõne väga olulise asja kohta, nooruke Johannes oli arvatavasti selle kõneluse juures tunnistajaks, nagu oli tol ajal kombeks, ütles Jeesus muu hulgas Nikodeemusele: "Kuidas võiksin Ma teile rääkida taevastest asjadest, kui ma räägin teile maapealsetest asjadest (sellest, mis tuleb teha siin ja praegu) ja teie ei usu!" (see tähendab ei tee ).
Niisiis on meil vaja teha siin ja praegu tegusid usus ja halastuses, et me ei jääks viljatumateks, selleks et me üldse kunagi taevast auhiilgust võiksime näha ja sellest osa saada. Meil tuleb samuti õppida Jeesuselt, kuidas olla tasane ja alandlik, vastupidiselt sellele, millele kaldub inimese lihalik loomu – ka kirikuisade või usujuhtide või tähtsate vaimulike töötegijate puhul on kiusatus muutuda suurelisteks ja ennast täis ning ülbeteks. Selle soovituse annab Jeesus selleks, et "me võiksime saada rahu oma hingele", st jõuda hingamisse, ülesvõtmisesse, igavesse ellu. Sinna ei pääse ükski suureline (Mt 11:29).
Võõrandumine on teaduslik termin, mida kasutatakse tänapäeval interdistsiplinaarses teaduses väga paljudes valdkondades (sotsioloogia, pedagoogika, psühholoogia jne). Juba Karl Marx, kes polnud sugugi mingi verine despootlik revolutsionäär, kellena meile teda koolis on esitatud, vaid oli üks tõsine ja sügavalt mõtlev juut, humaanne vaimumees, kelle õpetust on hiljem väänatud ning väärastatud, kasutas juba mõistet "võõrandumine". See tähendab, et inimese võõrandumine on tema muutumine ebaloomulikuks. Ebaloomulik on praegu ühiskond tervikuna, näiteks kui poliitiline klikk selle asemel, et edendada Eesti riiki, müüb selle osade kaupa maha ja ahnitseb raha oma taskusse, samal ajal kui tuhanded kaasmaalased nälgivad ning virelevad. Ebaloomulikud on kõik sellised hoolimatuse ja südametuse teod, mille üldnimeks on patt. Heebrea keeles tähendab patt vaheseina. See on see vahesein, mis on patuse ja Jumala vahel, meil tuleb soovida sellest eraldavast barjäärist vabanemist, et inimene oleks vabalt ühendatud Jumalaga, võiks Teda näha palgest palgesse, nagu on lubatud neile, kes puhtad südamelt, st kelle südames on siiras, teesklematu armastus.
Püha Vaimu ligiolek meie juures tähendab allalaskuvat igatsust. Igatsegem siis südamest Teda, kes on Püha. Siis Tema, Lohutaja, tuleb meie juurde ja kinnitab meid.

admin Teoloogia

Comments are closed.