Home > Ajalugu > KÜÜROS II – paganlik kuningas, kes lasi taastada juutide templi

KÜÜROS II – paganlik kuningas, kes lasi taastada juutide templi

august 1st, 2004

Marika Koha

Juutide saatus on olnud sõltuda paljudest võõrvalitsejatest. Küüros II on näide sellisest võimukandjast, kes kasutas oma ajaloolist ðanssi aidata juudi rahvast ja anda oma panus Jeruusalemma ja Templi taastamisse.

"[Issand ütleb] Kooresele: "Mu karjane!" Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: "Sind ehitatakse üles!" ning templile: "Taas rajatakse sulle alus!" (Js. 44:28-45:2)

Küüros II (580-529 eKr) oli Pärsia kuningas, kes ühendas kaks algset iraani hõimu – meedlased ja pärslased. Kuigi ta on tuntud suure vallutajana, kes teatud hetkel kontrollis ühte kõigi aegade suuremat impeeriumi, märgitakse tema puhul alati ära ennenägematut tolerantsi ja suuremeelset suhtumist alistatud rahvaste vastu.
"Kui Küüros oli Pärsia kuningas, andis ta välja määruse, öeldes: Taeva Jumal on andnud minu kätte kõik maailma kuningriigid; ja ta on mulle ülesandeks teinud ehitada talle koda Jeruusalemmas, mis asub Juudas. Kes teie seast on tema rahva hulgast, mingu üles Jeruusalemma ja Jumal olgu temaga, ja ehitagu koda Iisraeli Jumalale!"
Heebrea Piiblis esineb veel üksikasjalikum avaldus (Esra 1:1-8). "Pärsia kuningas Koorese esimesel aastal – et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust – äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:
"Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas. Kes teie hulgas on tema rahvas, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Issanda, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.
Ja igaühte, kes iganes on jäänud mõnesse paika, kus ta võõrana elab, aidaku selle paiga elanikud hõbeda ja kullaga, asjade ja kariloomadega ning vabatahtlike andidega Jumala koja heaks Jeruusalemmas!"
Siis tõusid Juuda ja Benjamini perekondade peamehed ning preestrid ja leviidid, kõik, kelle vaimu Jumal äratas, et minna üles ehitama Issanda koda Jeruusalemmas.
Ja kõik nende naabrid toetasid neid hõberiistade, kulla, vara, kariloomade ja kallite asjadega lisaks kõigile vabatahtlikele andidele.
Ja kuningas Koores laskis välja tuua Issanda koja riistad, mis Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast ära toonud ja oli pannud oma jumalakotta.
Koores, Pärsia kuningas, laskis need tuua varahoidja Mitredati kätte, ja tema luges neid Sesbassarile, Juuda vürstile."
Määruses seisis, et need, kes jäävad maha, peavad varustama minejaid hõbeda, kulla ja annetustega Jumala templi heaks Jeruusalemmas.
Küüros II ei saatnud üksnes juute Jeruusalemma, vaid ka teisi rahvaid oma kodumaale ja jumalate juurde tagasi.
Enne kui Küüros vallutas Babüloonia, valitsesid seda kaldealased. Kaldealased olid vana semiidi rahvas, suguluses aramealastega. Nende invasioon Lõuna-Babülooniasse 10.-8. sajandist eKr oli peaaegu samaaegne aramealaste invasiooniga Süüriasse. Nad valitsesid Babülooniat ja rajasid mitmeid riike, mis pidasid vastu Assüüria vallutustes. Kaldea impeerium langes Pärsia Küürose kätte 539 eKr.
Küüros, hiljem tuntud kui Küüros Suur, elas aastail 580-529 eKr, ja oli esimene ahhaialasest Pärsia imperaator, kes andis välja deklaratsiooni oma eesmärkidest ja poliitikast, mida on hiljem tervitatud kui rahvaste õiguste hartat. Seda savirullile kirjutatud dokumenti tuntakse kui esimest inimõiguste deklaratsiooni; praegu säilitatakse seda Briti Muuseumis. Selle täpset koopiat omab ka ÜRO New Yorgis. Küüros oli Pärsia kuningatoolil aastail 559-530 eKr. Tema ema oli Meedia kuninga Astyagese tütar, tema isa oli tolle kuninga vasall. Seega oli ta päritolult pooleldi meedlane.
Ta oli ka Achaemenid´ide võimu ja Pärsia impeeriumi rajaja. Ta vallutas Meedia 559. ja 549. aasta vahel eKr, Lüüdia 546 eKr ja Babüloonia 539 eKr, mis asetas nii Baabüloni linna (kus Jeruusalemma pagulased elasid) kui ka Jeruusalemma enda tema kontrolli alla. Ta pani Palestiinas juudid võimupositsioonidele, luues puhverriigi Pärsia ja Egiptuse vahel, ning seetõttu räägib Vana Testament temast heakskiitval toonil. Tema kohta öeldakse, et ta pidas lugu iga oma impeeriumi osa religioonist ja kommetest.
Umbes 70 aastat pärast juutide alistumist ja pagendust Baabüloni ning vaid mõned kuud pärast seda, kui Küüros Suur oli vallutanud Baabüloni, andis ta välja ülalpool mainitud kuulsa deklaratsiooni. Algul võtsid pakkumisest kinni vähesed juudid, sest enamik oli sündinud vangistuses ega olnud kunagi käinud Palestiinas. Esimest Baabülonist Jeruusalemma ümberasujate gruppi juhtis Juuda vürst Sesbassar aastal 537 eKr ning alustas tööga Templi taastamisel. Alles 17 aastat hiljem saabus palju tugevam kontingent juute Jeruusalemma Serubbaabeli juhtimisel.
Juuda valitseja Serubbaabeli, ülempreester Joosua ja prohvetite Haggai ja Sakarja käe all sai Teine Tempel lõpuks valmis ja pühitsetud aastal 516 eKr.
Varsti pärast templiehituse algust muutusid agressiivseks ümberkaudsed hõimud, kelles polnud palju juudi verd. Kambyses II, kes asus Küüros II järel troonile, käskis tööd Templi juures peatada. Kambyses II järel tuli troonile Dareios Hystaspis (Dareios I), kes kinnitas uuesti Küüros II korralduse ja käskis selle piirkonna valitsejal teha lõpp ehitajate kimbutamisele, et töö saaks jätkuda. Samaarlased palusid Dareios I veel korra töö peatada, aga Haggai veenis teda templiehituse jätkamise vajalikkuses. Tegelikult oli Haggai lobitöö nii edukas, et Dareios lubas relvastatud eskordi saatel Jeruusalemma tagasi tuua varastatud aarded. Tempel valmis aastaks 516 eKr, kuid kummalisel kombel pole Piiblis mainitud Serubbaabelit selle lõpetaja ja pühitsejana.
Võõrvõimu kandjaid, kes juute valitsesid, oli erinevaid. Küüros II ja Dareios I juhtumid näitavad, et on olnud kuningaid, keda Jumal on saanud kasutada oma rahva õnnistuseks; on elanud valitsejaid, kes oma positsiooni ja võimu on kasutanud jumalarahva vabastamiseks ning Jumala linna ja Templi ülesehitamiseks.
Kunagi ei saa öelda, et kangelaste aeg oleks läbi. See vaim, kes õhutas üles Küürost, võib kutsuda ka tänapäeva valitsejaid seisma raskel ajal Iisraeli kõrval; ning salvestama end ajalukku, kasutades privileegi panustada Jeruusalemma taastamisse. Keeruline aeg vormib kangelasi. Mineviku kogemuse põhjal võib üsna kindel olla, et Iisrael, Jeruusalemm ja juudi rahvas jäävad püsima. Küsimuseks saab see, millised rahvad seisavad Iisraeli poolel ja millised vastaspoolel. Palve Jumala poole riigijuhtide pärast muudab ajalugu ja aitab ka tänapäeval esile tulla sellistel kangelastel, nagu oli Pärsia kuningas Küüros II.
Allikas: http://www.oznet.net/cyrus/cyframe.htm

admin Ajalugu

Comments are closed.