Home > Sionism > EBENEZERI TÖÖ KESK-AASIAS ESITAB PALJU VÄLJAKUTSEID

EBENEZERI TÖÖ KESK-AASIAS ESITAB PALJU VÄLJAKUTSEID

august 1st, 2004

Tõlkija: Piret Udikas

Kesk-Aasia riikides – Kasahstanis, Kõrgõstanis, Tadþikistanis, Turkmenistanis ja Usbekistanis – kõikjal on Ebenezerile esitatut üks suuremaid väljakutseid. Sellel peamiselt moslemlikul maal on Issand varustamas Ebenezeri meeskonda üleloomuliku juhtimisega, mis aitab leida varjunud juute. Isegi Juudi Agentuur on üllatatud ja julgustatud sellest, nähes, kui võimast Jumalat kristlased teenivad.
Kesk-Aasia on tohutu suur maa-ala Venemaa lõunaosas – Kasahstan üksi on umbkaudu sama suur kui Euroopa. Ebenezeri töötajaile ja vabatahtlikele tähendab see pikka ja vaevarikast teed.
Igal maal on tema oma unikaalne situatsioon, omad teed ja võimalused, et üles leida kohalikud juudid ja aidata neil minna Iisraeli. Selles töös ilmneb kristlaste hoolitsus ja armastus. Paljud juudid kuulevad esimest korda, et neil on võimalus minna Iisraeli.
Ebenezeri töötajad räägivad inimestele väljarände võimalustest ning aitavad kõigiti juute nende teel Pühale Maale. See abi sisaldab mitmesuguseid palveid: et dokumendid väljarändamiseks saaksid vormistatud, et ei tekiks probleeme konsuli juures. Inimesed vajavad praktilist abi kodust lahkumisel: nad tuleb viia lennu- või bussijaama, maksta hotellide eest jne. Mitmeid Tadþikistani juute tuli aidata viia Duðanbe lennujaama.
Albert ja Robiya on kaks juuti Kesk-Aasiast, kes praegu naudivad elu Iisraelis, tänu ebenezerlaste hoolitsevale armastusele ka nende vajaduste suhtes. Nende reis Iisraeli ei olnud kuigi libe. Nad pidid sõitma Tadþikistanist Usbekistani pealinna Taðkenti, et saada viisasid. Paraku vaid Iisraeli konsul andis viisa vaid Robiyale, sest Albert oli kaotanud oma originaal-sünnitunnistuse. Konsul andis Albertile nõu, et ta võtaks kontakti oma vendadega, kes elavad Iisraelis, et need aitaksid tõestada tema juudi päritolu välisministeeriumi kaudu. See võtab tavaliselt aega kolm kuud.
Albert oli juba meelt heitmas ja väljarändamisest loobumas, kuid Ebenezer julgustas teda, palvetas selle olukorra lahenemise pärast ja kandis nende eest hoolt.
Hämmastaval kombel saabusid vajalikud dokumendid kiiresti ning Albert ja Robiya sõitsid ära Iisraeli. Enne lahkumist, lennujaamas, langes Albert ootamatult põlvili, tänas Jumalat ja õnnistas Ebenezerit abi eest, mida talle ja Robiyale oli jagatud.
Palvevastus
Ebenezeri töö on muutunud efektiivsemaks, kui uued pühendunud inimesed asuvad tegutsema. Üks neist on Tatjana Tambovis, Moskva regioonis.
Ta oli just palvetanud, et Issand teda kasutaks teenistuses juutide heaks.
Varsti helises telefon. See oli üks juudist tuttav. Ta tahtis, et Tatjanaga kohtuks tema sugulane Ruvin, kes oli hästi tuntud intellektuaal kohalikus juudi kogukonnas, kellel oli kunagi kõrge positsioon, kuid kes nüüd hooldab juudi kalmistut.
Ruvin arvas, et Ebenezeri teenistust huvitavad Tambovi juudi kogukonna kohta säilitatavad andmed arvhiivis. Ta andis Tatjanale lehe piirkonna juutide aadressidega. Tatjana kasutas neid koos oma abilise Sergeiga, kellega ta külastas hommikust õhtuni juutide kodusid. Ruvini mainimine põhjustas igal pool sooja vastuvõtu ja avas kuulajate kõrvad. Paljud inimesed hakkasid mõtlema, et neil ei ole tulevikku Venemaal – Jumal hakkas nende südamesse rääkima, et nad peaksid minema Iisraeli.
Tatjana on hakanud nägema oma töö vilju ja palvevastuseid. Ühe pere teistkordsel külastamisel sai Tatjana teada, et nad olid käinud juudi agentuuris ja olid andnud sisse oma passid, et asuda elama Iisraeli.
Tatjana külastas ka üht Faina-nimelist naist, kelle tütar oli traagiliselt surnud mõned aastad tagasi last sünnitades. Faina ja tema 14aastane tütrepoeg olid peagi ette valmistatud Iisraeli sõiduks.
Tatjana leidis veel ühe perekonna, kes nende kontaktide tulemusena läks elama Tõotatud Maale.

Rabi pere läks Usbekistanist Iisraeli
Bacaleli perekond oli Usbekistani juutide seas väga lugupeetud. Kui Ebenezer esimest korda neid 2001.a. oktoobrikuus külastas, oli Bacalel Samarkandi rabi ja tema pojal Josifil oli hea töö Taðkendis. Kui Ebenezer rääkis nende perekonnaga Jumala soovist, et nad pöörduksid tagasi esiisade maale, ütles Bavaleli naine Cicilya, et tema eelistab veeta oma ülejäänud elu Samarkandis.
Kuid olukorrad muutusid. Augustis 2002 Jossif kaotas oma hea töökoha. Kuid kahjuks samal kuul Bacalel suri. Josif astus isa jälgedesse, et saada Samarkandi rabiks.
Samal ajal hakkas Jumal rääkima talle ja tema emale, et nad peaksid Iisraeli minema. Eelmise aasta märtsis alustas Cicilya nende majapidamise müümist. Seitse kuud hiljem, Ebenezeri abiga, olid tema ja Josif Iisraelis. Ciciulya kirjutas Ebenizerile ja ütles, et ta ei ole seda sammu kordagi kahetsenud – elu Iisraelis on nagu unistus, mis on saanud tõeks.

admin Sionism

Comments are closed.