Home > Kultuur > DAVID OISTRAHHI FESTIVAL 2004 rõõmustas

DAVID OISTRAHHI FESTIVAL 2004 rõõmustas

november 1st, 2004

Tänavune Oistrahhi festival tõi Pärnu saalid täis ja pakkus publikule muusikaelamusi, mis ei unune.

David Oistrahhi festivali juured ulatuvad eelmise sajandi keskpaika. Tollal armastasid Pärnus puhata Moskva juudid: muusikud, kirjanikud, teadlased, intelligents. Ka meie aja üks suurimaid viiuldajaid David Oistrahh puhkas Pärnus ja kutsus siia ka oma muusikutest sõpru ja õpilasi, et kohtuda ja puhata, vahetada kogemusi, kõnelda muusikast, ja muidugi koos musitseerida
1970.a. toimunud Beethoveni muusikapäevadest kasvas välja muusikafestival, mis 1978. aastast on seotud David Oistrahhi nimega.
Tänaseks on festival kujunenud kolme nädala pikkuseks keskseks muusikasündmuseks Pärnus, kuhu voolab kokku muusikakuulajate ja -tegijate eliit. Esitatakse helitöid eri ajastutest ja stiilidest – antiigist nüüdisajani, sooloteostest vokaalsümfooniliste suuroopusteni.
Publik, kelle hulgas oli palju välismaiseid puhkajaid, eriti põhjamaadest, sai kuulata maailma muusika kullafondi rahvusvahelise mainega dirigentide, solistide, kooride ja orkestrite esituses.
David Oistrahhi festivali kunstiline juht on aastaid olnud Allar Kaasik. Tema oli ka üks festivali interpreete.

Neeme Järvi Suveakadeemia
Festivali üheks osaks on kujunenud Neeme Järvi Suveakadeemia, mis on magnetiks dirigentidele üle kogu
maailma. Juba neljandat aastat on Oistrahhi festivali raames toimunud Neeme Järvi Suveakadeemia – orkestridirigeerimise rahvusvaheline meistriklass, mida juhendab üks tuntumaid eesti dirigente, maestro Neeme Järvi. Kuulus soome professor Jorma Panula, kes on üles kasvatanud mitu põlve maailmakuulsaid dirigente, on juba kolmel aastal töötanud Neeme Järvi kõrval Suveakadeemia mentorina. See on kursantidele erakordne võimalus õppida korraga kahe suurmeistri taktikepi all ning väljavaade juhatada kuni nelja festivalikontserti. Tänavu oli esimest korda ka kaks uut juhendajat: Paavo Järvi ja Aleksander Dmitrijev.
Aastate jooksul on tudengitel olnud võimalik töötada niisuguste orkestritega nagu Moskva kammerorkester, Pärnu linnaorkester, Edinburghi noorteorkester ja sel aastal ka Peterburi Filharmoonia Akadeemiline sümfooniaorkester.
Sel aastal esimest korda konkureerisid omavahel meistriklassidest aktiivselt osavõtjad võimaluse eest dirigeerida David Oistrahhi festivali kontsertidel.

Europa Festiva
David Oistrahhi festival on tänu Euroopa Komisjoni toetusele oma tegevust tunduvalt laiendanud. Sel aastal korraldab Oistrahhi festival kontsertide sarja Europa Festiva, mida toetab Euroopa Komisjon programmist Culture 2000. Europa Festiva kontserdid toimuvad Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Iirimaal, Poolas, Ungaris ja Itaalias. Neid kontserte kuulis ka Pärnu festivalil.
Kontsertide kõrval hõlmab Europa Festiva ka esituste salvestamist, heliplaatide väljaandmist ning nootide kirjastamist.

Kontserte saatis publikumenu
Nüüd siis lähemalt kontsertidest, mida sai nautida festivali selleaastane arvukas ja rahvusvaheliselt kirju publik.
Kontsertide sarja esimene kontsert oli Pärnu Raekojas, kus esines Arianna Savall, laulja ja harfimängija Hispaaniast.
Avakontsert anti sama päeva õhtul, kus tðellist Natalia Gutman ja viiuldaja Svjatoslav Moroz esinesid Pärnu Linnaorkestri saatel. Dirigent oli Andres Mustonen. Kavas oli Dvorak, Brahms, Ðostakovitð.
Festivali teisel päeval oli Eliisabeti kirikus kontsert antiik-Kreeka muusikast aastast 450 eKr.
Järgmisena oli Eliisabeti kirikus kavas öökontsert, kus esines flötist Rootsist Anders Jonhäll, tðellist Allar Kaasik ja orelil Markku Mäkinen esitasid Nilssoni, Tüüri, Sibeliuse jt helitöid.
Löökpilliansambel Kroumata Rootsist esitas muusikat väga erinevatelt autoritelt.
Instrumentalistid Tanel Joamets ja Lasse Joamets Eestist ning Juoni Suuronen Soomest esitasid Schumanni, Francki, Brahmsi ja Dvoraki helindeid.
Iiri, ðoti, saksa, prantsuse ja inglise 15.-21. sajandi muusikat kandsid ette iirlased: Maya Homburger, Siobhan Armstrong, Sarah Cunningham, Barry Guy, Malcolm Proud.

Kaugeimad külalised olid Iisraelist
Aleksander Knaifeli autoriõhtu öökontserdil osales Hortus Musicus Andres Mustoneni dirigeerimisel.
Sel aastal sai kuulda Läti riiklikku koori, dirigent oli Maris Sirmais. Reka Szilvay viiulil ja Raija Kerppo klaveril Soomest esitasid Schuberti, Schulhoffi, Janaceki ja Beethoveni helitöid.
Pärnust pärit metsosopran Külli Tomingas, pianist Soomest Antti Siirala ja Kaunase keelpillikvartett andsid kontserdi Pärnu raekojas.
Festivali ühed kaugemad esinejad olid Vadim Gluzman viiulil ja Angela Yoffe klaveril Iisraelist. Vadim Gluzman andis ka iseseisva kontserdi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri saatel, dirigeeris Paavo Järvi.
Üks kõige publikurohkemaid kontserte oli Eliisabeti kirikus, kui sai kuulata Moskva patriarhaadi koori ja Moskva kammerorkestrit. Solistidena esinesid sopran Kaia Urb, flötist Neeme Punder, tðellist Allar Kaasik, dirigeeris Anatoli Grindenko.
Stravinski keelpillikvartett Venemaalt esitas virtuooslikult Tobiase ja Ðostakovitði muusikat.
Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester mängiss Aleksander Dmitrijevi dirigeerimisel Dvoraki ja Brahmsi muusikat, klaveril esines Antti Siirala. Publiku vastuvõtt oli erakordselt soe.
Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester ja riiklik koor “Latvia” esitasid Dvoraki muusikat.
Pärnu LInnaorkestri saatel esinesid festivali ühed noorimad osavõtjad Holger Kaasik tðellol ja Vytautas Giedraitis klarnetil.
Neeme Järvi Suveakadeemia lõppkontserdil "100 aastat Antonin Dvoraki surmast" esinesid Peterburi filharmoonia sümfooniaorkester, Marko Martin klaveril ja Baiba Skride viiulil. Dirigeerisid Neeme Järvi Suveakadeemia neli parimat dirigenti.
Läti Riiklik Koor ja Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester Neeme Järvi dirigeerimisel andsid festivalile võimsa lõppakordi.
Ja päris viimased David Oistrahhi festivali helid kõlasid Pärnu raekojas, kui Jian Wang, Maarika Järvi (flööt), Marko Martin ja Ülo Kaadu (viiul) esitasid Singi, Dvoraki, Mägi, Bachi ja Martinu helitöid.
Nii palju häid muusikat ja muusikuid – kõik see meenutas legendaarset David Oistrahhi, kelle kunst elab üle ajastute ja riikide.

admin Kultuur

Comments are closed.