Home > Kultuur > Isaac Bashevis Singer "PATUKAHETSEJA"

Isaac Bashevis Singer "PATUKAHETSEJA"

november 1st, 2004

Isaac Singer (Bashevis on kirjanikunimi) sündis 1904.a. Poolas, kus ta sai 30ndatel aastatel tunnustatud jidiðikeelseks kirjanikuks. 1935.a. emigreerus ta USAsse. Rahvusvahelise tunnustuse sai 50ndatel aastatel. 1978.a. anti talle Nobeli kirjanduspreemia. Ta kuulub suurimate jidiði keeles kirjutavate kirjanike hulka.
Eesti keeles on ilmunud tema lühijuttude kogu "Surnud moosekant ("Loomingu Raamatukogu 50-52), romaanid "Ori", "Patukahetseja", "Saatan Gorajs".
Singeri teosed on ääretult rikkad, sügavad, elulised. Järgnevad tekstid on oma sügavuselt ja tabavuselt võrreldavad rahvatarkusega ja on valitud tema teosest "Patukahetseja". Mõtted kuuluvad minategelasele Josef Ðapirole, kes, olles käinud läbi patuse maailma kogu tühisuse, jõuab viimaks esiisade usu lätteile.

Seal, kus ei ole usku, ei märgata imesid. Meil on kõige jaoks ainult üks vastus: juhus. Maailm on juhus, inimene on juhus ning kõik, mis temaga sünnib, on ka juhus.
Ilmalikud seadused on sellised, et kui te ei taha olla võimumeeste kuritegude kaasosaline, siis olete nende ohver.
…kui tullakse ilmale kaupmehe majas, on kaubitsemine veres.
Kui inimene teenib hulga raha ning tal ei ole usku, hakkab ta mõtlema ainult ühele asjale: kuidas üha enam elust mõnu tunda.
Suguorganid, millele jõmpsikad annavad igasugu inetuid nimesid, on tegelikult inimese hinge väljenduseks. Nad on loomu poolest moraalsed, vaimsed, loodud armastuseks ja ustavuseks. Kuid neid mõnitatakse ja nende kallal tarvitatakse vägivalda. Kabalas nimetatakse suguorganeid "püha lepingu märkideks". Need on lepingu märgid, mis Kõigekõrgem on sõlminud inimesega, Jumala võrdkujuga.
Mida tänapäevane mees nimetab "viisakaks" naiseks, seda hüüdsid meie vanaisad liiderlikuks naisterahvaks.
Mulle tuli meelde, mis ma olin kuulnud ja lugenud meie märtrite kohta Poolas: kuidas need juudid olid võtnud palvemantlid ning läinud surma, pühitsedes Jumala nime. Ma pärinesin sellistest juutidest. Mulle oli õpetatud nende pühakirja. Aga mille vastu olin ma selle vahetanud?
Mulle tuli meelde, mida ma lapsena olin õppinud: see, kes rikub kümnest käsust ühte, rikub ka kõiki ülejäänuid.
Nagu alati hädas olles, unustasin kogu oma vabameelsuse ja hakkasin paluma Jumalat, et ta hoiaks must eemale selle häbi.
…vaatamata kõigile ilusatele sõnadele demokraatiast, seadustest ja vabadusest, juhindus – ja juhindub tänase päevani – maailm põhimõttest: jõud on seadus. Nüüd, mil juudid ahvivad järele paganaid, juhinduvad ka nemad sellest põhimõttest.
Nõnda tuli välja, et Ameerikas nii nagu Soodomaski käis süüdlane õigena ringi ja tunnistaja istus vanglas, ning kõik see sündis liberalismi nimel.
…need, kes petavad teisi, petavad ka iseennast. Iga valelik on veendunud, et ta võib tüssata kogu maailma. Tegelikult tüssavad kõik hoopis teda ennast.
Maimonides on kusagil öelnud, et põrgu on häbi. Sel hetkel tundsin ma säärast häbi, mis tähendabki põrgut.
Ma põlgasin nüüd – ja võibolla varemgi – moodsat maailma ning kõike, mis sellele iseloomulik on – selle roimarlikkust, selle hoorust, selle valelikku õigusemõistmist, selle sõdu, Hitlereid, Stalineid ja kõike muud – , aga mul ei olnud vähematki kindlust selle kohta, et toora on Jumala poolt antud või isegi, et Jumal olemas on.
Meie väike aju ei ole loodud mõistma igavikku, lõpmatust, isegi asjade loomust ja mõtet, millega me kokku puutume. Aga kuhu on see viinud?
Sel varahommikul ei olnud ma paljas mitte üksi kehaliselt – ilma koduta (minategelane oli ühe ööga avastanud, et nii naine kui armuke teda petavad ja mõlemast, aga ka oma senisest kõlvatust elust lahti öelnud; (P.U.) -, vaid ka vaimselt.
Ma olin mitu korda mõelnud, et loomade vastu on iga inimene nats. Loomadele on valmistatud igikestev Treblinka.
Mul oli tunne, nagu oleks mu maailm äkki olnud surnud. Sa oled oma silmaga näinud, milleni viib lodevus – GPU ja Gestaponi. Kui sa ei taha olla nats, pead sa saama selle vastandiks. Ei ole juhus, et Hitler ja tema teoreetikud pidasid nii metsikut võitlust talmudi vastu, "talmudi-juutluse" vastu. Need kurjategijad taipasid täiesti õigesti, et talmud ja talmudi-juutlus on nende kõige suurem vaenlane. Jumalata juudile võib kergesti augu pähe rääkida, et Lenin, Trotski või Stalin toovad lunastuse. Jumalata juudid võivad uskuda, et usust taganeja Karl Marx on Messias. Usuta juudid haaravad kinni kõigest, mitte üksi õlekõrrest, vaid isegi õlekõrre varjust. Iga paari kuu järel on neil uus ebajumal, uus illusioon, uus mood ja uus hullus. Nad imetlevad igat sorti mõrtsukaid, hoorasid, valeprohveteid, komödiante. Nad satuvad vaimustusse igast paberimäärijast, igast näitlejast, igast kokotist. Isegi kui toora ja talmud oleks paljalt inimeste töö, oleksid nad ikkagi kõige vägevamad tõkked rikutuse vastu. Talmudi-juut ei tapa ühtegi inimest. Ta ei korralda orgiaid. Sul ei tarvitse teda karta, kui sa kohtad teda metsas või lagedal kohal. Ta ei kanna endaga relva kaasas. Ta ei tule su koju, kui sa oled ära, et magada sinu naisega. Ta ei taha su tütart ära narrida. Ehkki ta ei ole kristlust omaks võtnud, on ta tegelikult kaks tuhat aastat pööranud ette teise põse, sellal kui need, kes kristlikku ligimesearmastust jutlustavad, on sageli rebinud temalt habeme koos põsenahaga. Talmudi-juudil ei ole veriseid arveteõiendusi ühegi rahva, klassi või grupiga. Ainus, mida ta tahab, on teenida elatist ning kasvatada oma lapsi ja lapselapsi nii, et need järgiksid toorat…
Polnud ühtegi tapmist, mida juudi punased ei oleks õigustanud, kui nad uskusid, et see on määrdeks "progressi" ratastele.
Ma seisin ja nägin enda ees pühakut, ühte neist õigetest, kelle najal püsib maailm… Ma nägin, kuidas ta end aeglaselt sirgu ajas ning väriseva käega endale vastu rinda lõi, lausudes: "Me oleme pattu teinud… Me oleme üle astunud…" See vaga mees kahetses pattu, mida ta ei olnud teinud, sellal kui miljonid kurjategijad kiitlesid oma mõrtsukatööga ning kümned advokaadid – nende hulgas suur hulk juute – otsisid kõikvõimalikke vahendeid, et vabastada iga varas, iga bandiit, iga pettur ja vägistaja. Valukisa käis minust läbi ning ma tundsin häbi enda üle. New Yorgis leidub selliseid pühakuid ning mina olin raisanud aastaid hooradega, paadunud väljapressijatega, vabrikantidega, kes lõbustavad end kutseliste libudega.
Kirjandus väljendas erinevate sõnadega ühte ja sama – me elame tapamajas ja bordellis. Nii on olnud ja nii jääb.
Kuna niinimetatud uus juutlus on tegelikult seesama, mis vana paganlus, täis valet, ahnust ja röövimist, tuli tagasi pöörduda vana juutluse juurde, mis on uuemast uuem.
Kui vildakas on moodne inimene! Ainus, mida ta tahab, on tarvitada looduse kallal vägivalda, ning kui see ei õnnestu, jookseb ta psühhoanalüütiku juurde, et see teda aitaks.
Minus oli ärganud juut. Minus kisendasid juutide sugupõlved: eemale sellest rüvedusest! Põgene roppuse eest, põgene Hitleri ja Stalini ühiskonnast, tsivilisatsioonist, mis on tapamaja ja bordell!
Sugupõlved juute olid põgenenud inkvisitsiooni, mõrtsukate, võllaste, tuleriitade eest. Nad olid põgenenud teiste vastaste, teiste võllaste, teiste inkvisiitorite juurde.
Selline on saatana loomus, et ta ei väsi ega kohku kunagi. Ta ei vannu alla. Ühes raamatus on kirjas, et isegi siis, kui inimene lamab surivoodil ja on hinge heitmas, tuleb kiusaja tema juurde ning keelitab teda jumalateotusele ja -salgamisele.
Kuri tung on nii jultunud, et ta võib ka valgele kasukale teha ettepaneku rikkuda abielu." "Valge kasukas" tähendab rabi. Vanaaja rabid kandsid valgeid lambanahkseid kasukaid.
Aga mulle on kuri tung ja hea tung reaalsed olendid, lausa tegelikkuse kvintessents. Ei ole oluline, kas ma pean neid vaimudeks või muudeks olevusteks. Kuid nad on olemas ning mõjutavad inimest hällist kuni hauani. …ta on tugev nagu raud, sest keha, veri, närvid, emotsiooonid – kõik on tema poolel. Selles maailmas, kus maja ehitamine võtab aasta ning selle purustamine ühe minuti, võimutseb kuri tung. Tema käsutuses on kõik vahendid, kõik jõud.
…inimene mängib saatusega malet. Inimene teeb ühe käigu ning saatus teeb teise käigu. Ning nõnda kestab see senikaua, kui inimene saab mati ning malendid koristatakse ära karpi.
Minus on säilinud juudi häbelikkust, mis on tegelikult moraalne jõud.
Piiblis tõotatakse juutidele, et kuhu meid ka ei aetaks ning pillutataks, kogub Jumal meid uuesti ning viib tagasi maale, mille ta meie isadele oli tõotanud. Jah, Jumal on oma sõna pidanud. Aga keda ta on kokku kogunud? Ta on pillutanud laiali patu ning kogunud kokku sõnniku…
Kui inimene saab oma tahtmise, on tulemus tühine võrreldes selle ettevalmistuste ja ootustega. Nõnda on lugu abielurikkumisega, vargusega, tapmisega, auahnusega, kättemaksuga. Iga üleastumise järel jääb pettumus ja pohmelus.
Soldat, kes on keisri teenistuses, peab kandma keisri vormi, ning see käib ka sõduri kohta, kes teenib Kõigekõrgemat. Kui ma oleksin tol ööl kandnud tema rõivast, ei oleks ma sattunud kiusatusse. See rõivas väljendas otsustavust, kohustust taevariigi vastu. Inimene on loomu poolest säärane, et ta häbeneb inimesi enam kui Jumalat. Kui ta ei pane välja silti, kui ta ei kuuluta kogu maailma ees, kes ja mis ta on, siis osutub ta võimetuks kiusatusele vastu panema.
Mulle oli selge, et toora ja käsuteod ei tähendanud neile inimestele mingit kohustuslikku koormat, iket, mida nad pidid kandma, vaid naudingut. Nende silmis oli see midagi kiretaolist: kirg toora vastu, iha teenida Maailma Isandat, täita kõik tema käsud ning piirata ja kitsendada end üha enam, piirata end nõnda, et kuradil ei oleks vähimatki ligipääsu nendele.
Moodne heebrea keel on täiestli ilmalik. See on küll heebrea keel, aga ei ole püha keel. Keel, mida kasutatakse laeva- ja lennukiehituses, püsside, padrunite ja pommide tootmisel, ei ole püha keel. Moodne heebrea keel on õginud vana, püha keele.
Säärased on mittejuutide ning juudi paganate kohtud, et nad on alati süüdlaste poolel.
Jah, valgustajad olid oma eesmärgi saavutanud: me oleme rahvas nagu kõik teised rahvad. Me toidame oma hinge sellesama sõnnikuga mis nemadki. Me kasvatame edukalt oma tütreid hooradeks. Me anname juba välja ajakirju, kus kirjeldatakse kõigis üksikasjades, milline Hollywoodi hoor magab millise Hollywoodi alfonsiga.
Kogu Tel Aviv oli järelejäänute laager.
Muidugi on Iisrael meie maa ja meie lootus, aga siin on raske välja kannatada nii palju püha keelt, nii palju juutlust.
Ei olnud mingit tõendust, et Jumal äratab üles surnud, teeb terveks haiged, karistab kurjategijaid, tasub õigetele. Kuus miljonit juuti olid põletatud, põrmustatud. Kümned miljonid vaenlased varitsesid Iisraeli riiki, valmis hävitama seda, mis Hitlerist oli järele jäänud.
Mind täitis metsik jälestus maailma ja tsivilisatsiooni vastu, millest ma ise olin üks osa. Mu jälestus oli nii suur, et pidin põgenema nii kaugele kui võimalik. Ma põgenesin, nii nagu loom põgeneb metsatulekahu eest või nagu inimene põgeneb mõrtsuka eest, kes teda taga ajab.
…mu rahvaga on juhtunud suur tragöödia. Jumal valis meid välja kõigi rahvaste hulgast ning tahtis, et me ei teeks nende nurjatusi, kuid peaaegu kogu aeg – vähesed erandid välja arvatud – oleme teinud sedasama, mis tegid tagakiusajad. Meie oleme pattu teinud ning tema on meid karistanud. Tagakiusajad on meid peksnud, tapnud, põletanud ning meie oleme püüdnud jäljendada nende tegusid. Praegusel ajal oleme saanud kõige suurema, kõige rängema hoobi, mille üks rahvas võib saada, kuid isegi sellest ei ole me midagi

admin Kultuur

Comments are closed.