Home > Peatoimetaja veerg > Millised on muutused Iisraelis seoses PVO uue juhiga

Millised on muutused Iisraelis seoses PVO uue juhiga

mai 1st, 2005

Peeter Vosu

Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) 9. jaan. presidendivalimiste võitja oli Mahmoud Abbas. See oli esimene PVO presidendivalimine pärast 1969. aasta veebruari, kui Kairos toimunud Palestiina Kongress määras presidendiameti Arafatile, mis kestis tema surmani detsembris 2004. Esimest korda pärast 1976. a. valiti Judeas ja Samaarias omavalitsusi detsembris. Gazas toimusid valimised jaanuari lõpus. Omavalitsuste volikogude valimistel sai suure toetuse terroristlik organisatsioon Hamas, kes esmakordselt osales valimistel.
Abbas nimetas Iisraeli sionistlikuks vaenlaseks
Siiani on elu näidanud, et sõltumata sellest, kes ka ei ole PVO juht, hoiab juhtfiguur organisatsiooni põhimõtteliselt samal kursil. Meetodites võib olla ja ilmselt tuleb ka erinevusi. Detsembris ütles Mahmoud Abbas intervjuus Londonis tegutsevale araabiakeelsele ajalehele, et relvastatud ülestõus Iisraeli vastu oli viga (Delfi, 2004). Samas jahmatas maailma teade, et Abbas nimetas pärast seitsme Palestiina araablase hukkumist Iisraeli armee operatsioonis Gazas Iisraeli sionistlikuks vaenlaseks (Delfi, jaan. 2005). Ariel Sharon reageeris sellele kohe ja nimetas sellist avaldust talumatuks.
Abbas on seisukohal, et terroristid on kangelased, kes võitlevad riigi (mida ei ole olemas – PV), julgeoleku eest (Delfi 2005). Samuti on Abbas öelnud, et riik tuleb luua territooriumil, mille Iisrael 1967. a. sõjas vallutas. See omakorda tähendab igasuguste kokkulepete välistamist Iisraeliga, kuna Iisrael on välistanud Jeruusalemma jagamise või selle osalise loovutamise.
Ka araablased on vägivallast väsinud
Ettevaatlikuks tegevaid noote võis märgata Abbasi puhul juba novembris 2004, kui PVO-s keskset rolli omava Fatah` revolutsioonikomitee nimetas Abbasi presidendikandidaadiks ning talle avaldas toetust Fatah` relvastatud tiib Al Aqsa Märtritebrigaadid. Ka Hamas toetab Abbasi ja on väljendanud soovi kuulutada välja kümneaastane relvarahu hudna. (Delfi, nov. 2004)
Ometi tundub, et vägivallast hakkavad ka Palestiina araablased väsima. Delfi avaldatud uuringu põhjal 2004. a. detsembri alul selgus, et esimest korda on üle poole (52%) neist seisukohal, et vägivalla kasutamine on neile endile kahjulik (juunis oli neid vaid 27%). Siiski arvas 41% neist, et rünnakuid tuleks jätkata.
Tundub siiski, et vaatamata enamiku arusaamisele tapmise mõttetusest, ei ole PVO juhid selle lõpetamisest huvitatud. Rahva huvid ei lange otseselt kokku juhtide huvidega vähemalt kahel põhjusel. Esmalt – ideoloogiline motivatsioon. Enamik rahvast tahaks rohkem raha, kindlat töökohta ja paremat eluaset. Nendele ei lähe korda mittemingisugune ideoloogia. Samuti, elades aastaid kõrvuti juutidega, on paljudel tekkinud nendega loomulikud sõprussidemed. Nad ei näe juutides vaenlasi.
Tappa selleks, et saada taevasse
Palestiina araabia juhid järgivad oma vaimseid õpetajaid, kelle seisukohad põhinevad koraanil. Selle järgi on "püha sõda" kohustuslik kõigile moslemitele.
Näitena toon lühendatult David Hathaway vestluse ühe moslemi vaimulikuga möödunud suvel Inglismaal. (Moslemi vaimulik oli kaasatud vanglakaplanite täiendõppe programmi.) Pärast loengut küsis David: "Mõistan, et enamik islami vaimulikke ja imaame on kuulutanud jihaadi (püha sõja) maailma uskmatute vastu, ja tappes uskmatu, mis on kohustuseks kõigile muslimitele, kindlustavad nad endale paiga taevas. Kes on uskmatu? Minu väitele vastuvaidlematult ütles ta, et uskmatu on mitteusklik." David esitas täpsustava küsimuse: "Tahan kindlaks teha, et olen õigesti aru saanud. Kõiki Allahi järglasi on kästud tappa igaüks, kes ei ole sinuga sama usku, et saada taevasse. Kas see on tõsi?" Vaimuliku nägu vajus ära, kui ta lõpuks lausus arglikult: "Jah." David jätkas: "Mul oleks tõeline probleem ette kujutada paavsti või mõnda evangeelse konfessiooni juhti, kes käsiks oma järgijaid tappa sinu usukaaslasi selleks, et taevasse saada."
Mitmed islami vaimulikud vaidleksid sellele vastu, kuid fakt on, et terroristlikud rühmitused toetuvad oma ideoloogias islami vaimulikele juhtidele ja see ei ole erand, vaid pigem reegel. Selliste terroritegude hulk ulatub igal aastal sadadesse Iisraelis ja on juba praeguseks levinud sõna otseses mõttes üle maailma. Nimetan vaid mõned neist: 11. september USAs, möödunud aastal rongide õhkamine Madriidis, Beslani koolis üle kolmesaja, enamikus lapse mõrvamine jne. Sellel mõrvade ideoloogial on vaimulik alus, mis ei pärine Jumalalt, kellesse meie usume. Piibel ütleb (Jh.10:10): "Varas ei tule muu pärast kui varastama, tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!"
Teine motivatsioon on rahaline. Raha ei saa rahvas ega üldsus. Palestiina araablased on elanud aastakümneid vaesuses ja viletsuses. Raha ei motiveeri rahvast toetama mõrvaideoloogiat. Rahval puudub elementaarne, eluks vajalik raha. Neil ei ole võimalusi oma elujärge kuidagi parandada. Juhid on teadlikult ja tahtlikult loonud vaesuse olukorra, kuid suutnud rahvast veenda, et vaesuses on süüdi juudid.
Mõrvamine kui ainus sissetulekuallikas
Raha on ideoloogia järel teine kui mitte primaarne motivatsioon Palestiina araabia juhtidele, et jätkata mõttetut tsiviilisikute mõrvamist. Paljude araablaste jaoks on see ainus sissetulekuallikas.
Kui 1948. aastal loodi Iisraeli riik, lootsid ümberkaudsed araabia maad selle mõne päevaga vallutada. Päev pärast taasiseseisvumist algas sõda. Kõigile üllatuseks ei suutnud kümneid kordi suuremad araabia maad vastsündinud riiki purustada. Araabia Liiga maad aga ei jätnud lootust Iisraeli hävitada. Korduvalt plaanisid nad sõjalisi aktsioone, mis ei õnnestunud. 1964. aastal loodi Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille rahastamine jäi Araabia Liiga õlgadele. Pärast Kuue päeva sõja ja Yom Kippuri sõja kaotamist Iisraelile muutusid rahasummad arvestatavateks. 1978. aastast alates andis Araabia Liiga PVOle juba 3.5 miljardit dollarit aastas. Pärast 2000. a. "püha sõja" kuulutamist kasvasid rahasummad kordades. Rahvusvaheline üldsus otsustas pärast Oslo leppeid maksta 1993. a. Palestiina autonoomia administreerimiseks 5 miljardit USDd aastas. Lisaks on toetused EUlt, USAlt, ÜROlt jne. Tulu­maksudena laekuvast rahast 5% on sihtotstarbeliselt enese­tapu­terro­ristide peredele (nn. märtritele). Seda loetelu võiks jätkata.
Kui riikliku majanduse põhilise sissetuleku moodustab sihtotstar­beline annetus Iisraeli riigi hävita­miseks, siis igasugune selle plaani muutmine viiks laostumiseni. Sellega ilmselt arvestab iga PA omavalitsuse juht. Araabia Liiga maad, välja arvatud Egiptus, ei ole kunagi tunnustanud Iisraeli olemas­olu. Vaatamata ametlikele seisu­kohtadele on selge, et islami maailm on Iisraeli täieliku hävitamise plaani taga. Näiliselt võib eristada amet­likke riiklikke struktuure, kes ei tee terroritegusid, terroristlikest organi­sat­sioonidest, kelle eksisteerimist riigid salaja toetavad. Tegelikult liigub suurtes kogustes raha terro­ristide kätesse, toimivad raske­relvastuse tootmise ja levitamisega tegelevad võrgustikud, õpetatakse välja terroriste sellisel määral, mida ei saaks teha ilma valitsuste teadmata.
Kõiki neid arenguid arvesse võttes on väheusutav, et uus Palestiina omavalitsusjuht muutuks Iisraeli-sõbralikuks. Võimalik, et ta hakkab tegutsema rafineeritumalt, kuid ikkagi ühe eesmärgi nimel – hävitada Iisraeli riik.
Siiski on hea teada, et läbi aegade on Jumala plaanid ellu rakendunud vaatamata inimlikele ponnistustele neid kummutada. See annab teadmise, et vastavalt Jumala tõotustele jääb Iisrael püsima.

admin Peatoimetaja veerg

Comments are closed.