Home > Tunnistused > Elviine Hinsbergi mälestuseks

Elviine Hinsbergi mälestuseks

mai 1st, 2005

Elhonen Saks

Klooga laagris käisid tööl ka mõned vabad töötajad ümbruskonnast, keda vajati seal asuvate töökodade ladusa töö organiseerimisel. Üks neist oli lähedalasuva talu perenaine, raamatupidajana töötanud Elviine Hinsberg.
Ta oli heasüdamlik inimene ja püüdis vange aidata. Kuna laagri rezhiim ei olnud väga range, said metsas tööd tegevad mehed ja naised käia ümbruskonna taludes toidulisa hankimas. Elviinel oli kolme juuditariga kokkulepe, et ta keedab kodus kartuleid ja juurvilja ning nemad sõid ise ja viisid osa ka laagrisse. See polnud veel kõik. Elviine võttis laagrist kaasa kirju, mida vangid saatsid oma (nende arvates veel elavatele) sugulastele. See oli juba eluohtlik teene.
Järjekordsel söögiajal tulid Elviine majja ootamatult omakaitsemehed, ilmselt oli keegi ta peale kaebuse esitanud. Juuditarid jõudsid pageda, kuid Elviine arreteeriti ja saadeti Turba töölaagrisse. Ta vabanes üks päev pärast sakslaste põgenemist.
Naabrid rääkisid talle, et on juhtunud midagi halba. Järgmisel hommikul mindi koos laagrisse. Pilt oli kohutav – pooleldi ärapõlenud puuriitadel, laagri peahoone koridoris, ümbruskonna metsas vedeles sadu laipu. Punaarmee jõudis siia alles kahe päeva pärast.
Elviine oli noorena olnud elurõõmus tüdruk, armastas luuletada ja laulda. Üleelatud shokk viis ta kauaks haigevoodisse.
Paranedes kirjutas ta mõned luuletused, mille koopiad sain ma temaga kohtudes viiskümmend aastat hiljem. Elviine mälestuseks avaldame siinkohal ühe neist.

Hashahar 1 (61)

Puuriidad

“Rinne läheneb” – nii mõni tasa hõikas
mõtteis, ja vabaduse teele ennast seadis,
iseenda surmamiseks puid kui lõikas
vaevalt et ta seda ette teadis.

Ruutu seatud riidad polnud tavalised,
need pidi hävitama inimrassi.
Leinapisarais siin toored halud ise
nutsid, põletades rahvamassi.

Riidale neid kõiki jõud ei kandnud,
kuigi tõukeks oli jalahoop ja nuut,
murul kummuli nad olid elu andnud,
viimast kaitset Eesti mullalt palunud.

Jumal, miks ei takistanud oma jüngreid,
miks Sa lasid seda teha meie vendadega?
Timukail, kes tegid ajalugu sünget,
oli pandlail kirjas, et sa oled nendega.

Veri, murule mis jäänud tarretama,
jutustagu kõigile, kes jäänud orvuks.
Igaühe ajus püüdke talletada,
et see toorus iialgi ei korduks.

Elviine Hinsberg
(1944)

admin Tunnistused

Comments are closed.