Home > Kultuur > Iisrael – nii kohtumispaik kui lähtepunkt

Iisrael – nii kohtumispaik kui lähtepunkt

mai 1st, 2005

Jehuda Halevi "Kuzari" on esimene juudi religioonifilosoofiline teos, mis on innustanud ka kristlikku religiooni­filosoofilist mõtlemist. Teose on eesti keelde tõlkinud Kalle Kasemaa.
Tõlkija kirjutab oma saatesõnas. "Paradoksaalsel kombel on tänapäevane Lääs peaaegu täielikult kaotanud sidemed oma kultuuri ja vaimsuse juurtega… Piibel on olnud see jõud, mis kreeka-rooma kultuuri baasil innustas ja vormis euroopa mõtlemist. Püha Hiero­nymuse ladinakeelne piiblitõlge Vulgata ning reformatsiooniajast tekkinud rahvakeelsed piiblitõlked on andnud toitu kogu kristliku kultuuri kujunemisele; ilma selleta poleks meil ei kunsti ega kirjan­dust, ei muusikat ega arhitektuuri sellisena, nagu meil on. Asjatu vaev oleks mõista Lääne religiooni ja filosoofiat, mõtteviisi ja moraali, tundmata nende ühist inspiratsiooniallikat. Ent paradoks on selles, et alates reformatsiooniajast, mis andis Euroopa rahvastele Piibli nende emakeeltes, on kristlik ühiskond järje­pidevalt eemaldunud oma piibellikest alustest, nii et tänapäeva Euroopas on maid, kus kogu kooli- ja üldhariduse vältel ei kuule sõnagi Raamatute Raamatust, mis ometi on euroopa kultuuri nurgakiviks.
Esiisade pärand, mida rikastasid hilisemate õpetlaste innuka mõttetöö viljad, aitas juudi rahval püsida sajandeid kestnud vaenu ja tagakiusamise õhk­konnas. Kogu inimliku loogika vastaselt jäi Iisraeli rahvas ellu ning on pärast kakskümmend sajandit kestnud pagen­dust leidnud uuesti tee kodumaale. Rahvusliku taassünni vaimustuses on maal, kus Taavet muiste luuletas oma laule ning prohvetid panid kirja järeltule­vatele põlvedele määratud sõnu, käsi­käes pinnase viljakaks muutmise ja küngaste metsastamisega käinud Piibli keele ja kultuuri taaselustumine. Me elame ajal, mil Ida ärkab sajandeid kestnud tardumusest ning Lääs on lõpetamas oma tsiviliseerivat missiooni. Nende kahe vahel on Iisrael nii kohtumis­paigaks kui lähtepunktiks."
Alljärgnevalt avaldame lõike Jehuda Halevi raamatust "Kuzari".

Kokkuvõtteks: otsi südame puhtust, nii kuidas see sulle võimalik on, olles tarkuse reeglitest tõepoolest aru saanud. Siis jõuad sa oma eesmärgile, see tähendab: ühinemisele vaimsega, see tähendab aktiivse mõistusega.

…miks võitlevad üksteisega Edom ja Ismael (Edom tähistab kristlikku kultuuri, Ismael araablasi), kes maailma ära on jaganud, ja kumbki neist hoiab oma hinge puhta ja suunab oma kavatsuse Jumalale ning eraldub ja tõmbub tagasi, paastub ja palvetab, ning läheb siis teist tapma, uskudes, et see tapmine on suur heategu, mis viib ta lähemale Loojale, olgu Ta õnnistatud. Nad võitlevad üksteisega ja kumbki usub, et ta läheb lõpuks paradiisi.

Kannata pisut, kuni ma seletan sulle meie rahva suurust. Küllaldane tunnus on juba see, et Jumal valis selle rahva välja kõigi maailma rahvaste seast ning et jumalik vaim laskus rahvahulgale, nii et Jumala kõne jõudis kõigi juurde, isegi naisteni, sest nende hulgas oli ka naisprohveteid, samal ajal kui varem oli jumalik vaim laskunud ainult üksikute Aadama järeltulijate peale.

…inimene ei jõua jumalikkuse juurde muidu kui Jumala sõna kaudu, see tähendab tegude kaudu, mida on käskinud Jumal. Vastasel juhul – ennäe, palju inimesi püüab seda…

Kuid meie religiooni lubadused seisnevad liibumises jumaliku vastu prohvetluses ja selles, mis selle lähedal on, ning jumalikuga ühendusse astumises suuruse, kirkuse ja imedena. Seepärast ei öelda Tooras: Kui te täidate seda käsku, viin ma teid pärast surma mõnusatesse aedadesse, vaid öeldakse: Teie olete mulle rahvas ja mina olen teile Jumal, kes juhib teid…

…kui enamik meist oleks alandust võtnud alistumisena Jumala ja Tema õpetuse nimel, siis ei oleks jumalik vaim meid nii pikaks ajaks maha jätnud. Aga nii mõtleb ainult väike osa meie hulgast… Kui me kannataksime pagendust ja alandust Jumala nimel, nagu on sünnis, siis oleksime ehteks ajajärgule, mida me ootame koos Messia saabumisega, ning kiirendaksime tulevase igatsetud pääste saabumist.

Meie usu järgi Jumalat teeniv inimene ei ütle lahti maailmast, otsekui oleks see talle koormaks, ega põlga elu, sest see kuulub Looja heategude hulka ja et Jumal arvab selle talle heaks, nii nagu on äeldud: "Ma teen täielikuks sinu päevade arvu, " (2Ms 23:26) ja "et sa pikendaksid oma päevi" (5Ms 22:7). Ta armastab maailma ja pikka elu, sest see võimaldab talle tulevase maailma, nii et mida enam ta head teeb, seda kõrgemale astmele tõuseb ta tulevases maailmas.

See, kes palvetab omaenda vaba­duste pärast, on võrreldav sellega, kes püüab üksinda kindlustada oma maja ega ühine oma kaasmaalastega müüride kindlustamisel. Tal on suuri kulutusi ning ta elab pidevas ohus. Kes aga ühineb sellega, mida kogukond ette võtab, sellel on väiksemad kulutused ning ta elab turvaliselt, sest seda, mida ühel napib, täiendab teine, ja nii on kogu maa kõige tugevam ning iga selle elanik saab vähese hinnaga osa selle õnnistusest… Sest üksikisik on üldsuse suhtes nagu ihuliige terve keha suhtes. Kui käsivars keeldub andmast verd, kui on tarvis aadrit lasta, kannatab kogu keha ning käsivars koos sellega. Seepärast peab üksikisik üldsuse nimel kannatama kas või surmavalu ning tingimata pidama silmas, et ta on üldsuse üks osa.

Esmasest seemnest toob puu esile vilja, mis on samasugune, kust pärines tema seeme. Nii ka Moosese õpetus – ehkki seda võidakse näiliselt halvaks panna – muudab igaüht, kes käib selle järgi. Need religioonid on ettevalmis­tuseks ja eelduseks oodatavale Messiale, kes on vili ja kelle viljaks saavad nad kõik, kui nad tunnistavad teda, ning tulemu­seks on üks puu. Siis austavad nad ja peavad kalliks juurt, mida nad varem põlgasid, nii nagu oleme öelnud sõnade "vaata, mu sulane talitab targasti" (Js 52:13) kohta. Kui sa näed, kuidas nad hoiavad eemale ebajumala­teenistusest ning on innukad (Jumala) ühtsuse nimel, siis ära kiida ega ülista neid, ning ära vaata ka iisraellaste peale põlgliku pilguga sellepärast, et nad varem teenisid Baale. Mõtle ka sellele, et paljud neist rahvustest lasksid end jumalavallatusest kaasa kiskuda…

Mida sa otsid tänapäeval Jeruusa­lemmas ja Kaananimaal, kui seal puudub Jumala kohalolek ning kui Jumala lähedust võib saavutada igas paigas puhta südame ja tugeva igatsuse abil."

Ainult Jumal tunneb su sisemust, "Jumal näeb südant", Tema teab varjatut ja teeb avalikuks sajalas hoitu.

Kui Iisrael on rahvaste hulgas nagu süda keha organite hulgas, siis tähen­dab see seda, et nii nagu terve või haige süda iseloomustab kogu organismi seisukorda, nii on Iisrael inimkonna moraalse seisukorra baromeetriks. Kuid siin kehtib seaduspärasus, et Iisrael kannatab ülejäänud inimkonna eest: "Kui meie oleme hädas, on maailm rahus." Kui Iisrael viibib eemal kodumaast pagen­duses, siis pole see nii üksnes välise sunni tõttu. Kannatuse vabatahtliku omaks­võtmise ajalooline eesmärk on selles, et kannatus peab selitama ja tugevdama Iisraeli. Ka pagenduses viibides on iga iisraellane, kelle teod on laitmatud ja kelle süda on siiras, ühenduses Jumala taevase, nähtamatu kohalolekuga. Maailma rahvaste seas viibides sarnaneb Iisrael seemnele mullapõues, millest peab tulema esile Lunastaja, kelle viljast saab osa ka ümbritsev mullapõu. Tulevase lunastuse valguses minetab väide Iisraeli substantsiaalsest erine­vusest oma teravuse ning kogu ajalugu seisab viimselt universalistliku kujutluse märgi all, et kõigest saab "üks puu".

admin Kultuur

Comments are closed.