Home > Teoloogia > Kristlikud kogudused Iisraelis

Kristlikud kogudused Iisraelis

august 1st, 2005

Christian Life in Israel

Yishai Eldar

Kristlikud kogudused said alguse Naatsareti Jeesuse elust ja tegevusest. Tema surma järel sündis varane apostlik kirik. Moslemite vallutuste ajaks 7. sajandil oli kirik arenenud mitmesse suunda.
Tänaseks on Iisraelis üle kuue miljoni elaniku. 79,2% neist on juudid, 2,1% kristlased, 14,9% moslemid, 1,6% druusid; 2,2% ei oska oma usku määratleda.
Kristlased Pühal Maal jagunevad nelja põhikategooriasse: kaks neid on õigeusklikud ehk ortodokssed, rooma-katoliku kirik ja protestantlik kirik. 20 neist on vana kogudust, 30 protestantlikku konfessiooni.
Kõigepealt siis ida-ortodoksi kirik, mis tunnistab Konstantinoopoli patriarhaati ja mis on arenenud neljast ida patriarhaadist: Aleksandrias, Antiookias, Konstantinoopolis ja Jeruusalemmas.
Kreeka-ortodoksi patriarhaat Jeruusalemmas peab ennast Jeruusalemma emakirikuks. 1964.a. kohtusid paavst Paul VI ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, see oli märgiks leppimisprotsessi algusele.
Iisraelis on ka kaks ajaloolist rahvuslikku ida-õigeusu kirikut, need on vene ja rumeenia kirik.
Vene-õigeusu missioon tekkis Jeruusalemmas 1858.a. Kuid vene kristlasi oli juba 11. sajandil, veidi aega pärast Kiievi ristiusustamist Püha Maad külastanud.
Rumeenia-õigeusu missioon rajati siin 1935.a. Seda juhib arhimandriit, sellesse kuulub väike munkade ja nunnade kogudus Jeruusalemmas.
Ida-kirikutest tegutsevad siiani armeenia, kopti, etioopia, süüria kogudused.
Armeenia-ortodoksi kirik ulatub tagasi aastasse 301, kui armeenlased ristiusu vastu võtsid. Juba 5. sajandil rajasid nad oma koguduse Jeruusalemma. Eelmise sajandi algusest peale on selle koguduse liikmete arv näidanud kasvutendentsi.
Kopti-õigeusu kiriku juured ulatuvad Egiptusesse. 13. sajandist alates on Jeruusalemmas tegutsenud kopti patriarhaat.
Etioopia-õigeusu kirik tegutseb Jeruusalemmas vähemalt keskajast, aga võibolla isegi varasemast ajast. Täna on see väike kogudus. 1989. aastast, kui rajati diplomaatilised suhted Iisraeli ja Etioopia vahel, on toimunud kristlikud palverännakud Etioopiast.
Süüria-ortodoksi kirik on üks vanimaid kristlikke kogudusi Lähis-Idas. Nende traditsioonide hulka kuulub vanasüüria keele (lääne-aramea) kasutamine liturgias. 793-1471 .aastaltel oli süüria-õigeusu piiskop Jeruusalemmas. Tänapäeval resideerub nende piiskop Püha-Markuse kloostris.
Rooma-katoliku kirikutes kasutatakse nende oma keelt ja traditsioone. Ladina partiarhaat uuendati Pühal Maal 1847.a. Täna seisab Jeruusalemma ladina patriarhaadi eesotsas piiskop. Nazarethis, Ammanis ja Zypernis resideerivad vikaarid.
Maroniitide kirik on süüria kristliku koguduse järglane, kelle liikmed valdavas osas elavad Liibanonis. Maroniidid on 1182. aastast liidetud rooma-katoliku kiriku juurde. Sel kogudusel on omanäoline liturgia, milles kasutatakse vana-süüria keelt. Maroniitide kiriku enamik liikmeid Iisraelis elavad Galileas.
Kreeka-katoliku kirik tekkis 1724.a. väikesest kreeka-õigeusu kogudusest Antiookias. Kuid koguduse juured ulatuvad 4. aastasajasse.
Süüria katoliiklastel on oma partiarhaat asukohaga Beirutis.
Armeenia-katoliku kirik eraldus armeenia-õigeusu kirikust 1741.a. Selle koguduse patriarh resideerub Beirutis. See kogudus töötab tihedalt koos armeenia-õigeusu kogudusega.
Kopti-katoliiku kirik on Jeruusalemmas väga noor, alles 1955.a. pani kiriku patriarh ametisse vikaari Jeruusalemma väikesele kogudusele.
Katoliku kiriku jaoks oli väga suur tähendus sellel, et 1993.a. sõlmiti Püha Tooli ja Iisraeli vahel suhted, mis paar kuud hiljem kujunesid täisdiplomaatilisteks.
Protestantlikud kogudused Lähis-Idas on suhteliselt noored, pärit 19. sajandist. Need tekkisid siin eesmärgiga evangeliseerida maa moslemeid ja juute. Rohkem edu oli märgata araablaste hulgas.
1841.a. sõlmisid Inglise kuninganna ja Preisi kuningas kokkuleppe ühise piiskopkonna rajamise kohta Jeruusalemma. 1976.a. tekkis Jeruusalemma ja Lähis-Ida (anglikaanne) protestantlik episkopaalkirik. Valiti esimene piiskop, kes oli araabia päritolu. See ongi Püha Maa suurim protestantlik kogudus.
Inglise-preisi kiriku kokkuleppe lahenduseks sai 1886.a. luterliku koguduse rajamine Pühal Maal. 1979. aastast eksisteerib iseseisvalt araabiakeelne kogudus, mille eesotsas on piiskop, kõrvuti sellega tegutseb ka saksakeelne kogudus, mille eesotsas on praost, mõlemad asuvad Jeruusalemma vanalinnas. Pühal Maal on veel taani-, rootsi-, ingliskeelne luterlik kogudus.
Baptisti kogudus alustas Pühal Maal tegevust 1911, rajades 1911. a Nazarethis oma koguduse. Tänapäeval on baptisti kogudusel siin kümme kirikut Akkos, Kanas, Haifas, Jaffas, Jeruusalemmas, Kfar-Yassifis, Nazarethis, Petach Tikvas, Ramas ja Turanis. Enamik liikmeid räägivad araabia keelt.
Šoti presbüteri kogudus saatis oma esimese missiooni 1840.a. Galileasse. See jäi järgnevaks sajaks aastaks aktiivselt tegutsema, teenides rahvast sotsiaalselt ja meditsiiniliselt. Tänapäeval on see väike kogudus, mis peab üleval vanadekodu ja maja palveränduritele.
Lisaks nimetatutele asub siin veel väga pikk nimekiri väikesi protestantlikke kogudusi.

admin Teoloogia

Comments are closed.