Home > Kultuur > Kui Jumala inimesed jäävad ARMASTUSSE, siis on neil lehtmajade püha eelmaitse

Kui Jumala inimesed jäävad ARMASTUSSE, siis on neil lehtmajade püha eelmaitse

november 1st, 2005

Paul ja Nuala o´Higginsi raamatust "Good News in Israel´s Feasts"

Tõlkija: Katrin Abram

Lehtmajade püha on juudi kalendriaasta viimane ja kõige rõõmsam Iisraeli rahva pühade hulgas. See on meenutuseks ammustest sündmustest Iisraeli ajaloos, kui Iisraeli lapsed asusid telkides ja lehtmajades, okstest tehtud lihtsates varjualustes. Igasuguste majanduslike võimaluste puudumise juures täitis Jumal ise kõik nende vajadused. Ka nüüd veel püstitavad juudid oma elamute katustele, rõdudele või õuedesse leherikastest okstest onnid, et seal koos süüa, elustades sel moel meenutusi Jumala ustavusest, kes igasugustes olukordades neid on kõigega varustanud.
Kui juudid tähistasid esimest lehtmajade püha, olid nad veel oma kõrberännakul, kuigi Jumala tegeliku plaani järgi oleksid Iisraeli lapsed pidanud juba lõikusajaks oma tõotatud maal olema. Lehtmajade püha ongi tuntud ka kui aitadesse kandmise ehk lõikuspüha. See on pidutsemise ja tööst puhkamise püha, kus pidutsetakse Jumala auks, kes on ustav täitma oma tõotusi, tuues inimesed nende omale maale ning lastes neile osaks saada rahu ja õnnistusi. See on püha Jumala lunastusplaani auks, mis viiakse lõplikult täide mitte ainult Iisraeli laste, vaid kõigi rahvaste jaoks.

Midagi on veel täita

"Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: "Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?" Tema ütles neile: "Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud; aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusa­lemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" (Ap 1:6-8)
Jüngrid teadsid, et Jeesuse messiaanlikus töös oli üks aspekt, mis ei olnud veel lõpetatud.
Iisraeli kuningriiki ei olnud veel taastatud ja Jeesus ei valitsenud võitjana kõigi rahvaste üle.
Maailma vabastamine ja usklike lõplik vabastamine on omavahel läbi põimunud. Mõlemad sündmused on seotud Issanda tagasitulemisega ja Tema trooni taastamisega Jeruusalemmas.
Jeesus ei ole veel ei ajalooliselt ega eesmärgiliselt täitnud kõike, mida kuulutatakse ette lehtmajade püha läbi, sest need on ettekuulutused viimaste aegade sündmustest: Messia tagasitulemine, Tema asumine Taaveti troonile, lunastustöö lõpetamine ja messiaanliku ajastu algus.
Siis see, kes tuli Tallena, tuleb tagasi võitjana kui Juuda Lõukoer. "Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja tema valitseb ajastute ajastuteni!" (Ilm 11:15) See sündmus eelneb praeguse maailma täielikule kokkuvarisemisele ja lõpeb Issanda kuningriigi kehtestamisega.
Kuna Tema ütles, et "teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud" (Ap 1:7), ütles ka Jeesus meile, et kui me näeme juute jälle valitsemas Jeruusalemmas, peame valmis olema lunastuse tunniks (Lk 21:24). See on maailma ja kogu loodu lunastus. Paulus räägib sellest: "Sest me teame, et kogu loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini; aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust." (Rm 8:22-23)
Varakristlased elasid alalises Issanda tagasituleku ootuses. "…Nõnda ka Kristus, kes üks kord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks." (He 9:28). Nende ootus ei olnud mitte ainult Issanda tagasitulemine, vaid lunastusplaani lõpuleviimine.

Lootuse õppetund

Vaadeldes lehtmajade püha kui Issanda püha on meil võimalik mõista tulevikusündmusi, mis lähtuvad Jumala täieliku päästeplaani täitumisest. Kahjuks on paljud kristlaste seas levinud õpetused vaid eesootavatest kohtumõistmistest ja kannatustest. Kuigi oleme teadlikud ahistustest, mis tulevad, peaksime keskenduma hoopis aulisematele tagajärgedele. Jumal saadab Messia tagasi siia maailma selleks, et viia lõpule päästeplaan, siduda kinni Saatan ja muuta see maailm rahu paradiisiks, mida Jeesus ise Jeruusalemmast valitseb armastuse ja leebusega.
Kuigi me oleme juba kogenud ülestõusmise ja nelipühi täitumist, ootame me siiski veel aulisemat hetke ajaloos. Meie, kel on Vaimu esmaand, saame siis oma ihu lunastuse (Rm 8:23), täieliku lunastuse. Me tervitame Jeesuse tagasitulekut Jeruusalemma (He 9:28). Tema jalad seisavad Õlimäel (Sk 14:4). Ta kummutab iga reegli ja seaduse, mis on kinni hoidnud inimesi maailmas (Ilm 11:15). Ta tuleb ja kinnitab Taaveti trooni ning toob igavese rahu ja õigluse rahvastele.
Sel ajal usklikud, kes elavad selles maailmas, saavad ülistatud, võtavad vastu oma ihu lunastuse, tõusevad õhku, et minna Kristusele vastu, ja tulevad tagasi, et valitseda ja juhtida koos Temaga.
Need, kes Temaga lõpuni on vastu pidanud, istuvad koos Temaga troonil ja valitsevad koos Temaga (1 Ko 15:51-52, 1 Te 4:17, Ilm 3:21). "Sellepärast vöötage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises." (1Pe 1:13) Sõnum Issanda tagasitulemisest ei ole hukatuse ja pimeduse sõnum, vaid lootuse ja lunastuse sõnum. Usklikel on selle maailma inimestele jagada suurim lootuse sõnum. Jah, selles on hukkumishoiatus neile, kes ignoreerivad Jumala abi ja vahendeid, aga tõotus suurele rõõmule neile, kes janunevad kuuletuda Temale ja järgida Teda.
Lehtmajade püha ajal pidid Iisraeli lapsed rõõmutsema Issanda ees (3 Mo 23:4-8). Lehtmajade püha on kui eelaimdus sellest suurest lunastuse- ja rõõmupühast, mis ootab meid, kui Jeesus tuleb tagasi.

Lehtmajad – isikliku lunastuse lõikus

See meie lunastuse viimane aste toob meile täisküpsuse Kristuses. Täna veel on Kristuse loomus igas uuestisündinud kristlases varjatud meie endi liha looriga. Paulus räägib Kristusest meie sees kui auhiilguse rikkusest (Kl 1:27). Kristuse olemine meie sees on veel suurema auhiilguse tõotus. Püha Vaimu and ei ole see viimane, mis meile osaks saab, vaid on meie pärandi tagatis tema omandi lunastamiseks – tema au kiituseks. (Ef 1:14)
Me oleme juba saanud Püha Vaimu, kuid ometi on veel midagi kristlaste jaoks. Nii imeline kui uuestisünd pole, nii rõõmuküllane kui ka Püha Vaimu nelipühikingitus ka pole, veel üks kõrgem lunastuse aste ootab meid ees. "Sest me oleme päästetud lootuses." (Rm 8:24) Andestuse and, uussünd ja Püha Vaimuga ristimine, need kõik saame usu läbi. Jumala au täielik läbimurre meie sees ja meie ihu täielik lunastus ei saa toimuda usu läbi, vaid on ette aimatavad lootuses.
"Nõnda ka Kristus, kes ükskord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks. (He 9:28)
Paulus kirjutab: "Sest ma arvan, et sellesinase aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama. Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla – mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest – ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse. Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on sünnitusvaevas tänini; aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kelledel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab?" (Ro 8:18 – 24)
Kõik see on meile ette maalitud lehtmajade pühas. See on suurima rõõmu püha, milles tähistatakse lõikuse ja ka põllumajandusaasta lõppu. See viitab ajale, mil Jumal tuleb lunastuse lõplikule lõikusele, ja meie kristlastena oleme täisküpsed ja valmid.
Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me tema ilmudes oleme tema sarnased, sest me näeme siis teda, nagu tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu temagi on puhas. (1 Jh 3:2-3)

Lehtmajad ja Jumala varud

Nagu teame, elavad juudid kogu pühade aja lehtmajades, mida nad kaunistavad leidlikult puuviljadega. Lõikuse ajal lehtmajades elamine on tähendusrikas meelespidamiseks, et ei ole oluline, kui rikkad me oleme või kui täis on meie aidad, meie jääme täielikult sõltuvaks Jumalast. Hõredad lehtmajad meenutavad meile seda sõltuvust ja samuti Jumala tagavarasid. Mida enam rikkusi Jumal meile annab, seda alandlikumaks peaksime muutuma.
Tänases maailmas inimesed otsivad majanduslikku sõltumatust, kuid lehtmajad meenutavad meile, et suurim kindlustunne, nii majanduslik kui kõik muu, on täielikult sõltuda Jumalast. Me ei saa kunagi olla Issandale lähemal kui täieliku sõltuvuse hetkedel.
Lõikuspidustuste ajal oli Iisraeli lastele antud ka käsk mitte koristada põlluääri sootumaks ega noppida üles kõiki viljapäid, vaid jätta need maha vaestele ja neile, kes on võõrad. (3 Mo 23:22). Alati kui rõõõmustame Jumala headuse üle, peame meeles pidama vaeseid. Kui Jumala armastus voolab meisse, peab see meist ka välja voolama.
On ka teine põhjus, et Jumal meenutab pidustuste ajal meile vaeseid ja võõraid. Meie ise ei ole oma rikkuse ja õnnistuste allikaks. See on Jumal, kes on tõstnud oma käe üle meie elude. Kui meie, kes me oleme sündinud orjapõlves, oleme Temalt vastu võtnud õnnistused õnnistuste järel, peaksime samuti olema avatud maailma vajadustele.

Jumal ilmutab end õigel ajal

Meie lunastuse täielik lõikus saabub koos Jeesuse tulemisega. Ta tuli ja pani aluse ülestõusmispühale täpselt õigel ajal, mitte päev varem või hiljem. Tema ristisurm Tema maapealse elu kolmekümne kolmandal aastal toimus täpselt lihavõttepühadel. Tõotus Püha Vaimu langemisest täitus samuti täpselt õigel ajal: "Ja kui nelipühipäev kätte tuli…" (Ap 2:1) Samamoodi tuleb Ta lõpule viima lehtmajade püha sündmusi selle jaoks õigel ajahetkel. Nagu mäletame, küsisid jüngrid korduvalt Jeesuselt selle aja kohta, kuid Ta ei vastanud neile.
Jumal elab igavikus, kuid liigub ajaloos täpse ajastusega. Enne Jeesuse ülestõusmist ei saanud keegi uussündi vastu võtta, sest nagu Johannes ütles, "nagu ei oleks Vaimu veel antud". Enne nelipühi, mis järgnes Jeesuse ülestõusmisele, ei saanud keegi vastu võtta Püha Vaimuga ristimist. Kristlased ootavad rõõmuga Jeesuse tagasitulekut ja ilmumist. See on sihipärane lehtmajade püha lõplik täitmine ajaloos. Innukamad kristlased ei ole aga passiivselt oodanud ega lihtsalt spekuleerinud selle suure sündmusega, vaid on end pidevalt aktiivselt ette valmistanud lunastuse viimaseks astmeks.
Lehtmajade püha loob pildi Issanda tagasitulekust ja Talle pulmapeost. "Ja ma kuulsin otsekui hulga rahva häält ja otsekui suurte vete kohinat ja otsekui kange pikse müristamist, ütlevat: "Halleluuja! Sest Issand, meie kõigeväelina Jumal, on võtnud kuningliku valitsuse oma kätte! Rõõmutsegem ja hõisakem ning andkem Temale austust! Sest Talle pulmad on tulnud ja Tema naine on ennast valmistanud! Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas lõuend. See lõuend on pühade õiged teod!" Ja ingel ütles mulle: "Kirjuta: Õndsad on need, kes Talle pulma õhtusöömaajale on kutsutud!" Ja tema ütles veel mulle: "Need on tõelised Jumala sõnad!" (Ilm 19:6-9")
Kui me ootame Issanda tagasitulekut ja lehtmajade püha sündmuste täielikku lõpetamist, ei peaks me tegelema mingite spekulatsioonidega tuleviku suhtes, vaid valmistama endid ette püha elu ja õigete tegude läbi. Paulus kirjutas, et elu eesmärk oli: "…et ma tunneksin ära tema ja ta ülestõusmise väe ja tema kannatamise osaduse ning muutuksin tema surma sarnaseks, kui ma kuidagi pääsen ülestõusmisele surnute seast. Ei mitte, et ma selle juba oleksin kätte saanud või oleksin juba täiuslik, vaid ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus mind on kätte saanud. Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent üht ma ütlen: Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fi 3:10-14)
Peetrus ütles, et me oleme Jumala väe poolt usu läbi juhitud. Kuna tema lugejad on juba kogenud oma pääste mõlemat, nii ülestõusmise kui nelipüha dimensiooni, viitab ta siin meie pääste viimasele astmele, mis tuleb esile viimastel päevadel. Siis saab oodanud kogudus kogeda surematust ja auhiilgust. Kõik, kes on astunud pääste ülestõusmise ja nelipüha tsooni, peaksid end innukalt ette valmistama lehtmajade pühadeks.
Täpselt nagu generatsioon, kes elas Jeesuse päevil, oli esimene, kes sai uuestisünni ja Püha Vaimuga ristimise osaliseks, nii ka generatsioon, kes on Jeesuse tagasituleku tunnistajaks, on esimene, kes saab täieliku lunastuse osaliseks.
Sakarja ennustas ette päeva, mil rahvaste jääk tuleb igal aastal üles Jeruusalemma ülistama Kuningat. "Ja kõik järelejääjad kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummar­dama kuningat, vägede Jehoovat ja pidama lehtmajade püha! (Sakarja 14:16) Enne kui Messias tuleb tagasi, pöörduvad kõik rahvad Jeruu­salemma vastu, aga ellujääjad tulevad ja tunnustavad Jeruusa­lemma kuningat
Lehtmajade püha loob eelpildi Issanda tagasitulekust ja trooni­misest Jeruusalemmas ja Tema seaduse kehtestamisest kõigi rahvas­te üle. Lehtmajade püha lõpule­viimine ei toimu ilma Messia tagasi­tuleku ja troonimiseta. Pühade kirjade järgi pidid kõik pidustused olema "kohas, mille jumal oli valinud" (3 Mo 23:24) Me teame, et see koht oli Jeruusalemm. Koht, kus kogu templi ajal toimusid pidustused, oli Jeruusalemm. Samamoodi said ka Jeesuse ajal kõik pidustused toimuda vaid Jeruusalemmas. Ainult Jeruusalemmas saab korraldada pidustusi. Seepärast on ka kõigi silmad pööratud Jeruusalemma poole nüüd, kui Messias valmistub lehtmajade püha lõplikult täide viima. Las meie südamed ja palved olla samuti seal, kui me hüüame: "Tule, Issand Jeesus!"

Lehtmajade püha eelmaitse täna

Oodates Jumala aulise plaani avalikuks saamist, võime täna siiski juba tunda eelmaitset liidust Jumalaga, mida lehtmajade püha sümboliseerib. Jeesus palvetas, et me võiksime kõik olla üks, nii nagu Tema ja Isa olid üks, ja et Tema au oleks nähtav ka meie sees.
Oodates meie täieliku lunastuse lõpuleviimist peaks meil olema kindel liit Jumalaga. Kui meil on kindel liit Jumalaga, siis me armastame teda ja kuuletume talle kogu oma südamega. Tema annab meile aina rohkem oma auhiilgust. See on lehtmajade püha eelmaitse, kui Jumala inimesed käivad katkematus Jumala auhiilguses. Kui Jumala inimesed jäävad armastusse, on neil lehtmajade püha eelmaitse.
"Sellepärast ma nõtkutan põlvi Isa ees, kelle lapsiks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, et ta annaks teile oma au rikkust mööda saada tugevaks tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et võiksite täiesti mõista ühes kõigi pühadega, mäherdune on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse; et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga sellele, kes enam kui rohkesti võib teha üle kõige selle, mida me palume või mõistame väge mööda, mis meis on tegev, temale olgu austus koguduses ja Kristuses Jeesuses ajastute ajastu kõigi sugupõlvedeni! Aamen." (Ef 3:14-21)

admin Kultuur

Comments are closed.