Home > Juudi pühad > PÜHAD HEEBREA KALENDRI JÄRGI

PÜHAD HEEBREA KALENDRI JÄRGI

november 1st, 2005

4. oktoober – uusaasta – Rosh Hashana 5766
Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Eesti keeles tähendab see siiski aastapead. Sel päeval loodi Aadam – esimene inimene. 2000.a. saabus juudi kalendri järgi aasta 5761, see tähendab, et Aadam loodi 5761 aastat tagasi. Kuna juutidel on kuukalender, siis juudi uus aasta on liikuv püha. 2000. aastal on Rosh Hashana 29.-30. septembril. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. Üksteist õnnitledes ütlevad juudid: Olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari. See on kõver jäärasarv. Selle tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitlema kõige kurja vastu. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

13. oktoober – suur lepituspäev – Yom Kippur
Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam)
Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaja kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on “Kol nidre” (kõik tõotused), millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa.

18. oktoober- lehtmajade püha – Sukkot
“Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud, elage lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” ( 3Mo 23:42,43)
Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu meile elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrberännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist ( 3Mo 23:33-44, 5Mo16:13-15) Nädalapikkune Sukkot algas viis päeva pärast Yom Kippurit,lepituspäeva, näidates sellega, et rõõm järgneb meeleparandusele. Kolmel korral on tooras rõhutatud, et Sukkot on aeg rõõmutsemiseks: “Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!” ( 3Mo 23:40) “Ole rõõmus sel oma pühal” ( 5Mo 16:14), “Seepärast ole rõõmus” (5Mo16:15)
Sukkoti ajal tulid palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemma templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See oli eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada Sukkotit ( Sak 14:16).
Vastavalt Halachale ( juudi seadus), peavad lehtmajad asetsema avatud taeva all ja katus peab olema kaetud lehtedega nii, et oleks võimalik näha tähti taevas. Juudi traditsiooni kohaselt tervitatakse Sukkoti seitsme päeva jooksul iga päev ühte külalist: Aabrahami, Iisakit, Jaakobit, Joosepit, Moosest, Aaronit ja Taavetit, kuna igaüks neist on kogenud ja teab rändamise tähendust.
Lehtmaja on rõõmsapäraselt kaunistatud puuviljadega, mis näitab õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog ( tsitruseline). Talmudi kohaselt iseloomustavad need neli vilja eriliiki inimtüüpe õpetavad meid hindama üksteist. Tsitruselisel on nii lõhn kui maitse, s.t. õpetus ja teod.
Palmiviljal on ainult maitse, ehk õpetus, kuid puuduvad teod, seevastu mürdil on jälle lõhn, mis iseloomustab tegusid; pajul puuduvad mõlemad. Samuti on inimestega, osadel on õpetus ja teod, teistel ainult õpetus või teod, on ka neid, kel pole kumbagi. Need neli komponenti on põimitud ühte, selleks et näidata, inimesed on pandud elama kokku ja meil tuleb arvestada üksteistega sellistena nagu igaüks meist on.
Iga päev kogu Sukkoti aja jooksul loetakse sünagoogis palvet (Hoshanan), samal ajal marssides poodiumil, käes toorarull ja neli taime. Hoshanah Rabahi ajal (seitsmendal päeval) marsitakse ümber poodiumi seitse korda. Kaheksandal ehk viimasel Sukkoti päeval ( Shmini Atzeret) palvetatakse vihma pärast. Seda tähistatakse koos Simchat Torah’ga kui aastane Toora lugemise tsükkel lõpeb ja algab uus.

26. oktoober – rõõm käsuõpetusest – Shimchat Torah
Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada.

admin Juudi pühad

Comments are closed.