Hebron

mai 1st, 2006

Peeter Võsu

2005-nda aasta Lehtmajade Püha ajal Iisraelis viibinud Eesti rühma üheks kõrghetkeks oli kuulikindla bussiga sõit Hebronisse. Eriti emot­sionaalseks kujunes see külastus seoses Hebroni lähedal toimunud terroriaktiga, milles sai surma kaks ja haavata viis teismelist tüdrukut just vahetult enne Eesti rühma jõudmist sinna. Peatee oli suletud, mistõttu reis kulges mööda väiksemaid maanteid, kaasaarvatud ajalooline "Õigete" või "Prohvetite" tee.
Hebron ja Kiryat Arba, mis moodustavad kaksiklinna, asuvad umbes 40 kilomeetrit Jeruu­salemmast lõunas. Põlised juudiasundused on tänapäeval väikesteks saarteks araablastega asustatud alade keskel. Hebronis elab umbes tuhat juuti, Kiryat Arbas umbes seitse tuhat.
Eestlaste teejuhiks ja giidiks Hebronisse sõidul oli Kiryat Arbas elav Ivan Navi, kes oli sinna läinud laguneva Nõukogude Impeeriumi Kesk-Aasia aladelt umbes 15 aastat tagasi. Iisraeli patrioodina keeldub ta oma esivanemate maalt lahkumast, vaatamata sellele, et ta autot on korduvalt tulistatud ja kividega loobitud, mis paari viimase aasta jooksul on purustanud ta väikebussil kaheksa esiklaasi.
Hebron on põline juutide linn, mida on Piiblis esimest korda mainitud ligi 4100 aastat tagasi seoses Abrahami tulekuga sinna Egiptusest.
Piiblis, Esimese Moosese 13:18 on kirjutatud: "Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale."
Lisaks sellele, et juudi rahva esivanem Abraham elas Hebronis, on see paik läbi aegade olnud mitmel moel Iisraeli rahva ja riigiga seotud. Oluliseks seigaks oli selle paiga ostmine kohaliku Hettide suguharupealiku Efroni käest, kes tahtis selle Abrahamile kinkida. Abraham jäi endale kindlaks, et ta ei võta seda kingitusena vastu, vaid maksab selle välja.
See sündmus on kirjas Esimese Moosese raamatus, 23:16-18:
"Aabraham vaagis Efronile raha, mida see hettide kuuldes oli nimetanud, nelisada hõbeseeklit, kaubanduses käibel olevaid. Nõnda said Efroni väli Makpelas Mamre kohal, väli ja selles olev koobas ja kõik väljal olevad puud, mis olid ümber kogu selle maa-ala, Aabrahami omandiks hettide nähes, kõigi juuresolekul, kes linna väravast läbi käisid."
Viimane Piibli kirjakoht paneb kahtluse alla Iisraeli praeguse valitsuse plaani seaduslikkuse, Hebroni loovutamise kohta araablastele, kuna ostu-müügi lepingu järgi peaks see paik kuuluma Aabrahami järglastest pärijatele.
Hebronisse on maetud kõik Iisraeli rahva Patriarhid: Aabraham, Iisak ja Jaakob koos oma abikaasade: Saara, Rebekka ja Leaga. Nende haudade kohal on praegu sünagoog.
Umbes 1400 aastat enne Kristust, kui Iisraeli rahvas pärast Egiptuses veedetud sajandeid uuesti Tõotatud Maale tuli, vallutas Joosua Hebroni ja andis selle Kaalebile, oma kaasvõitlejale.
Üle kolme tuhande aasta tagasi valitses Taavet Hebronis seitse ja pool aastat Juuda suguharu üle enne, kui temast sai kogu Iisraeli kuningas ja pealinnaks Jeruusalemm.
Pärast Iisraeli riigi taastamist 1948-ndal aastal jäi Hebron Jordaania koosseisu ning liideti Iisraeliga 1967-nda aasta "Kuuepäevasõjas."
Kuna Hebron ja Kiryat Arba on väikesed juudiasundused araablaste alade keskel, üritab praegune Iisraeli valitsus seda Palestiina oma­valitsusele loovutada, et vähendada riski Iisraeli kodanikele, mida endast kujutab raskesti kaitstavate alade keskel elamine. Juudid, kes seal elavad, on aastate jooksul trotsinud surmahirmu ja peavad oma pühaks kohustuseks hoida need juutidele nii olulised ajaloolised paigad Iisraeli valduses, vaatamata riskimisele eluga.
Eesti rühmale jättis Hebronisse sõit ja sealsed paigad unustamatu mulje.

admin Geograafia / loodus

Comments are closed.