Home > Ajalugu > Jeruusalemma päev

Jeruusalemma päev

november 1st, 2006

Jeruusalemma päev 25. mail tähistas Iisraeli võitu 1967. aasta Kuue-päeva-sõjas, mille käigus juudiriik saavutas esimest korda ligi kahe aastatuhande järel kontrolli Jeruusalemma üle. Jeruusalem on juutide vaimseks keskuseks ja sümboliks. Läbi aastatuhandete on juudi rahvas palvetanud Jeruusalemma suu­nas ja lahkudes hüvasti jättes kasutanud sageli väljendit: "Järgmisel aastal Jeruusalem­mas!", teadmata, millal see aeg saabub. Piibel käsib meid paluda rahu eest Jeruusalemmas (Psalm 122). Umbes 3000 aastat tagasi kuningas Saalomoni ehitatud tempel Jeruusalemmas on olnud läbi aastatuhandete juudi rahvale ainsaks pühaks paigaks.
Tänaseks on pealinn Jeruu­salem oma 719500 elanikuga suurimaks linnaks Iisraelis. Jeruusalemma elanikest 65% on juudid, 32% muslimid ja 2% kristlased. (Guysen Israel News). Linna elanikest 35% on alla 15 aasta vanused, mille tõttu võib seda nimetada vaatamata 3000 aastasele ajaloole ka nooreks linnaks.
Jeruusalemmast on saanud lahendamatu probleem juutide ja araablaste vahel. Kõik Iisraeli valitsused on selle kuulutanud oma rahva igaveseks ja jaga­ma­tuks pealinnaks. Araabia Liiga riigid ähvardasid 1980. aastal kõiki riike, kes tunnus­tavad Jeruusalemma Iisraeli pealinnana oma suursaatkonna sinna jätmise (või viimisega), nafta boikoti kuulutamisega. Kogu läänemaailm allus araab­laste diktaadile. Pärast Arafati kokkulepet Barakiga 1993. aastal olid juudid ja araablased mitu korda väga lähedal Iisraeli jagamisele. Eriarvamuseks jäi alati Jeruusalemma staatus. Enne juutide oma riigi taasta­mist ei pretendeerinud ükski rahvas kahe aastatuhande jooksul Jeruusalemmale, kui pealinnale. Paik oli vähe asus­tatud ja tähtsusetu.
Praegune Iisraeli valitsus on detailselt välja töötanud maa jagamise juutide ja araablaste vahel. Otsus puudub Jeruusa­lemma staatuse suhtes. Ka USA pakutud "Teekaart" vältis Jeruu­sa­lemma nimetamist, jättes selle, kui vähe olulise tekstist hoopis välja. Tegelikult on Jeruusalem paigaks, mille üle kokkuleppe saavutamine tundub olevat vähe tõenäoline.
Jumal on valinud Jeruusa­lem­ma oma valitsuse ja tahte sümboliks. Ilmutuse raamat kirjeldab meile uut Jeruusa­lemma, kui "Taevast linna" pärast Jumala lõplikku võitu patu ja kurjuse üle. (Ilmutuse 21). Kui kuningas Saalomon oli valmistanud ja pühitsenud Jeruusalemma Templi, sai ta Jumalalt öösel unes sõnumi: "Ma olen kuulnud su palvet ja valinud selle paiga enesele ohvrikojaks. Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku, ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöördu­vad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa. Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas. Nüüd olen ma valinud ja pühit­senud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev." (2. Aja 7:12-16).
Kui Iisrael sai 1967. aastal üle kahe aastatuhande kontrolli Jeruusalemma üle, toimus see sõjas, mis kestis kuus päeva, ja mis oli kõige suuremaks võiduks juudi rahvale pärast sajandite pikkust pagulust. Usun, et sõjapäevade arv oli sümboolne, nagu ka Jeruusalem on mitte ainult füüsiliseks paigaks, vaid sümboliks. See sümboliseerib meile Jumala tahte täitumist. Kui Jeesus kuulutas oma järgija­tele ette Jeruusalemma hävin­gut, lisas ta: "Ja Jeruusalem jääb paganate tallata, kuni paganate ajad saavad täis." (Luuka 21:24).
Viies täna­se situatsiooni kokku Jeesuse ettekuulutuse­ga või­me teha kaks järeldust. Esiteks seda, et vaatamata kõigi rahvaste püüd­lusele Jeruusa­lemma jagada, jääb Jumala sõna peale ning seda ei jagata. See on tões­tuseks Jumala autoriteedist ja jõust oma sõna pidada. Teiseks näitab see olukord, et paganate ajad on täis saamas. See tähendab, et eriline ajastu, antud kogu maailma rahvastele Jumalaga suhte otsimiseks, on lõppemas. Apostel Paulus kirjutas Room­lastele, et Jumal on Iisraeli rahva südamed ajutiselt paadu­tanud: "Jumal on andnud neile tuimuse vaimu" (Rm. 11:8). Kuid Paulus jätkab samas peatükis: "Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paga­nate täiskogu on sisse astunud, ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael." (Rm. 11:25-26).
Nii Jeesuse sõnum Luuka 21. peatükis kui ka Pauluse sõnum Rooma kirjas väidavad, et Jumal on võtnud juutidelt Jeruusalemma ja varjanud nende eest tõe Kristuse kohta selleks, et anda võimalus teiste­le rahvastele. Selgelt on viidatud ka ajale, mil "paganate aeg lõpeb" ja Jeruusalem saab taas juutide omandiks. 1967. aastal sai Iisraeli riik Jeruusalemma esimest korda pärast neid sõnumeid oma valdusse. Kui tänapäeval on siiski kristlasi, kes kahtlevad nii Pauluse kui ka Jeesuse sõnades, siis võiks nad oma silmad avada ja märgata, et need ettekuulutused on juba täitunud.
Prohvet Sakaria raamat Piiblis kuulutab ette Messia tulekut Jeruusalemma. "Ma kogun kõik paganad sõdima Jeruusalemma vastu; linn vallutatakse, kojad rüüstatakse, naised vägistatakse ja pool linna läheb vangi; aga ülejäänud rahvast ei hävitata linnast. Siis läheb Issand välja ja sõdib nende paganate vastu nagu oma võitluspäeval, lahingu­päeval. Sel päeval seisavad ta jalad Õlimäel, mis on Jeruusa­lemma ees ida pool; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks, idast läände väga suureks oruks, sest pool mäge vajub põhja poole ja teine pool lõuna poole. … Ja sel päeval voolavad Jeruusa­lemmast välja elavad veed: neist pooled Idamere poole ja pooled Läänemere poole; see sünnib suvel ja talvel. Ja Issand on kuningaks kogu maale. (Sakaria 14:2-9).

admin Ajalugu

Comments are closed.