Home > JRKS > Iisraeli kevadreis 2006

Iisraeli kevadreis 2006

november 1st, 2006

Peeter Võsu

Rühm Eesti palverändureid viibis tänavu kevadel Iisraelis ajal, mil äsja oli selgunud Knes­seti valimistulemused ja toimus ka teise valitsuse, terroristliku Hamasi valitsuse kokkupanek Palestiina omavalitsusalal. Külastades Iisraeli riigi ajaloo ja Piibli – nii Vana kui ka Uue Testamendi ning Jeesuse eluga seotud kohti jäi 28-liikmeline Eesti rühm päevapoliitilistest muljetest eemale.
Vaatamata sellele tundus, et midagi sellist on toimumas, mis pani kogu looduse reageerima. Esimesel reisipäeval nägime erakorralisi loodusjõudusid, mis olid Iisraelis enneolematud. Need sündmused meenutasid Piibli kirjakohta: "… see maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on … maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad" (5.Mo.11:11-12).
Esimene bussireis toimus tavapäraselt Ben Gurioni lennu­jaamast Surnumere äärsesse kõrbe. Surnumere ääres sajab vihma vaid mõned millimeetrid igal aastal. Keskmiselt on aastas 4 vihmast päeva. Qumranis on nii kuiv, et 2000 aastat tagasi Esseenide sekti poolt peidetud Piibli (Vana Testamendi) käsi­kirjad säilisid seal tervetena, kuna looduslik kliima lasi neil säilida. Kui need käsikirjad viidi Iisraeli Muuseumi, hakkasid need mõne aasta pärast tuhmu­ma, misjärel loodi muuseumis kunstlikult sama kuiv kliima.
Kui me 2. aprilli varahom­mikul laskusime Jeruusalem­mast Surnumere suunas, oli raske oma silmi uskuda. Hoo­vihm sadas nii tihedalt, et kohati oli kõrbetee muutunud poole meetri sügavuseks kärestiku­liseks jõeks. Veelgi enneole­matum pilt avanes Qumrani koobaste juurde minnes. Kuivade kõrbemägede vaheline kuru oli muutunud sügavaks kärestikuliseks koseks, mis tuli vahutades ja mitmekümne meetriseid veeauru sambaid üles õhku paisates voolas alla Surnumere suunas, mööda kirjarulle aastatuhandeid varja­nud koopast. Mitmed inimesed seisid ja vaatasid hämmastunult seda vaatepilti. Minu kõrval seisev vanem härra kommen­teeris: "Olen 30 aastat töötanud giidina ja rühmi siia toonud, kuid vett näen siin esimest korda."
Tavaliselt lõpeb vihma hoo­aeg Iisraelis veebruaris ja väga harva on veel mingi võimalus vihma saada märtsi alguses, seda ka niiskemates Iisraeli osades. Sellele järgneb 8 kuud täielikku põuda, kuni esimeste vihmadeni novembri alguses.
Pärast uskumatut vaatepilti otsustasime bussi minna ja edasi sõita. Siis selgus, et edasi sõita ei saa, kuna vesi oli ainsa, Surnumere kaldaäärse tee purustanud. Seejärel tegin bussijuhile ettepaneku tagasi Jeruusalemma sõita, kuid sel­gus, et olime lõksus, ka tagasi­tee oli katki. Ootasime mitu tundi enne, kui tagasitee avati. Valisime selle, kuna ei olnud selge, kas tee lõuna suunas (kus oli ka meie hotell selleks ööks) üldse õhtukski korda saab.
Sõites purunenud teeosal avanes kohutav vaatepilt. Tulva­vesi oli kandnud asfaldile tohu­tuid kruusakamakaid. Umbes poole tee ulatuses oli asfalt ära uhutud. Kuna ootasime, kuni autosid lasti ükshaaval läbi, saime purunenud teed vaadelda ka lähemalt. Vesi oli mitme meetri laiuselt ja kümnete meetrite pikkuselt teetammi asfaldi alt ära viinud. Metallist teepiire oli kortsu keeratud ja eemale paisatud. Mitmed võim­sad tee-ehitus masinad olid juba kohapeal, et kriisikolle võima­likult kiiresti likvideerida. Surn­umere äärne tee on ka ainus põhja-lõuna suunaline tee piirkonnas. Oma hotellini jõud­mi­seks pidime tegema umbes 200 kilomeetrise ringi läbi Jeruusalemma ja Beer Sheba.
Uudistest kuulsime, et üle­järg­misel päeval, kui isegi olime juba Galileas, oli seal lähedal sadanud golfipalli suuruseid raheteri, mis olid tekitanud märkimisväärseid purustusi.
Elame paljude Piibli ettekuu­lu­tuste täitumise ajastul. 14. mail 1948. aastal taastas Iisrael pärast juutide ligi 2000 aastast eksiilis viibimist oma riigi. Juunis 1967 taastas juudi­riik "Kuue-päeva-sõjas!" suveräniteedi Jeruusalemma üle, lisakis oma põliste alade, Samaaria ja Judea oma valdusse võtmisele Jordaanialt.
Olen mitmetelt juutidelt küsi­nud, miks nad jätsid "hävi­tuse koletised" (mosheed) oma ainsasse pühapaika, Templi mäele. 1967. aastal, pärast Jeruusalemma vallutamist Jordaanialt enesekaitse sõjas, oleks igaüks pidanud juutide poolt loogiliseks sammuks Templi mäe ülevõtmist ja oma Templi taastamist. Keegi ei ole osanud selle kohta loogilist selgitust anda. Mulle tundub, et Jumala aeg nendeks asjadeks ei olnud veel tulnud. Piibel räägib meile juutide täielikust valitsu­sest Jeruusalemma üle seoses Kristuse (Messia) tulekuga ja valitsuse ülevõtmisega. Võima­lik, et Jumal on pikendanud "paganate" armuaega ja see­tõttu peavad juudid veel ootama.
Pärast korduvaid Iisraeli reise, jälgides kui detailselt täituvad Piibli prohvetite ette­kuu­lu­tused mitmetes aspektides aasta-aastalt, tundub iisraeli-vaenulikkus mitmete kristlaste poolt mõistetamatuna. Kuulates tegev-vaimuliku intervjuud Eesti Kristlikule Televisioonile, kes viibis Iisraelis väikse rühmaga varakevadel, tundus, et vist on võimalik käia läbi Iisraeli ka kinniste silmadega. Tundub, et suurte rahvusvaheliste meedia­agentuuride destruktiivne iisraelivaenulik sõnum on olnud nii edukas, et on eksitanud isegi mitmeid vaimulikke. Tema jutust jäi kõlama kaks sõnumit: "Müüri ehitamine ümber omavalitsus­alade ei ole vastuseks problee­midele ja vaesed araabia kristla­sed, kellel on ka juutidega raske."
Tõenäoliselt on võimalik lugeda läbi kogu Piibli, ilma märkamata, et Jumal ei valinud mingit abstraktset inimeste kogu, vaid konkreetse Iisraeli rahva, et selle rahva kaudu oma tahet kogu maailmale demonst­reerida, ning tuua maailmale Messias.

Probleemi sisuks ei olegi müüri ehitamine või ehitamata jätmine. Maailmas on jõudusid, kes on asunud otsustavasse võitlusse Jumala tahte ja tema Sõnas aastatuhandeid ette kuulutatud Iisraeli riigi taastamise vastu. Sisuliselt on küsimus selles, kas Jumal suudab oma tahte teostada või suudab keegi ülivõimsa inimeste arvulise ülekaaluga seda takistada. Kristlastelt ei küsi Jumal kord igavikus, kui palju nad teoloogiat on õppinud, vaid kumma poole on nad valinud – kas Jumala ja tema tahte või läinud üle langenud ingli, kurju­se kehastuse poole, kes on kõigi vahenditega asunud Jumala tahte vastu võitlema. Läbi aastatuhandete on Jumal sama rahva näite varal tõestanud, et tema on Jumal ja need, kes arvavad, et nad suudavad Jumala troonilt tõugata, kahjus­tavad ainult iseennast. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas juudid käituvad alati õigesti või teevad vigu. Küsimus Lähis-Idas on selles, kas Jumal on Jumal või ei ole.
Turvatara ei ole lõplik lahen­dus terrorismi lõpetamiseks nagu ka vanglamüür ei lahenda kuritegevuse probleemi ühis­konnas. Ometi peame me mõrvarid vanglamüüride taha lukustama, et seaduskuulekaid inimesi kaitsta. Samuti tuleb Iisraelil oma kodanikke kaitsta enesetapu terroristide eest. Statistika näitab, et turvatara on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks nende vastu. Õnnes­tu­nud enesetapu rünnakute arv on piirkondades, kus turvatara on juba ette ehitatud, vähene­nud 3-4 korda. Kahju küll, kui mõne liikumisvabadus saab sellega piiratud, kuid selles tuleks süüdistada terroriste, mitte nende vastu võitlejaid.
Iisraeli valitsus on usaldanud Palestiina omavalitsust, andes nende kätte umbes 50 000 käsirelva, et nad ise peaksid araabia kogukonna keskel korda. Kui nad on vastutuse võtnud, aga ei suuda rünnakuid ära hoida, tuleb neil ka taga­järgede eest vastutada. Nädala jooksul, kui olin aprilli alguses Eesti rühmaga Iisraelis, lasti Gaza´st 50 Kassam raketti Iisraeli alade pihta. Raketi laskmine ei saa toimuda märka­matult. Versioon, nagu saaks paari meetriste rakettide välja­lask­mine toimuda kohalikule omavalitsusele märkamatult, ei saa olla tõsi. Umbes paari­kümmend kilomeetrit lendav relv tekitab laskmisel tohutu plahvatuse.
Piibel õpetab, et inimese valikule järgneb paratamatult tagajärg. Mitmed liberaalteo­loogia koolkonnad on hakanud väitma, et see põhimõte ei ole piisavalt humaanne. Aga see on Jumala printsiip. Kahjuks kanna­ta­vad ka need araablased, kes ei ole otseselt süüdi, aga siiski, kes valisid ülekaaluka häälte­enamusega terroristliku organi­sat­siooni oma uue, loodava riigi esindajateks.
Soovitan eriti usklikele, kellel on võimalus külastada Püha Maad, mitte olla kergeusklikud. Head väitlejad suudavad teie tähelepanu märkamatult prob­leemi tuumast eemale juhtida ja hakata detailide üle vaidlema, kellel on Lähis-Ida konfliktis rohkem õigusi ja kes on teinud rohkem vigu. Vaadake suurt pilti – millise järjekindlusega on Jumal oma sõnad teoks teinud, säilitades juudi rahvuse 2000 aastat laiali pillutatuna kõigi rahvaste hulgas ja tuues nad tagasi omale maale. Valige õige pool! Valige Jumal!

admin JRKS

Comments are closed.