Home > Sionism > Iga juut on oluline

Iga juut on oluline

november 1st, 2006

"Rabbi," ütles ta mulle, "Miks peetakse mind mõnedes juudi ringkondades väheväärtuslikuks? Ma olen sündinud juudi emast, aga ma ei pea käsust eriti rangelt kinni. Kas ma olen nüüd vähem väärtuslik juut?"
Nägin ta silmis valu, kui ta kordas valusaid sõnu ja tundsin ise kurbust. Püüdes teda lohutada ütlesin: "Püüa unustada, mis nad ütlesid. Sa ei ela seal ja sa ei käi nondes sünagoogides. Õnneks elad sa palju mõistvamas kogukonnas."
"Aga" protestis ta õigustatult, "juudi rahvas on üks tervik ja kui mõned juudid eraldavad end teistest, ei saa ma ju paljalt seepärast rahuneda, et see otseselt mind ei puuduta"
Ta sõnad puudutasid otse asja tuuma ja pidin tunnistama, tal oli õigus.
Me oleme üks rahvas, üks plokk, ja kui üks meist puudub, mõjutab see kogu tervikut. On tõde, et kõik juudid peavad võrdsetel alustel järgima Torah´d. Kuid on samavõrra tõde, et need, kes ei täielikult ei järgi Torah´d- on täieõiguslikud ja võrdsed juudi kogukonna liikmed. Eelkõige on iga juut Jumala armastatud laps. Iga juut on valitud rahva osa, integreeritud tervikusse.
Diamonds – teemandid

Rabbi Menachem M. Schneer­son, Lubavitcher Rebbe, võis seista tundide kaupa ja tervitada juute igast eluvaldkonnast, kes teda vaata­ma tulid. Ta oli elatanud mees ja tal polnud enam noorusele omast jõudu, kui keegi küsis temalt: "Kas sa kunagi ei väsi?"
"Iga juut on kalliskivi," vastas rabi. "Kalliskive kokku lugedes ei väsi."
Rabi vastus tundus esma­pilgul pigem poleemiline kui praktiline. Kas tõesti iga juut on kalliskivi? Aga kuidas jääb kurjategijatega? Kuidas jääb tundetute, ülbete ja ennasttäis juutidega? Kuidas jääb juutidega, kes on täielikus teadmatuses Torah´st? Tõde on, et rabi ütlus ei ole poleemiline, vaid see on fakt.
Jesaja prohveteeris juudi rahvale, "This is the nation I have formed for [the service of] Myself. My praises they shall tell. See on rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud. Nad jutusta­vad minu kiidetavusest. Eesti­keelne tõlge on pisut teise rõhuga – Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest. (43:21)"
Missugune huvitav väide. Jumal valmistas juudi rahva Enese jaoks, Enese eesmärki­deks. Kuidas me siis teenime Jumala eesmärki? Võiks oletada, et me teenime Jumalat läbi palve, Torah uurimise ja käsu järgimise (mitzvah)
Kuid prohvet ütleb: "Ei! See rahvas teenib mind isegi enne, kui ta laulab mulle kiitust!
Prohvet ei ütle, et Jumal valmistas juudi rahva nii, et see rahvas oleks võimekas laulma Temale kiitust. Ta ütleb, et juudid valmistati Jumala jaoks. Punkt. See, et juudid laulavad Jumalale kiitust, lisandub hiljem.

Seaduslike volituste andmine Kuningale

Ainuüksi ühe juudi olemas­olu, isegi sellise juudi olemasolu, kes ei palveta, ei uuri pühakirja ega järgi käsku, on tunnistus Jumala suurusest. Jumal on esmalt ja ennekõike meie Kunin­gas ja meie oleme esmalt ja ennekõike Ta alamad.
Kuningas ei saa valitseda, kui pole rahvast, keda ta võiks valitseda. Alamate olemasolu on eeldus, et Kuningas saab tõusta troonile. Isegi selline alam, kes ei kuuletu Kuninga seadusele on rahvuse liige ja annab oma panuse, et troon on seaduslik.

Igal rahvusel on oma kõr­gem klass ja tavakodanikud. Monarhia ei ole seadustatud, kui seda aktsepteerib vaid aadel­kond. Kogu rahvuse tunnustus – vaimulike, kõrgklassi ja tavako­da­nike oma- seadustab kunin­gavõimu. Iga kodanik, isegi kurjategija, seadustab Kuninga trooni.
Juutidel on oma kõrgklass ja tavakodanikud. Õiged ja vagad, meie õpetajad ja targad, on kõrgklass. Kuid vagad üksi ei saa seadustada Kuninga valit­sust. Et olla Kuningas, vajab Jumal igat tavalist juuti sama­palju kui Ta vajab vagasid juute. Ta vajab seda, kes käsku ei järgi samapalju kui seda, kes käsku järgib. Üks juut ei ole teisest suurem. Kuninga jaoks on kõik võrdsed.
" See on rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud." Veel enne kui me laulame Temale kiitust, me seadustame Tema valitsust. Seda väelist eesmärki teenime me kõik võrdselt.

Me võime….ja peame

Eeltoodu ei vabasta meid Torah´st ja käskudest. Eeltoodu ei õigusta käsu vähest järgimist osade juutide poolt. See lihtsalt tähendab, et ükski juut ei tohi alahinnata teist, ei päritolu, käsutäitmise ega kuuluvuse pärast, sest me täidame üliolu­list rolli.
Mõned juudid on üles kasvanud koos Torah´ga. Teised kasvasid üles küll koos Torah´ga kuid kahjuks jäid negatiivsete mõjude meelevalda ja pöördu­sid Torah´st eemale. Viimased võivad ehk mõelda, et nad on nüüd lahutatud või võimetud tagasi pöörduma Torah rajale, Jumalale kiituse laulmise rajale.
Loeme prohvetit, kes ütleb: "Nad hakkavad laulma minu kiidetavusest" Iga viimane kui juut on tähtis, iga viimane kui juut on ülioluline ja iga juut võib, peab ja hakkab laulma kiitust Jumalale.
Me oleme õnnelikud, et meile on kingitud eriline seisus. Me oleme õnnelikud, et meile on kingitud juudi hing. Prohvet ütleb ka, et meil on potentsiaal ja kohustus toita oma hinge ja tuua see esile.
Me võime endast esile tuua parima. Veel rohkem me võime aidata teistest esile tuua pari­mat.
Me võime käsku järgivas juudis tuua esile parima, kui õpetame neile kuidas suuren­dada nende armastust ja aus­tust kõikide juutide vastu. Me võime sekulaarsest juudist välja tuua parima, kui näitame neile tõelise Torah judaismi ilu ja soojust.

Perekonnaks kokku liidetud

Seda eesmärki ei saa teos­ta­da lahkmeele ja usaldamatuse õhkkonnas. Me oleme kohusta­tud igale juudile lähenema armastuse ja lugupidamisega. Me peame igat juuti kohtlema austusega, mida Jumala prints väärib. Me peame kalliks pida­ma igat juuti, sest me kõik oleme Jumala lapsed. Me pea­me armastama igat juuti, sest me oleme üks perekond. Me peame austama igat juuti, sest igaühel meist on oluline roll meistri Jumala plaanis.
Lisaks Kuninga valitsuse seadustamisele on iga viimane kui juut elav tunnistus Jumala armastusest juudi rahva vastu ja tunnistus Tema väest, mis dikteerib ajaloo kulgu. Juudi rahva jätkuv eksistents on ajaloo üks suurimatest imedest. See kehtib eriti meie põlvkonna kohta, kes me oleme holo­kaustist väljatulnute pojad ja tütred. Meie päevil ja meie ajal on iga elav ja kõndiv juut tunnis­tus Jumala suurusest ja armas­tusest. Selle tõsiasja tunnista­jaks olemine ei nõua Torah järgimist. Seda tunnistab lihtsalt fakt, et me oleme olemas. Mitte ühelgi juudil pole õigust teise juudiga lõpetada, sest kui lõpe­tame – viskame välja tunnistuse Jumalast.
On tõsi, et Torah volitab patustajate avalikku häbistamist, et neid patust eemale hoida.
Kui juut teab, et ta patt tuuakse avalikkuse ette, ta kahetseb ja pöördub patust. Siiski, tohib Seaduse tõde vaid teatud tingimustel rakendada. Selle kirjutise sisse ei mahu kõik detailid, mida peab arvestama enne karistuse rakendamist. Olulisim on, et esmalt on kohus­tus rääkida patustajaga armas­tuse ja osavõtlikkusega.
Seadus käsib patustajaga rääkida korduvalt ja mitte kaota­da lootust pärast ühte või kahte katset. Seadus käsib kaasa haarata teisi, kellel võiks olla suurem autoriteet patustaja silmis. Kõige rohkem kohustab seadus ettevaatlikult arvesse võtma kõiki asjaolusid enne, kui isiklik fakt avalikustatakse.

admin Sionism

Comments are closed.