Home > Teoloogia > Judaismist ja kristlusest ning nende antropoloogiast

Judaismist ja kristlusest ning nende antropoloogiast

detsember 1st, 2006

Marika Koha

Kuna kristlus kasvas välja judaismist, on loomulik, et kahe usundi vahel on olulisi sarnasusi. Kristluse algusaegadel nähti neid kui ühe ja sama religiooni eri voole. Tunnustades nende põhimõttelist sarnasust, kõneldakse judeo-kristlikust kultuurist või maailmavaatest. Kahe usundi lahknemine toimus järk-järgult.

Hilisem judaism tunnistab, et kristlus on temast välja kasvanud, kuid mitte seda, et kristlus oleks juudiusu loomulik jätk või et kaks religiooni oleks praktiliselt üks ja sama. Kahe religiooni eraldumise juures oli oluline roll ka kristlaste teadlikul distantseerumisel judaismist.

Ülevaate üldistest erinevustest kahe usundi vahel pakub judaismi poolelt näiteks veebisait usuvahetajatele ehk judaismi pöördunuile (1). Erinevustena tuuakse judaismi poolt esile:

* judaism rõhutab rangelt Jumala ainulisust;

* Jeesus oli suurepärane õpetaja, aga inimene, mitte Jumala poeg ega lunastanud inimeste patte;

* tunnistamata pärispatu ideed, rõhutatakse inimese vaba valikuvõimalust;

* keskendumine rohkem hea ja kõlbla elu elamisele siin maa peal kui hauatagusele maailmale.

Judaism kui rangelt monoteistlik usund tunnistab ühte Jumalat ega pea võimalikuks Jumala jagunemist eri isikute vahel. Seega on mõte kolmainsusest vastuvõetamatu, selles nähakse Jumala ainulisuse idee nõrgendamist. Jumal on loonud nii hea kui halva. Kellelgi kurjal olendil ei ole Jumalaga võrdset loomisvõimet.

Inimese olemus

Judaismis ei pea pääste saavutamiseks astuma juudiusku. Juutide meelest on ainuke tingimus päästetud saamiseks eetilise elu elamine. Judaism tunnistab kõigi inimeste väärtust vaatamata religioonile. Kristlaste jaoks ei ole eetilisus pääste absoluutne norm, vaid tähtsamal kohal on pöördumine, usk ja ristimine.

Mõlemad usundid seletavad inimese loomist samade pühakirjade alusel, seega on siin paljugi sarnast. Inimene on loodud jumalanäolisena, pattulangenud ja lunastust vajav olend. Jumalanäolisus (kuigi kristlikust seisukohast nähes moonutatud kujul) ühendab kõiki inimesi kõigil aegadel. Patu mõiste on tuttav mõlemale religioonile. Kui ristiusk peab pattulangemiseks õuna-lugu (Gen.3), siis judaism näeb selles eelkõige seksuaalset langemist (Gen. 6) ega käsitle pattulangemise lugu nii dramaatiliselt kui kristlus. Kristluses on tooniandev pärispatu idee – inimene on rikutud ja pigem kuri kui hea. Juudiusk näeb inimeses hea ja kurja impulsi võitlusvälja. Seda kirjeldatakse ka kui tõe ja vale vaimude või kui Jahve ja Saatana võitlust inimese ja tema hinge pärast. (2, lk.246). Näiteks on kurja tungi üks võtteid inimest pideva tööga koormata, nii et tal ei oleks aega järele mõelda ega tähele panna teed, mida ta käib. (4, lk. 305). Kurja tungi vastu aitab meeleparandus ja Toora õppimine. Rabid ei tunne totaalse rikutuse ideed, Aadama patt põhjustas vaid selle, et inimene on avatud kurja impulsi mõjudele.

Õnn ja edu on kristlase jaoks osasaamine jumalikust elust, mis on ainus tõeline; lunastusest ja igavesest jumalikust väest. Juut tähtsustab rohkem maiseid asju: rikkus, pikk eluiga, kaunis kodu ja kena abikaasa, mille eest tuleb muidugi tänulik olla ja Jumalat õnnistada.

Jumala poolt looduna on inimesel väärtus, mis põhineb inimeseksolemisel ja mitte konkreetse indiviidi funktsioonil ega saavutustel. Sellele tõekspidamisele ehitavad mõlemad usundid oma eetika.

Ka inimelu ja eksistentsi eesmärke nähakse paljuski samalaadselt. Kristliku Westminsteri usutunnistuse järgi "Inimese peaeesmärk on kirgastada Jumalat ja rõõmustuda temast igavesti." Judaistlik Luzzatto "Õigete teerada" sõnastab selle: "Inimene pole loodud muuks kui Issandast mõnu tundma ja Tema juuresoleku sära nautima (4, lk. 297). Inimese maailma tuleku eesmärk on Loojale lähenemine." (4, lk. 303)

Askeesi küsimus

Judaismi praktikas ei näe me kloostreid, munga- ega nunnaseisust. Talmud kuulutas askeetluse – isegi religioosselt motiveeritud askeetluse – patuseks, sest see tõmbas tähtsa loomingulise energia tsivilisatsiooni ülesannetelt kõrvale (3, lk. 192). Eraldumist peetakse ohtlikuks, sest see ei lase täita igal ühiskonnal lasuvat teenimise ülesannet. Oma saavutusi tuleb jagada ülejäänud inimkonnaga. Juudi rahvas usub, et nende rahvuslik panus inimkonna teenimisse on religiooni ja moraali valdkonnas. Toorat peetakse mitte ainult juutide, vaid kõigi rahvaste aardeks ning sellest põhimõttest lähtuv missioon on toonud muudest rahvustest uskujaid judaismi hõlma. Ka tänapäeval on igaühel võimalus proselüüdina vastu võtta judaism. Samas on judaism praktiliselt mitte-misjoneeriv usund.

Juudi ideaaltüüp ei ole askeet, kes heidab kõrvale maailma ja selle naudingud (3, lk. 208), vaid inimene, kes oskab selles maailmas elada mõõdukalt. Mõõdukus on judaismis oluline loosung ja seda taotletakse ka palvetades. Inimese privileeg ja kohustus on rõõmustuda maailma täiuse kui jumaliku loomingu üle.

Rabid suhtusid eitavalt ka vabatahtlike paastude pidamisse, nimetades seda isegi patustamiseks. (Juutidel on muidugi ka ühised paastuajad, mil enamik inimesi paastub.) "Patune on see, kes hoidub kõigist elu rõõmudest." (3, lk. 208). Siin on traditsiooniline kristlik suhtumine erinev, olles üsna laias ulatuses väärtustanud lihasuretamist, enesepiinamist ja vabatahtlikku vaesust. Samal ajal on väidetud, et kristlik asketism võis eeskuju võtta juutlikust (5, lk. 33). Kristliku asketismi kasutegurina esitatakse tundlikkuse suurenemist abivajajate suhtes. Näiteks ühest õigeusu jutlusest: "Isamaa au ja julgeolek, rahva vaesemate kihtide hädad, ühiskondlikud pahed ja kuritarvitused, valitsuse mured – kõik võtab ta [askeet] lähemalt südamesse kui lodev, unine ja naudinguist kurnatud kiimleja. Teades omist kogemusist, kui raske on enesele ära öelda ja kanda kaotusi, tunneb askeet elavalt kaasa vaeste kannatusile, kuna too, kes on kõigist eluhüvedest tüdimuseni täidetud, ainult imestab, kust tuleb selline hulk vaeseid, ja pahandab sellele, et nad nii tungivalt paluvad." (6, lk. 14)

Samas vastavalt mõõdukuse põhimõttele tauniti juutluses ülemäärast andumist rõõmudele. Eriti hoiatatakse alkoholiga liialdamise eest.

Kuigi pühakirja tundmaõppimine on rabide sõnul ülim hüve, ei tohi üleliigne hõivatus Tooraga asendada meie muret kohustuste pärast maailma ees. (3, lk. 211)

Juudid ja kristlased üksteisest

Puudutamata juutide ja kristlaste suhete ajalugu, mis on olnud keeruline, analüüsiksin siin lühidalt kahte artiklit (7, 8), kus kristluse ja judaismi esindajad toovad välja, mida nad teises usus imetlevad. Alustan kristliku autori Robert Andersoni positiivsetest tähelepanekutest judaismi kohta. Ta leiab, et eriti Genesise esimeste peatükkide tõlgenduste põhjal võib judaismis märgata loodu jaatamist kindla väitega, et "kõik loodu oli hea". Pole kahtlust, et juut peab loodut täiuslikuks. Positiivne suhe loomiskorda viib jumaliku ja inimliku koostööni, partnerlussuhteni. Ka on judaismi hea ja halva tungi printsiibi raames kergem mõista inimloomust kui kristliku langemis-idee kaudu. Loodud maailma ülima headuse ja inimese-Jumala koostöö rõhutamine judaismis seletab küllap juutide tähelepanuväärseid saavutusi paljudel aladel. Küsides, kuidas on judaism ennast taasleidnud pärast hiigelsuuri rahvuslikke katastroofe, näeb autor vastust selles, et juutide usundis on institutsioonid, sealhulgas sünagoog, kaugelt vähema tähtsusega kui kodu ja üheskoos söögilaua ümber olemine. Kõige rohkem kadestab kristlik autor judaistlikku tava argumenteerida Jumalaga. Selle kombe alustaja on ei keegi muu kui Aabraham ise, kes tingis Jumalaga Soodoma ja Gomorra pärast. Siia kuulub ka Jaakobi võitlus Jumalaga, Jeremija süüdistused ja psalmisti kaebused, et teda on ikka ja jälle hüljatud. Jumalaga vaidlemist leiab rabiinlikes kirjutistes ja muudes tekstides tänapäevani välja. Ja lõpuks kadestab ta judaismi kreedo Shema pärast: "Kuula, Iisrael! Issand on meie Jumal. Issand on üks." Usutunnistusi ei peeta oluliseks, kuid see ainuke on oma lühidusega kristlikest kreedodest efektsem.

Juudiusku autori John Levi artikkel leiab ristiusust märgatavalt vähem teoloogilisi eeliseid judaismi ees. Ta alustab ilmetlusest, kui distsiplineeritult suudavad kristlased vaidlusküsimusi arutada. Juudid armastavad vaielda ja hääletatakse alles siis, kui küsimus on selgeks vaieldud. Üht katoliku teoloogilist kooli külastades oli ta avastanud, kui oluline on preestri ettevalmistuse juures mõtlus ja vaikus. Rabiinlik õpe koosneb argumenteerimisest ja diskussioonist. Sageli piisab sellest, kui püüad küsimust sõnastada nii, et seda mõistad. Vähemalt progressiivses judaismis ei esitata küsimust, mida keegi usub, st ei diskuteerita dogmade üle. Peetakse iseenesestmõistetavaks, et ideed muutuvad. Ta kadestab kristlasi nende usu pärast taevasse ja igavesse ellu. Ta tunnistab, et kuigi juudid kirjutavad häid palveraamatuid, on kristlased paremad palvetajad, sest kristlased tunnevad ka spontaanset palveviisi.

Kindlasti on märgata judaismi ja kristluse vastastikust huvi ja jätkuvat mõju. Olen ise tähele pannud, et küsimuste puhul, millele raske vastust leida, pöörduvad kristlased vahetevahel judaismi poole ja uurivad, mida juudiusk sellest arvab. Näiteks pole kirikuliikmete seas kindlat seisukohta ega käsku, kas tuleb igale kerjusele annetada. Juutidel on vastus olemas: kerjustele tuleb anda. Niimoodi teise usundi seisukohti ja mõtlemist uurides kristalliseerub nii ühe kui teise parim osa ning aitab meil paremini tunnetada nende usundite ühiseid juuri ja mõtestada usu sisu.

Kasutatud kirjandus

1. The differences between Judaism and Christianity

http://www.convert.org/differ.htm

2. Fohrer, Georg. Iisraeli usundi ajalugu. Tartu, 1997

3. Bokser, Ben Zion. Talmudi tarkuseraamat. Tallinn, 2004

4. Luzzatto, Moshe Hajim. Õigete teerada. Tallinn, 2004

5. Dodds, Eric Robertson. Paganad ja kristlased ängistuse ajastul. Tallinn, 2003

6. Kljutsharev, Aleksei. Kristliku asketismi vaimust ja tähendusest. Tartu, 1936

7. Anderson, Robert. Holy Envy: What I Admire in Judaism.

http://www.jcrelations.net/en/?id=2151

8. Levi, John. Holy Envy: What I Admire in Christianity. http://www.jcrelations.net/en/?id=2152

admin Teoloogia

Comments are closed.