Home > Poliitika > IISRAELI PINGELISED SUHTED SÜÜRIAGA

IISRAELI PINGELISED SUHTED SÜÜRIAGA

august 1st, 2007

Peeter Võsu

Iisraeli niigi pingelised suhted põhjanaaber Süüriaga on viimastel kuudel, ja eriti viimastel nädalatel veelgi pingelisemateks muutunud. Iisraeli jõustruktuurid ennustavad lähiajal järjekordset sõda regioonis. Süüria President Bashar Assad ütles 18. aprillil, et Süüria on valimis sõjaks Iisraeliga. Iisraeli peaminister Ehud Olmert vastas, et Iisrael ei kavatse sõda alustada (Arutz 7, 18.04.2007).
"Süüria muutub iga päevaga tugevamaks," ütles Assad ajalehele Arabic Dar Al-Hayat (Arutz 7, 18.04.2007). Süüria President nime¬tas Iisraeli vaenlaseks, kellega kohtu¬takse ja peetakse läbirääkimisi um¬bes kord kuus, kuid tulemusteta, kuna Iisrael keeldub ühepoolselt loobumast Golani kõrgendikust. Ta lisas, et kas sõda puhkeb, ei saa ta väita, kuid ei välista seda. Süüria Informatsiooniminister Mohsen Bilal ütles 15.04, et kui Iisrael hülgab Araabia Liiga rahulepingu ette¬paneku, on vastupanu ainsaks Golani kõrgendiku vabastamise teeks (Arutz 7, 18.04.2007).
Teise Liibanoni Sõja eel hankis Hezbollah enamuse oma 13000 raketist läbi Süüria. Seda oli võimalik teha ainult Süüria valitsuse kaasabil ja võimalik, et ka initsiatiivil. Hezbol¬lah terroristliku organisatsiooni rajas Lõuna Liibanoni Iraani vai¬mulik juht Ayatollah Khomeini 1982. aastal, eesmärgiga hävitada Iisrael. Möödunud suvel tulistas Hezbollah Iisraeli ligi 4000 raketti, tappes 43 ja haavates 4262 tsiviil¬isikut (Iisraeli Tervis¬hoiu¬minis¬teerium). Lisaks sellele hukkus lahingutes 119 Iisraeli sõdurit (Iisraeli Välisministeerium).
Hezbollah on hakanud ennast vaatamata möödunud suvisele kok¬ku¬leppele uuesti Iisraeli piiri taga relvastama. Iisraeli valitsuse teatel saadeti ÜRO Julgeolekunõukogule õhufotod, millel on näha Hezbollah relvade toomist üle Süüria piiri Liiba¬noni. Teate autor lisas: "Kuigi need fotod on võetud keelatud alalt, on nüüd ÜRO-l selge, et Liibanon ei täida resolutsiooni 1701." (Guysen Israel News, 20.04.2007).
Samuti ehitab Süüria raketilaske punkreid. Raketiekspert Uzi Rubin kirjeldab süürlaste rajatisi, milles on 30 betoonist raketipunkrit ümber juhtimiskeskuse (Arutz 7, 18.04. 2007). Andmed pärinevad tema sõ¬nul USA NASA agentuurilt. Samuti väidab Rubin, et on tuvastatud ka keemiarelva ladu, mis on rakettide Scud D lõhkepeades, mille laske¬raadius ulatub kõikjale üle Iisraeli (Arutz 7, 18.04.2007).
ÜRO Julgeolekunõukogu väljen¬das 17.04 tõsist muret relvade toime¬tamise tõttu Liibanoni. Julge¬oleku¬nõukogu määratud missiooni kohus¬tuseks on olnud hoolitseda selle eest, et rohkem relvi ei satuks Hezbollah kätte. Selline otsus oli ka sõja lõpe¬tamise tingimuseks. Tegelikult on Hezbollah olnud kogu aeg regioonis aktiivne. Terroristlik organisatsioon on suutnud sisse imbuda kõigisse Liibanoni struktuuridesse. Mitmed allikad on teatanud, et rahvus¬vahe¬lised vaatlejad ei julge piirkonnas öösiti väljagi minna, rääkimata olukorra kontrolli all hoidmisest.
Iisrael vallutas Golani kõrgen¬diku Süürialt "Kuue-Päeva sõjas", 1967. aastal. Kuna 1967. aasta sõjas oli Süüria ründavaks pooleks ja Iisrael sai maatüki juurde ennast kaitstes, ei ole Iisraelil isegi moraalset kohustust sellest loobuda.
Golani kõrgendik on Iisraelile väga oluline mitmel põhjusel. See väike maatükk, kõige laiemast kohast 24 kilomeetrit lai ja umbes 50 kilo¬meetrit pikk platoo on umbes 800 kuni 1000 meetrit üle merepinna. Iisrael saab kõrgendikult umbes 30% riigile vajalikust joogiveest, mis voolab Golani lääneküljelt alla, ja orgu mööda Galilea järve. Platoo on loo¬dus¬likuks kaitseks Iisraeli põhja¬piiril, enne väga tihedalt asustatud Galilea piirkonda. Kõrgemad tipud moodustavad Süüria piiri ääres aheliku, kust on hea jälgida ohu¬märke ja neid ennetada. Kõige kõrge¬maks tipuks on Iisraeli põhja¬pool¬seim osa, Hermoni mägi. See on samuti looduslikuks kaitseks riigile.
Enne 1967. aasta Kuue-Päeva sõda, kui see maa-ala kuulus Süüriale, alustati Golanil veetõkete ehitamist ja kõrvale juhtimist. Süürial oli plaanis jätta Iisrael vajaliku veeta.
Nii 1973. aasta Yom Kippuri sõda kui ka Teine Liibanoni sõda on tõestanud Golani kõrgendiku stra¬teegilist tähtsust. Yom Kippuri sõjas peatas Iisrael kahe päeva jooksul põhjapoolse rünnaku ja suurte ras¬kus¬tega hiljem ka lõunapoolse rün¬naku, milles Süüria tankid jõudsid Tiberia lähedale. Teises Liibanoni sõjas, möödunud suvel tekitas Gola¬ni kõrgendik kaitsetsooni, mis ei lubanud vastase lahingutegevust liiga lähedale suurematele linnadele: Tiberia, Afula, Nazareth.
Kui täna räägitakse Golani loo¬vu¬tamisest rahuläbirääkimiste eel¬tingimusena, siis see on silmakirjalik, kuna rahu ei olnud ka siis, kui see kuulus Süüriale.
Araabia Liiga, millesse kuulub 22 regiooni riiki, pakub Iisraelile rahu¬läbirääkimisi, kui Iisrael eelne¬valt nõustub nende tingimustega. Põhilisteks eeltingimusteks on Iisraeli tõmbumine enne 1967. aasta piiri¬desse, Jeruusalemma jagamine araab¬lastega ja kõigi põgenike ja nende järeltulijate vastuvõtmine Iisraeli, kes on nendelt aladelt lahkunud alates 1948. aastast.
Neid tingimusi täites sooritaks Iisrael "enesetapu." Arvestades terro¬ristlike organisatsioonide tänast relvastust, ei suudaks Iisrael ennast enam 1967. aasta piirides kaitsta. Jeruusalemma jagamine tähendaks kogu vanalinna loovutamist araab¬lastele.
Kõige ebarealistlikumaks tingi¬museks on kõigile araablastele, kes alates 1948. aastast on lahkunud ja nende järglastele, elamisloa andmine Iisraelis. Lahkunud araablaste hulk põhiliselt 1948. aastal ja ka 1967. aastal oli kokku umbes 700 000 – 800 000 inimest. Tänaseks on nendest koos järglastega saanud umbes 5 – 5.5 miljonit inimest. Kui juba täna on Iisraelis 20% araablastega rahvus¬probleeme, siis see jätaks juudid oma maal vähemusse, mis muudaks Iis¬raeli araabia riigiks. Lisaks sellele ei suudaks Iisrael nii suurt hulka põge¬nikke hallata.
Õigluse seisukohast lähtudes ei ole Iisrael kohustatud neid vastu võtma. On ju sama perioodi jooksul vähemalt sama palju juute pidanud põgenikena Araabia maadest lahku¬ma. Erinevalt araablastest ei ela nad põgenikelaagrites ega taotle ÜRO abiraha. Iisraeli riik on nad jalule aidanud ja ühiskonda integreerinud. Sama peaks araablastest põgenikega tegema ka ümberkaudsed araabia¬maad.
Selliste tingimuste esitamine Iisraelile eeltingimustena, et üldse rääkima hakata, on ilmselge väide, et rahu ei tule. Tundub, et need tingi¬mused esitati kolmandate riikide jaoks, et diplomaatiavallas saavu¬tada edu ja tunnustust oma rahu¬soovlikkuse eest. Ka selline manööver võib tegelikult olla sõda ette¬val¬mistavaks sõnumiks. Soovivad ju need riigid, et rahvusvahelise üldsuse poolehoid kuuluks neile.
Rahuleping Iisraelile on nendel tingimustel kindlasti vastuvõeta¬matu. Kas see kidlasti sõda tähendab, on veel vara öelda. Millal vaenulikud naaberriigid Iisraeli rünnata kavat¬sevad, ei ole teada, kuid ette¬valmis¬tused selles vallas on tänaseks saa¬nud uue hoo.

admin Poliitika

Comments are closed.