Home > Poliitika > Iisraeli ootamatu õhulöök Süüria pihta

Iisraeli ootamatu õhulöök Süüria pihta

november 1st, 2007

Peeter Võsu

Iisrael andis 6. septembril 2007 eduka õhulöögi Süüria pihta. Grupp hävitajaid lendas sügavale Süüria sisemaale, Eufrati jõe äärde, purustas sihtmärgi ja lahkus sama kiiresti ja märkamatult. Süüria teatas operatsiooni kohta ainult seda, et Iisrael rikkus õhupiiri ja “poetas natuke lõhkeainet ilma materiaalsete kahjustusteta” (BBC, 26.10.2007). Süüria õhu¬tõrje hilinenud tuli ei ohustanud Iisraeli lennukeid üldse.
Esimesel nädalal Iisrael sündmust ei kommenteerinud. Iisraeli ajakirjanikel on valitsusega kokkulepe ülisensitiivsetel, riiki ohustavatel teemadel ilma kooskõlastamata mitte sõna võtta. USA ajakirjanikud mainisid siiski võimalikust rünnakust mingi Põhja Koreaga seotud objekti pihta. Üks Süüria opositsiooniline väljaanne mainis Süüria nõrka kaitsevõimet ja seadis kahtluse alla Venemaalt ostetud raketitõrje süsteemi otstarbekuse. Eesti meediasse kogu asi ei jõudnud rohkem, kui korrati rahvusvaheliste uudisagentuuride teadet Iisraeli lennukite Süüria õhupiiri rikkumisest.
Nädal hiljem mainis Iisraeli opositsioonipoliitik Binyamin Netanyahu, et Iisrael oli andnud õhulöögi. Veel nädal hiljem tunnistas Süüria president, et riigi sõjaväe kasutamata, tühi ehitusobjekt oli pihta saanud. Õhulööki militaarobjekti pihta kinnitas ka Iisrael. Washington Post kirjutas 15. septembril, et Iisraeli Õhuvägi oli sihtinud Põhja Koreast toodud tuumamaterjali varusid Süürias (Arutz 7, 3.10.2007). Arutz 7 vahendas 14.10 USA väljaannet The Times, teatades Süürias olevast Põhja Korea päritoluga tuumareaktorist, mille Iisrael oli purustanud. Tuumaobjekti tulistamist möönis ka 13.10 Süüria esindaja ÜROs, kuigi Süüria President seda hiljem salgas (Arutz 7, 17.10.2007).
Paigast, kus rünnak tõenäoliselt toimus, olid sõltumatu Instituudi, Institute for Science and International Security võetud satelliidifotod, mis kinnitasid, et tegemist võis olla Põhja Korea päritolu tuumaobjektiga. Pärast uute piltide võtmist 24.10 selgus, et objekt oli ära viidud ja kõik jäljed täiesti kustutatud. Tuumareaktori ehitamist Süüria eitas.
Süüria eitamine ei ole eriti usutav, kuna ilma põhjuseta ei oleks nad tohutu kiiresti rünnaku ohvriks langenud objekti eemaldanud ja jälgi täiesti kustutanud. Samuti ei oleks Süüria rünnakut pikka aega maha vaikinud, kui neil poleks midagi peita olnud.
Vaatamata kõigi nende faktide aegamööda ilmsiks tulemisele, ei ole kogu sündmuste jada Eesti meediani veel tänasekski jõudnud. Vist ainult Iisrael on suuteline tegema midagi nii uskumatult jõulist – nii uskumatut, et ka meedia asjast midagi ei maini.
Iisrael on tuntud erakordsete operatsioonide poolest, mis tunduvad ebareaalsetena, ulme- või seiklusfilmi stsenaariumina. Esimese “Lahesõja” eel hävitas Iisrael sarnaselt pooleli oleva tuumareaktori Iraagis. Kogu maailm mõistis suveräänse riigi piiririkkumise hukka, kuid hiljem õnnitlesid ja tänasid kõik Iisraeli, kes oli kogu tsiviliseeritud maailma jaoks ühe ohuallika kõrvaldanud.
Möödunud aasta suvel, Teise Liibanoni Sõja lõppedes tegi Iisrael sarnase operatsiooni Liibanonis. Hezbollah oli Süüriast toodud relvi peitnud Süüria piiri äärsesse hoonesse, mille Iisrael eduka operatsiooniga hävitas. ÜRO oli juba sõjajärgselt asunud Iisraeli-Liibanoni piiri monitoorima ning mõistis Iisraeli rünnaku hukka. Vaatamata sellele suutis Iisrael vähendada suure hulga terroristide relvavarudest. Sarnaseid tõsielu lugusid on Iisraeliga seoses palju.
Iisraeli luureandmete hankimine ja reaktsiooni kiirus lähiümbruses varitsevale ohule on hämmastavad. Enamus riike arutab taolisi teemasid ÜROs või muudes rahvusvahelistes ühendustes kuude või aastate kaupa, ilma mingite tulemusteta. NATO suudab mingi aja vältel turvariski olukordi hinnata ja vastavalt ka tegutseda, kuid ÜRO liikmed enamasti ei jõua tegude suhtes üksmeelele.
Näiteks, ÜRO ei ole suutnud aastate jooksul Iraani suhtes reaalselt toimivaid meetmeid tarvitusele võtta. Täna rakendatavad sanktsioonid kontrollimatu tuumareaktorite kasutamise tõttu on leebed ja ei mõju üldse. Uute sanktsioonide osas on pikalt räägitud, kuid tegudeni ei jõuta. Tundub, et terroristlikud rezhiimid kasutavad ära lääneriikide otsustusvõimetust. Iraani juhtkond teab, et suudab enne tuumarelva valmis teha, kui ÜRO mingi otsuse langetab.
Iisraeli kiire reaktsioon ja vastumeetmed ohtudele on erandlikud. Selline tegutsemine nõuab otsusekindlust ja julgust. Ilma otsusekindla tegutsemiseta arvatavasti ei oleks enam Iisraeli riiki. Heaks näiteks sellest on “Kuue Päeva Sõda” 1967. aastal. Sõda algas sellega, et Iisrael ründas piiride taha kogunenud ülisuuri väehulki esimesena ja ootamatult. Oleks vaenlane esimesena rünnanud, oleks Iisraelil olnud vähe lootust.
Negatiivse näitena võiks tuua Eesti olukorda Teise Maailmasõja eel. Ohuolukorras terroristliku riigi baaside lubamine Eesti territooriumile otsustas Eesti saatuse ligi viiekümneks aastaks. Otsus baaside lubamiseks ei tulenenud Eesti nõustumisest Vene poliitika ega ideoloogiaga, vaid hirmust selleaegse superriigi ees. Ei ole ju võimalik, et Eesti juhid ei oleks teadnud kommunistliku Venemaa kuritegudest. Koostöö erineva väärtussüsteemiga riikide vahel ei anna häid tulemusi. Sõjaline koostöö on sellisel juhul enesetapp.
Eurooplaste traditsiooniline arusaamine ÜROst, kui konfliktide õiglasest lahendajast ei vasta enam tänapäeva reaalsusele. ÜRO ei ole ammu enam neutraalne ühendus, mis toetaks kannatavat riiki agressori vastu. ÜRO liikmesriikide hulka kuuluvad ka sellised maad nagu Süüria ja Iraan, mis otseselt toetavad terrorismi ja on asunud relvastama ja koolitama terroristlikke organisatsioone, mis ründavad tsiviilvõime Liibanonis, Iraagis, Afganistaanis ja Iisraelis ning ka lääneriikides. Selliste osapooltega ei ole ju võimalik terrorismi vastu võidelda. ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvad ka Hiina ja Venemaa. Sel sügisel sõlmis Venemaa Iraaniga kokkuleppe toetada üksteist sõjalise konflikti korral.
Selliste otsuste juures on lisaks julgusele ja riigikaitse üliheale tundmisele vaja ka vaimulikku tunnetust. Tuleviku sündmuste kujundamine on ja jääb lõpuni aimamatuks vaatamata parimale ettevalmistusele ja parimate ekspertide kaasamisele. Vaimulik tunnetus lisab selle dimensiooni, mis jääb ka parima arusaamise puhul puudu.
Eesti kristlased peaks mõistma uut, tänases maailmas valitsevat reaalsust ning toetama neid, kes on asunud kaitsma õiguse ja õigluse printsiipe ning võitlema agressorite vastu üksi ja ennast ohverdavalt. Iisrael on osutunud selles võitluses kõige tõhusamaks. •

admin Poliitika

Comments are closed.