Home > Tunnistused > Reis juudi ajaloo jälgedes

Reis juudi ajaloo jälgedes

november 1st, 2007

Marika ja Jaanus Koha

Üks iisraeli sõprade suviseid reise viis mitte Iisraeli, vaid hoopis Euroopa poole, eesmärgiks käia Euroopa juudi kultuuri keskustes ja ühes kunagises hävituslaagris. Et mõista paremini juudi rahvast, nende kannatusi ja ajalugu ning lasta enesest läbi seda, mis neile oluline on. Külastasime kurikuulsaimat Natsi-Saksamaa koonduslaagrit Auschwitz-Birkenaud, mis asub Lõuna-Poolas Krakowi lähedal ning paiga poolapärane nimi on Oswiecim.
Koonduslaager Auschwitzis hakkas tööle 1940. aasta juunis. Esimesed vangid ja hukkunud olid poola intelligendid. Seejärel toodi Auschwitzi nõukogude ja teiste rahvuste sõjavange ning mustlasi ja juute. Alates 1942. aastast sai see eelkõige aga paigaks, kus viidi läbi massimõrva, mida nägi ette natsistlik rassipuhastusplaan. 90% Auschwitzis hukkunutest on juudid. Kokku on selles laagris hukkunud vähemalt 1,1 miljonit inimest.
Tänapäeval on selles paigas Poola riigi rajatud muuseum, mis haarab nii Auschwitzi kui Birkenau laagrikomplekse. Muuseumi külastab aastas miljon inimest.
Eelkõige avaldasid muljet kunagise koonduslaagri mastaabid – territooriumid täis hooneid, milles asus süstemaatiliselt tööle rakendatud surmatööstus. Seda eriti Auschwitzist 3 km eemal asuvas Birkenaus, mis on hilisem laager ning ehitatud eesmärgiga muuta massihävitus efektiivsemaks suuremate mahtude ja rohkemate krematooriumidega. Birkenaud ei jõutud plaanitud mahus välja ehitada. Meie poolatarist giidi sõnul nägi holokausti plaan ette 11 miljoni juudi hävitamist .
Surmatööstuse süsteemsust näitab asjaolu, et ka selle finantseerimine oli ohvrite kanda. Vangid pidid ise ostma pileti Auschwitzi 7-10-päevaseks reisiks loomavagunites. Laagrihoonete ehitamisel rakendati vangide tööjõudu ning surnutelt võeti kõik, mis võtta andis ning saadeti ümbertöötlemisele. Juuksed läksid tekstiilitööstusele, kus nendest valmistati kangast, mida muuseumivitriinis näidatakse.
Emotsionaalselt kõige puudutavam on laste kannatus holokaustis – töötas spetsiaalne lasteliin, millel surmatute pisikesed riided ja jalanõud samuti klaasi all näha on. Kui Nõukogude armee 1945. aasta algul Birkenau laagri vabastas, oli seal 7000 ellujäänu seas palju lapsi, kes ei teadnud oma nime, vaid ainult numbrit. Ellujäänud lapsi adopteeriti poola peredesse.
Kui küsida, milleks on vaja sellist hävitustööd ikka ja jälle meelde tuletada, tuleks minu arvates vastata Auschitzi muuseumi motoga: kes ei mäleta minevikku, sel tuleb see uuesti läbi elada. Seega, kui me ei uuri vanu kuritegusid ega anna neile hinnangut, siis kaldume neid kordama.
Peale koonduslaagri rändasime reisil muudeski juudi ajalooga seotud paikades Poolas, Tshehhis ja Saksamaal. Üks meeldejäävamaid elamusi oli näha Krakowis Schindleri emailtoodete vabrikut, mis on hästi tuntud raamatust ja filmist “Schindleri nimekiri”. Krakowis on äratuntavad paigad, kus seda linateost filmiti, nagu näiteks kõrge trepp, mis viib Oskar Schindleri ukseni ja trepp, mille all põgenev poiss ennast peitis. Krakowi vaatamisväärsused on veel Juudikvartal ja vanalinn. Tõsi küll, tänapäeval on kõik need juudi stiilis restoranid ja kohvikud rohkem atraktsioon turistidele, sest juute elab linnas praegu vaid 200-300. Ka Krakowis nähtu viib mõtted juutide karmile ajaloole ja kannatusele. Kuid rasked ajad toodavad kangelasi ja siinkohal võime enda käest küsida, kas me oskame või julgeme midagi ette võtta, kui inimesed meie kõrval tagakiusamise alla satuvad. Schindlerile mõeldes on seal linnas olnud keegi, kes juutidele saatuslikul tunnil käe ulatas ning nii mõnelgi ellu jääda aitas. •

admin Tunnistused

Comments are closed.