Home > Tunnistused > JOOSEPI RISTIMISREIS IISRAELI

JOOSEPI RISTIMISREIS IISRAELI

november 1st, 2007

11.-27. august 2007

Hanna Kaptein

Olen kristlane. Mu südames oli pikemat aega olnud igatsus näha riiki, kus on toimunud enamus Piibli tegevusest ja kus elas Jeesus, riiki kus ka praegu elab Jumala valitud rahvas – juudid.
Mul on väike vend Joosep, kes on küll juba minu pikkune, kuigi ta on alles 12 aastane. Selle aasta kevadel ütles Joosep isale, et tema tahab saada ristitud Jordani jões sellel suvel. Isa, Ülo, ei suutnud sellest pakkumisest ära öelda. Reisigrupp kasvas lõpuks 22 inimeseni. Kutsusime oma peres seda reisi Joosepi ristimisreisiks.
Mul on eesõigus jagada siin artiklis põgusalt oma kogemustest ja elamustest sellel erilisel, kaunil ja soojal J maal.
Üks koht, mis mind väga puudutas, oli Jeesuse tühi haud. On väga tõenäoline, et koht, kus käisime, on autentne, kuna see vastab Piibli kirjeldustele täielikult. Nimelt umbes 150 aastat tagasi oli üks inglane, kindral Charles Gordon, Jeruusalemmas käimas. Ta seisis ühel mäel ja vaatas kauguses olevat kaljukülge. Ta avastas, et kaljusein meenutab pealuud. Ta oli kristlane ja teadis, et Jeesus maeti Pealuu paika. Selle tõttu ostis ta selle piirkonna kreeklastelt. Sealtsamast lähedalt leidis ta tühja haua, kus oli ka renn kivi jaoks. Samuti tuli sealsamas välja suur veetsistern nõnda sügav, et sinna peab redeliga ronima. See näitab, et Pealuu paiga kõrval oli aed, mis oli kunagi kuulunud väga rikkale inimesele. Piiblist teame, et Jeesuse mattis Joosep Arimaatiast, rikas mees. Teame ka, et Jeesuse haud oli sealsamas Pealuu paiga lähedal („Aga seal paigas, kus ta oli risti löödud, oli aed ja aias uus haud, kuhu veel iialgi ei olnud kedagi pandud.” Jh 19:41). Veelgi kinnitab koha autentsust asjaolu, et Pealuu paigast leiti kaevamiste käigus palju luid, mis viitab, et tegu võis tõesti olla kunagise hukkamispaigaga. Jumal lasi selle koha taas leida. Tundsin selles paigas Jumala rahu ja rõõmu. Haua uksele oli pandud silt – „Teda ei ole siin, Ta on üles tõusnud”.
Teine koht, millest tahaksin Sinuga, armas lugeja, jagada, on Templimägi. See on koht, kus oli Saalomoni võimas tempel ning kus oli ka teine, pärast Babüloonia eksiili ehitatud tempel. Nüüd on seal Kaljukirik – Jeruusalemma panoraamilt igaühele tuttav kuldse kupliga moshee. Meie fantastiline giid rääkis, et Templimäel ei tohi kristlased paljut teha – ei tohi Piiblit lugeda, valjusti palvetada, laulda. Moslemid üritavad alandada juute kõigega. Nad olid pannud juutide uksepiida kivid, kus olid sees mesuusa jäljed, jalge alla. Mesuusa on väikene torukujuline kapsel, kus on sees Piibli kirjakoht. Juudid kinnitavad neid uksepiitadele siiamaani, et see meenutaks alati Jumala sõna. Samuti on moslemid ehitanud kinni idapoolse värava templimäel – kuna sealt tuleb ju juutide kuningas. Kui värav on kinni ehitatud, siis ta ei saa ju tulla! Moslemi lapsed võisid üsna vabalt tegutseda templimäel – ise nägime seal kahte armast moslemi poissi rulluisutamas. Judeokristliku maailma jaoks hinnalised arheoloogilised leiud, mida Templimäelt leitakse, on araablaste jaoks prügi. Tajusin Templimäel olles, kuivõrd erinevad mõttemaailmad ja lähenemisviisid on moslemitel ja juutidel. Meile räägiti ka vanast templist, selle tavadest. See oli väga huvitav. Näiteks olid templitrepi astmed igaüks ise laiusega, kuna siis pidi alla vaatama, et mitte komistada. Nõnda, vaadates alla, tõusti alandlikult Jumalale lähemale.
Galilea maakonnas olid teravateks elamusteks Karmeli mägi, Meggido lagendik, Galilea järv ja kolm varemetes linna. Alustan viimastest. Luuka evangeeliumi 10 peatükis on kirjas, et Jeesus needis Korasinit, Kapernauma ja Betsaidat, öeldes, et kui Tüüroses ja Siidonis oleks toimunud nii palju imesid nagu siin, siis oleksid nad ammu meelt parandanud. Need kolm linna nägid kõige rohkem Jeesuse imesid. Tänaseks on nad kõik varemetes, vaid kivihunnikud ja mõned sambad ning müürid on jäänud alles. See õpetas mulle taas, et imede nägemine ei pruugi kedagi päästa. Vaja on uskuda Jeesusesse.
Minu jaoks oligi Iisraeli reis eelkõige vaimulik elamus. Galilea ehk Kinnereti järve ääres olles ja seal ujudes mõtlesin kirjakohale, mis räägib, kuidas järvel oli suur torm. Jüngrid võitlesid sellega ja kartsid, et nad upuvad. Jeesus magas paadis samal ajal. Jüngrid äratasid ta ülesse ja ütlesid: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?” (Mk 4:38). Jeesus ütles neile: „Kuidas teil ei ole usku?” (Mk 4:40). Sain enda elu jaoks nii vajaliku õppetunni tol kuuvalgel õhtul Galilea järves ujudes – Jeesus on minu paadis, ta hoolib minust. Vaatamata välistele olukordadele, kus tundub, et paat on juba pea vett täis, tean, et kõik on kontrolli all. Jumala teed on kõrgemad kui meie teed. Ta tahab, et ma usuksin. Jeesusele tohutult meeldib usk.
Iisraelis on ka suurepärased võimalused lõõgastumiseks. Mina naudin väga erinevates veekogudes ujumist ja randu ning palme. Saime ujuda Surnumeres, mis oli kehale väga turgutav mineraalidest pulbitsev järv. Ainult ettevaatlik pidi olema, et hirmsoolane vesi silma ei läheks. Meie grupis oli nii, et alati, kui olime kuskil, uurisime, mis selles kohas on juhtunud Piibli aegadel. Surnumere ääres olles oli huvitav aduda, et kui Lott ja Aabraham siia tulid, siis oli siin lopsakas ja vee¬rohke ala, nüüd on jäänud vaid kollane kõrb. Vaadates seda mõõt¬matut kõrbe, nii kaugele, kui silm ulatub, mõtlesin Taavetile, kes end siin Sauli eest peitis. Taavet kirjutab psalmides: Nii kui hirv ihkab vett, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Issand. Mõistsin seda kirjakohta uuel tasemel.
Samuti saime käia Eilatis, Iis¬raeli lõunapoolses tipus. Ujusime Punases meres, Akhaba lahes. See on maailma põhjapoolseim koht, kus on koralle. Käisin veeprillidega vaata¬mas vee all koralle, värvilised kalad ujusid ümberringi. Delfiinirannas kuulsin, kuidas delfiinid suhtlevad omavahel.
Iisraeli reisil oli Jumalal mulle palju põnevaid üllatusi, vaimulikke elamusi, rõõmsat nautimist (külm mangomahl ja peene liivaga rannad).
Joosep sai ristitud Jordani jões. Ma pole teda kunagi nii rõõmsana näinud, kui pärast seda. Hiljuti rääkisime oma koduköögis Iisraeli reisist. Joosep ütles: „Ma tahan tagasi minna. Hanna, tead, milline minu unistuste reis Iisraeli on? Kõigepealt käin Jeruusalemmas ülemises toas ja siis lähen puhkan kolm nädalat Surnumere ääres, Eilatis ja Vahemere ääres ja siis hakkan käima vaatamas erinevaid kohti.”
Tahan tänada Joosepit, reisi mõtte algatajat, oma Isa, et ta ka suuri unistusi ei laida maha, ja Peetrit, et ta nii südamest korraldab reise oma armastatud maale ja kõige eest nii hästi hoolitseb. Tänan ka reisikaaslasi – teid oli rõõm tundma õppida ja te tegite reisi veelgi meeldivamaks! Tänan eriti oma abikaasat, Veljot, kes julgustas mind minema ja vaatas ise meie last.
Meie gruppi kuulusid: Peeter Võsu (grupijuht), Piret Simpson, Ülo Niinemägi (vaimulik), Joosep Niinemägi, Lilian-Hanna Taimla, Hele-Maria Taimla, Ago Lilleorg (vaimulik), Maire Lilleorg, Aili Kruus, Kaili Kunto, Ann Viitso, Mari Viitso, Margit Saks, Natalja Suits, Juta Parasmägi, Lii Liivak, Ain Pärnapuu, Oleg Fjodorov, Helle-Kirsti Uusmäe, Mariann Tääger, Andrus Puju, Hanna Kaptein. •

admin Tunnistused

Comments are closed.