Home > Tunnistused > Noore kristlase muljed reisist Iisraeli

Noore kristlase muljed reisist Iisraeli

november 1st, 2007

Sel päeval tõstsin ma oma käe üles vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest. (Hs 20:6)
Sügisel, 26. sept – 08. okt 2007, lehtmajade pühade ajal oli mul võimalik külastada Püha Maad. Reisi korraldas Jeruusalemma Kristliku Rahvusvahelise Suursaatkonna Eesti osakond. Erinevate koguduste karjased ja liikmed üle Eesti moodustasid toreda reisiseltskonna.
Iisraeli riigi territoorium on poole väiksem Eestimaast ja seetõttu arvasin algul, et jõuame kõik-kõik huvipakkuvamad kohad rahulikult läbi käia. Tegelikult see päris nii ei läinud. Tõsi, jõudsime riigi Golani kõrgendikest Punase mereni ja Tel Avivist Surnumereni läbi sõita, kuid Püha Maa on tulvil religioosse, ajaloolise, kultuurilise ja loodusliku väärtusega paikadest, millega tutvumine nõuaks tublisti rohkem kui 2 nädalat.
Iisrael on väga vaheldusrikka maastiku ja loodusega. Põhja-Iisraelis ja ranniku aladel valitseb vahemereline kliima, kuumade ja kuivade suvedega ning jaheda ja vihmase talvega. Talve all tuleks eestlasel pigem ette kujutada meie hilissuvist vihmaperioodi. Vihmane aastaaeg kestab oktoobrist mai alguseni, kuid enamus vihmast sajab detsembrist veebruarini. Riigi lõuna ja ida osa iseloomustab läbi aasta kuiv kõrbekliima, kus vihmasagarad peaaegu olematud.
Kliimast tulenevalt on Iisraeli põhja ja lääne osa viljakam ja lopsakama taimestikuga, nt Jisreeli tasandik ja selle ümbrus. Riigi lõuna ja ida osa kuiva kliima tunnistajaks on aga kuldset värvi Juudea ja Negevei kõrbed ning Iisraeli-Jordaania piiril asuv Surnumeri. Viimane on atraktsioon omaette: ülisoolane meri, mille kallastel ja põhjas on liiva asemel sool ja mille pinnal saab sõna otseses mõttes lebada ja lugeda päevauudiseid. Ja loomulikult riigi lõuna tipus asuv Punane meri eresinise, põhjani kristallselge veega, erksavärviliste korallide ja kaladega, milliseid ma seni olin vaid uhkemates akvaariumides näinud. Tõepoolest on Iisraeli ilusaim kõigist maadest!
Mainimisväärne on asjaolu, et juudid kasutavad ära kõrbe, mis meie mõistes on täiesti viljatu ja kasutuskõlbmatu, elurajoonide ehitamiseks ja isegi põllumajanduseks. Ühelt poolt nad oskavad ja teisalt lihtsalt peavad seda tegema. Kätte on jõudnud aeg, mil paganate sekka laialipillutud juudid oma Tõotatud Maale tagasi on pöördumas. Alates Iisraeli riigi loomisest 1948 kuni tänaseni on Iisraeli tagasi pöördunud ca 3 miljonit juuti. Linnad kasvavad meeletu kiirusega, nt aastal 1948 elas Jeruusalemmas 84000 elanikku, kuid tänaseks on pealinnast Jeruusalemmast saanud üle 700 000 elanikuga Iisraeli suurim linn. Arvestades elanike arvu Iisraelis (ligi 6 milj juuti ja arvatavalt 1,3 milj araablast), juutide kõrget sündimust, jätkuvat sisserännet ja asjaolu, et kõrb moodustab poole niigi väikesest Iisraeli territooriumist, on ilmselge, et juutidel ei jää muud üle, kui kasutada targalt ära tühjad kõrbeväljad. Ja nad tulevad sellega suurepäraselt toime.
Veel hämmastavam on juutide oskus tegeleda kõrbes põllumajandusega. Surnumere äärest Eilatti suunduv tee kulgeb läbi Juudea ja Negevi kõrbe. Ja keset kõrbe jäid tee äärde kibutsite datlipalmisalud, hiiglaslikud kasvuhooned ja isegi suured piimafarmid. Seejuures on veelgi imestamisväärseme asjaolu, et Iisrael on maailma kõige kõrgema piimatoodanguga riik (12 000 kg/a lehma kohta), ületades Eesti lehmade keskmise toodangu ligi kaks korda.
Erakordne võimalus oli külastada ühte Iisraeli sõjaväeosa. Kohe pärast keskkooli lõpetamist lähevad Iisraeli noored kandma kohustuslikku sõjaväeteenistust, mis kestab meestel 3 ja naistel 2 aastat. Vanuse suhtes on ehk palju öelda mehed-naised, aga nende elukogemuse, hoiakute ja elujaatavuse osas on nad meie noortest (ka minust) palju täiskasvanulikumad. Eestis kestab sõjaväeteenistus kokku 8 kuud. Iisraelis kestab sama kaua noore aeg. 8 kuu möödudes tõeline teenimine alles algab – reaalsetes, riskantsetes situatsioonides, millest ei unista keegi. Saime teada, et kuigi Iisraeli tänavatel on elu näiliselt rahulik, käiakse selles väeosas keskmiselt korra nädalas sõjalistel operatsioonidel terroristide kahjutuks tegemiseks.
Muljet avaldasid mulle juudi pered. Eriti jäid silma ortodokssed juudipered. Kogu meespere must-valges riietuses, juba pisikesed poisid oimulokkide ja kipaga – tõeliselt armas vaatepilt. Üllatavalt tegelevad isad oma lastega väga usinasti. Ja lapsi on palju. Olles ise kasvanud kuuelapselises peres, oli eriti huvitav neid jälgida. Ilmselt on kõikide suurte perede toimetamistes palju sarnasust. Kuna toimetamist on küllalt, siis mõttetutele pisiasjadele tähelepanu ei pöörata. Peamine, et pere hoiaks kokku. Jumalat tunnevad muidugi juudipered rohkem kui Eesti pered. Soe tunne oli vaadata, kuidas pere meesliikmed üheskoos sünagoogi poole sammusid, elurõõmsalt ja väärikalt. Pühapaikades oli nii palju juute palvetamas – igas vanuses, väiksemaid ja suuremaid lapsi, mehi ja naisi.
Vahel tundub ateistlikus Eestis asjalike ja veel asjalikemate inimeste keskel, et ma olen üks ülivähestest veidrikest, kellel pole pühapäeval tõesti mitte midagi paremat teha, kui minna kirikusse. Jeruusalemmas ma tundsin, et olen omade keskel. Kogu õhkkond oli kuidagi nii oma. Sain kinnitust, et asi pole mitte selles, kas oled ortodoksne juut, luterlane või muu konfessiooni esindaja, asi on meie ühises Iisraeli Jumalas.
Rääkides kristlastest, teadsin tegelikult ennegi, et neid on palju üle maailma ja et nad loevad sedasama Piiblit ja võtavad seda sama armulauda. Olles aga Jeruusalemma vanalinna ühe kristliku kiriku teenistusel, tajusin tõeliselt, et meiesuguseid on tohutult palju. Ka noori. Üle kogu maailma. See kogemus oli sõnul seletamatult rõõmustav.
Sarnane tunne valdas mind Lehtmajapühade konverentsil, eriti aga Jeruusalemma marsil. Kus ma nägin oma silmaga, et õnneks on üle maailma, Eestist, Soomest, Brasiiliast ja veel saja kahekümnest riigist tõelisi Iisraeli sõpru rohkem, kui ma ette oskasin kujutada.
Fakt on see, et Iisraeli vastaseid on küllalt ja mul on olnud juhtumeid, kus mõni lausa pritsib mürki juutide kohta ilma, et tal oleks endal ühegi juudiga ühtki isiklikku kogemust, millele ta võiks tugineda oma vihas. Just siis on eriti soe tunne meenutada Jeruusalemma marsil Iisraelile oma toetus näidanud rahvahulka ja teada, et õnneks on juutidel siiski päris palju toetajaid.
Ma loodan, et kolme maailmajao piiril asuva Iisraeli toetajaskond kasvab. Just seal toimus suur osa Vana ja Uue Testamendi tegevusest. Piiblis mainitud kohad ei seisa mitte üksnes Piiblis kui kunagised paigad vaid need eksisteerivad tänapäevani ja on reaalselt olemas! Turvatara vahel ja praktiliselt varjendiga ümbritsetud Racheli hauda külastades mõistsin ma, et turvalisus pühade paikade külastamisel polegi nii iseenesest mõistetav. Et me saaksime Templimäge, patriarhide matmispaika Makpela’d ja teisi oma pühasid paiku külastada praegu ja tulevikus, tunne rõõmu pühakirjast, õnnista Iisraeli ja palu rahu Jeruusalemmale!

Ülejäänud muljed on sõnulseletamatud! •

admin Tunnistused

Comments are closed.