Home > Tunnistused > SÜNNIPÄEVAREIS Israeli

SÜNNIPÄEVAREIS Israeli

mai 1st, 2008

Kaugel Lähis-Idas asub tilluke eksootiline riik, mis oma territooriumilt on poole väiksem kui Eesti ning oma praegusel kujul ka noorem riik kui Eesti.
Aastal 2008 – ajal, mil Eesti Vabariik tähistab oma 90. juu¬beli¬aastat, pühitseb Iisrael oma 60. sünnipäeva. Põhjus, miks meie väike reisiseltskond Iisraeli reisi ette võttis, sobis eelmai¬nitud konteksti hästi – oma 50. juubelit tähistas ka Iisraeli Keskuse esimees ja meie reisi juht, Peeter Võsu. Nii sai meile osaks austav eesõigus teha kaasa paarinädalane sünni¬päeva¬reis Iisraeli.
Kui väljusime Tel Avivis lennukist, võttis meid vastu soe õhk ja veidi udune lõunamaine valgus. Esmapilgul kohtusime eu¬roo¬paliku linnaga, aga esma¬muljed on ju petlikud. Järgmisel hetkel nägime bussiaknast juba mägist, kõrbelist ja kiviklibust maastikku, beduiinikülasid, araabialikku potilaata ja kire¬vates tuttides kaameleid. Kaa¬me¬litel olid kaunid pikkade ripsmetega silmad ning nendes leidus tubli annus “kõrbe¬laeva¬le” iseloomulikku väärikust.
Meie lähem tutvus Iisrae¬liga aga algas Surnumere äärest. Surnumeri on keset kõrbe Ghori süvikus asuv äravooluta soola¬järv, kus leiab tervistavat muda ja suuri soolamaardlaid. Pilt, mis Surnumere juures avanes, oli nukravõitu, isegi veidi kum¬mi¬tuslik. Keset kõr¬be¬¬ala laius soolane, peaaegu elavast loo¬du¬sest puutumatu veekogu, mille õõvas¬tavast elutust põh¬jast võis korjata teo¬kar¬pide asemel soo¬la¬¬kristalle. Ei ulatu¬nud vaatevälja vesi¬kasve, ei ujunud ka¬la¬maime ega liuel¬nud vesikirpugi. Olen kindel, et see lõhn, mida ujumis¬riietelt ei õnnestu¬nudki maha pesta, oli segu väävlist, soo¬last ja roostetanud rauast. Surnu¬meri mõjus “kadunud maa¬ilma” hoia¬tu¬se¬na, tekitades mõtteid küll looduse mitmekesisusest ja rikkusest, aga samas ka tema haavatavusest.
Surnumere äärest võtsime suuna Eilatisse, mis jääb Iisraeli lõunatippu päris Punase mere äärde. Punane meri oli Surnu¬mere järel küll teravaks kontras¬tiks ning rõõmuks kõigile snor¬gel¬dajatele. Rohekassinine läbi¬pais¬tev vesi oli võluvalt mängu¬line oma korallide, värviliste kalakeste ja kireva veealuse maa¬ilma¬ga. Teele jäi ekstreem¬ne Punane Kanjon, mis oli kuns¬ti¬pärane, kuiv ja kõrbeline. Tean nüüd, et väljend “elutu kõrb” ei ole õige, kõrb on pigem hääle¬tu vaikelu. Kuskil pinna all toimub liikumine ja eluootus. Elu ongi vaid veepiisa kaugusel ning iga piisk, iga vihmasagar kingib kellelegi tema võimaluse just siin ja praegu.
Reisi lõppsiht oli õitest ja palmidest rohetavas Tiberias. Iisraeli põhjaosas oleks justkui teistmoodi maa ja teistmoodi loo¬dus. Põllud saavad eluram¬mu rikkalikest niisutussüsteemi¬dest ning vesi pärineb Jordani jõest. Iisraelis puuoksa ei murta ja lehti juba niisama ei rebita. Kõrbesse elu toomine on olnud kallis ja töömahukas. Siin igal tööl on eritingimuste hind ja see riik on rajatud südamega. Meie tee viis aga Golani kõrgustikku, Kapernauma, Galilea järve äär¬de, püha ristimiskoha kaldale Jordani jões ning üllatuslikult ko¬du¬sesse ja armsasse Naats¬areti linna. Reisi lõpposas jäi teele Karmeli mäele rajatud väi¬ke intiimne karmeliitide klooster.
Juubelireisi kulminatsioon ja põnevaim osa oli minu jaoks siiski Jeruusalem. Jeruusalem on linn, mis võtab kogu maailma kokku üheksainsaks retordiliseks pildiks. See linn on ühtaegu noor ja vana. Siin on näha verinoore juudiriigi arenguid, kuid siin on ka pika ajalooga atraktiivseim kultuuride ja ristiusu häll. Siin eksisteerivad koos vist kõik maailma usundid ja siit paiskus laiali üle maailma kristlik õpe¬tus. Jeruusalemmas on palju väikeseid lapsi, rasedaid naisi ja nende üle uhkust tundvaid toimekaid isasid, Jeruusalem on noorte ja tuleviku linn. Kuid siin on ka väärikaid patriarhe, palju vanausulisi juute, selles linnas tead täpselt, mis on ajalugu. Jeruusalemmas on koos kogu maailma rahvaste ja keelte paabel ja loomulikult mitmeid tähelepanuväärseid haridus¬templeid.
Jeruusalemma saabusime sabati lõpul laupäeva õhtul ning sattusime peagi keset tantsu ja muusikat. Sabati lõpu tähista¬mine keset südalinna tänavat mõjus pealtvaatajale maagiliselt. Rütm ja saatelaul haarasid kaasa kõik juhuslikud möödu¬jad. Keegi neist ei jäänud kül¬maks. Tantsisid tavalised juudi¬mehed, mõnel püssid loper¬damas puusadel, tantsisid erine¬vad põlvkonnad, tantsisid sõdu¬rid, vanamehed ja lapsed. Ra¬tas¬toolis tulija tõsteti kätele, naeratati, naerdi ja sõbruneti. Siin oldi koos justkui Eestis “laulva revolutsiooni” ajal ja selles õhus oli tõepoolest armas¬tust. Oli armastust, väikese rahvakillu kokkuhoidmist, eri põlvkondade solidaarsust ja usku iseendasse ning usku oma riiki keset võõraid ja võõra¬usulisi. Selline oligi – pauh! – mu esmamulje Jeruusalemmast.
Jeruusalemma-päevad ise olid täis kristlust ja usuõpetust, ajalugu ning arheoloogiat – olid Templimägi, Õlimägi, Nutu¬müür, Getseman ning muidugi Kristuse Haua Kirik. Hauakirik oli müstiline ja tarretama¬pane¬valt püha koht, mis sümboli¬seeris minu jaoks isiklikult krist¬lik¬ku Jeruusalemma tema süga¬vas olemuses, palverändurite püha linna, linna, mille ees kahvatus paavstidegi hiilgus. Siin said ja saavad kokku kõik kristlikud konfessioonid ja ven¬nas¬konnad, selles kirikus oli müstikat ja väge. Siin paigas ajalugu justkui mumifitseerus, aeg seisis paigal, tõepoolest, miski pole ajaloos tegelikult muutunudki. Ja mõistad põhilist – kõik sammud, mida astume, kõik sõnad, mida ütleme, kõik teod, mida teeme – see jääb. Sest me oleme igavikulised.
Ülekohtune oleks jätta tähe¬le¬panuta, et Jeruusalemmas on ka suur, väga suur araabia kogukond ning võimas islam. Araablaste sümboliks ja Jeruusa¬lemma panoraamiks on kuldse kupliga Omari moshee ning iga päev, mitu korda päevas silita¬vad kõrva võõrapärased suges¬tiivsed palvused kõrgelt mina¬retist. Need palved on oma¬moodi kaunid, aga võibolla tundus mulle Jeruusalemmas kõik kaunis?
Jeruusalemmas kulminee¬rus ka meie väikese reisi¬seltskonna olulisemaid sõidu¬põhju¬seid – 9. märtsil pühitse¬sime Peeter Võsu sünnipäeva. Juubilar on tuntud kui üks väheseid Iisraeli reiside kor¬ral¬dajaid Eestis ning mitte ainult. Tegemist on tänu¬väär¬se, pühendunud ning oma ala lausa fanaatiliselt tundva inimesega, kes elutööks võt¬nud Iisraeli tutvustamise Ees¬tis ning ka Eesti riigi tutvus¬tamise Iisraelis. Seda märkis oma südamlikus õnnit¬lusk¬õnes ka ametiaja lõpetanud Iisraeli suursaadik Soomes ja Eestis, hr Shemi Tzur. Täname meiegi juubi¬lari sisukalt korral¬da¬tud ja väga toreda reisi eest! Tänan kõiki toredaid reisisõpru ja ning edu riigile, mis niipea ei unune!

admin Tunnistused

Comments are closed.