Home > Tunnistused > TÕUSTES TEMPLIMÄELE

TÕUSTES TEMPLIMÄELE

mai 1st, 2008

Rännates Eesti rühmadega Pühal Maal, olen alati üritanud minna ka Templimäele Jeruusa¬lemmas. Nii ka tänavu vara¬kevadel, kui üheksanda märtsi hommikul suundusime kesk¬linna hotellist jalgsi läbi vana¬linna Templimäe suunas. Juba varahommikul oli järjekord “Nutumüüri” esisel väljakul üles pääsemiseks pikk. Otsustasime siiski järjekorda seista, kuna seekord oli mul lisaks tavapä¬rasele ka isiklik eriline põhjus üles minna – see oli minu juubeli hommik. Ka reisiseltskond oli seekord eriline – 18 sünnipäeva¬külalist Eestist.
Templimäele minevaid tu¬ris¬te kontrolliv turva töötas sel hommikul eriti tõhusalt, lastes sajad inimesed läbi mõne minu¬tiga. Vähem, kui kümne minuti pärast olimegi paigas, mille Jumal oli valinud pühamu ehita¬miseks 3000 aastat tagasi. Ena¬mu¬sele rühmast oli see esimeseks korraks külastada seda püha¬paika. Tavapäraselt peatusime üleval ka lühikeseks palve¬hetkeks, kuigi avalik palve¬tamine ja pühakirja lugemine on seal keelatud, et mitte solvata moslemeid, kelle pühamud on seal praegu.
Hiljem kuulsin, et mitmed usk¬likud juudid üritavad oma eriliste tähtpäevade puhul käia Templimäel.
Templimägi on ainsaks pai¬gaks maailmas, kus Jumala korraldusel ehitati pühakoda, vastavalt Piiblile. 480 aastat pärast Iisraeli rahva Kaana¬nimaale asumist alustas kunin¬gas Saalomon selle ehitamist. Ehitus võttis seitse aastat aega ja sai valmis 959. aastal eKr. Idee autoriks oli Taavet, kuid Jumal saatis prohvet Naatani kaudu sõna, et ehitama pidi Saalomom. Esimese Templi mõõtudeks oli 30m x 10m, kõrguseks 15m.
Kui Tempel oli valmis, pü¬hit¬ses kuningas Saalomon selle. Pühitsusepalve lõppedes „tuli taevast tuli ja põletas põletus¬ohvri ja tapaohvrid ja Issanda auhiilgus täitis koja” (2. Aja 7:1). Kui rahvas oli pärast 8 päeva kest¬nud pühitsus¬tsere¬mooniat laiali läinud, ilmutas Issand ennast Saalomonile teist korda, kinnita¬des selle paiga valikut. Issand ütles: „Ma olen kuulnud su palvet ja valinud selle paiga enesele ohvrikojaks. … ja kui siis minu rahvas, kelle on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöör¬duvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa. Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palve¬ta¬mist selles paigas. Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev” (2. Aja 7:12-16).
Templi läänepoolses otsas oli kõige püham paik, kus asetses seaduselaegas käsutahvlitega, millel oli Jumala sõrmega kirju¬ta¬tud tekst. Sellesse ruumi võis siseneda ainult ülempreester üks kord aastas, Yom Kippuri päe¬val, et paluda andeks kogu rahva patud.
Kuna rahvas oli Jumala hüljanud, hävitati Jeruusalemm ja Tempel aastal 586 eKr. Teine Tempel ehitati aastal 515 ekr. Selle ehitasid eksiilist tagasi¬pöördunud juudid Serubbaabeli juhtimisel. Uue templi mõõtmed ei ole täpselt teada, aga vasta¬valt Esra raamatus toodud and¬me¬tele oli selle kõrguseks 27 meetrit. Sellest ajast on teadmata seaduselaeka asupaik.
Tempel paiknes järskude nõlvadega kaljul. Heroodes otsustas ehitada ümber templi laia platoo, mis mahutaks suurt rahvahulka. Selleks pidi ta ümbritsevaid orge kohati mit¬me¬kümne meetri ulatuses täit¬ma. Rooma võimu Judea pro¬vintsi asevalitseja Heroodes oli Rooma riigile lojaalne juut. Arvatakse, et ta laiendas templi ümbruse platood selleks, et võita oma rahva südameid (et juudid ei peaks teda reeturiks). Platoo ehitamiseks kulus tal 40 aastat. Platoo tugimüüri kividest kõige väiksemad kaalusid 2-3 tonni, suurimad kuni 200 tonni. „Nu¬tu¬müür” ehk läänemüür on üheks osaks Templimäe tugi¬müürist, mis on täna nähtaval.
Läbi Templimäe lõuna¬müü¬ri viisid trepid platoole, millest osa on tänaseks rusude alt välja kaevatud. Neid treppe kasuta¬sid templisse minekul tõenäoli¬selt ka Jeesus ja jüngrid. Templi¬mäe tugimüüri edalanurgalt pärinev ülemine kivi on leitud ja ekspo¬neeritud. See on tähis¬tatud, kui trompetipuhuja koht, kus igal Shabbatil anti märku püha algusest ja lõpust. Suurem osa Templimäe läänemüürist on Jeruusalemma vanalinna mos¬le¬¬mi¬¬kvartali all. Selle ajaloolise müüri leidmiseks on viimase kümnendi jooksul kaevatud tunnel piki Heroodese aegset tänavatasandit, mis on sügaval tänapäeva tänavatasandi all.
Jeruusalemm hävitati 9. Av’il (leinapäev juudi kalendris, meie kalendri järgi augustis) aastal 70 AD. Järgmine suurem hävitus toimus 132. aastal, pärast Bar Kochba ülestõusu mahasurumist. Täna ei teata täpselt, millal millised osad Templist ja Templimäest hävi¬tati, kuid selge on see, et kõik, mis jäi aastal 70 terveks, purus¬tati aastal 132. Kuna Bar Koch¬ba ülestõus oli Roomlastele hävitavaks löögiks, muutis imperaator Hadrianus Jeruusa¬lemma nime Aelia Capitolina’ks ja Iisraeli riigi nimetas Pales¬tiinaks (Filistimaaks), et kaotada igaveseks ajaloost juutidega seotud nimed.
Islami teke ja võidukäik lähis-idas tõi islamiusu püha¬kojad Templimäele. Templi kohale püstitati 7-ndal sajandil kuldse kupliga Dome of the Rock (kaljukuppel). Templimäe lõu¬na¬küljel on musta kupliga Al Aqsa moshee. Lühikese aja jooksul kuulus see ala ka krist¬lastele. Ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma 1099. aastal. Juba 13. sajandil vallutasid moslemid selle uuesti.
Veel enne Templi ehitamist oli Templimägi paigaks, kus toimus üks Piibli müsteeriu¬mitest. Seal (Mooria Mäel) pidi Aabraham ohverdama Iisaki. Jumal peatas Aabrahami, kui ta oli Iisakit ohverdamas ja käskis tal selle asemel jäära ohverdada. Templimäe teises otsas on Kol¬ga¬ta, kus Jumal ohverdas oma poja.
Kui Iisrael taastas riigi oma põlistel aladel 1948. aastal, jäi osa Jeruusalemmast, kaasa¬arvatud Templimägi, Jordaania riigi koosseisu. Jeruusalemm vabastati 1967. aastal, „Kuue-päeva-sõjas”. Sõja lõppedes otsustas Iisrael näidata suure¬meelsust ja islamiusu püha¬koda¬sid Templimäel mitte hävi¬ta¬da.
See suuremeelsus on viimase 40 aasta jooksul väga valusalt kätte maksnud. Juudid tohivad Templimäele minna ainult isla¬mi¬kogukonna loal. Nad ei tohi oma ususümboleid nähtavale tuua ega palvetada seal. Ka kristlastelt korjatakse ära Piiblid ja ristisümbolid, kui need on kaasas.
Möödunud aastal avanes mul võimalus minna Templi¬mäele koos Templi Instituudi direktoriga, kes osutas kõigele, mis on seal veel algupärasest säilinud. Kuna ta on ortodoksne juut, otsustasime mitmes paigas üleval koos palvetada. Turva¬mehed piirasid meid kogu aja vältel, et tagada meie julgeolek. Mitmel korral tegid nad meile märkusi, et me liiga välja¬kut¬suvalt ei käituks.
Templimäe staatus on vas¬tu¬oluline. See kuulub Iisraeli riigile. Iisraeli poliitika usukogu¬kondade suhtes on väga respek¬teeriv. Nad on andnud usu¬kogu¬kondadele nende valduste suhtes laialdase autonoomia. Ka kristlikes pühapaikades Iisraeli riik ei sekku eriti. Jeruusalemma Linnavalitsus on vabastanud need isegi kõigist kohalikest maksudest.
Siiski, Templimägi ei ole lihtsalt üheks pühapaigaks Iis¬rae¬lis. See on juutidele kõige püham paik maailmas. Kõik sünagoogid üle maailma on ehitatud selliselt, et altar on Jeruusalemma Templimäe suu¬nas. See on paigaks, kus Jumal ütles kuningas Saalomonile, et ta on valinud selle paiga, et tema nimi oleks seal igavesti.
Kui Jeesus viibis oma jüng¬ritega Templi lähedal, ja nad seda vaadeldes oma imetlust avaldasid, ennustas Jeesus selle hävingut: „Päevad tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale” (Luuka 21:6). Kui jüngrid edasi uurisid tulevaste aegade kohta, ütles Jeesus: „Jeruusalemm jääb paga¬nate tallata, kuni paganate ajad saavad täis” (Luuka 21:24).
Raske on mõista, miks Tem¬pel on veel moslemite käes. Läbi kahe aastatuhande on juudid üle kogu maailma unistanud selle tagasi saamisest. Kui juudid „Kuuepäevasõjas” äkkrünna¬kuga Jeruusalemma vabastasid, oleks Templimäe ülevõtmine olnud sellele kõige loogilisemaks jätkuks. Võimalik, et Jumala ajaarvestuses ei olnud selleks veel aeg täis saanud.
Templi Instituut on Kol¬man¬¬da Templi jaoks valmis¬tanud juba enamuse vajalikest tarviku¬test. Need on tehtud vastavalt Moosese kirjeldusele, mille ta sai ilmutuse läbi. Ka materjalid on vastavalt Moosese korraldusele. Menora (seitsme¬haruline õli¬lamp) on „Nutu¬müüri” esise väl¬ja¬ku lähedale vaatamiseks välja pandud. See on kullast ja kaalub umbes 200 kilo. Muud, väikse¬mad templi¬riistad on hoiul Templi Insti¬tuudis. Templi Insti¬tuudi ees¬märgiks on saada enne Kolman¬da Templi valmimist valmis kõik teenistuseks vajali¬kud tarvikud. Selles, et valmib Kolmas Tempel, seal ei kahelda.
Juutide hulgas toimub prae¬gu rahvuslik ja vaimulik ärka¬mine. Nad elavad Messiah ootu¬ses. Esimese sajandi kuulus filosoof ja apostel Paulus kirju¬tas: „Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus – et teie poleks enda meelest targad –, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadu¬mus, kuni paganate (muude rah¬vas¬te) täiskogu on sisse astunud, ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael” (Roomlastele 11:25-26).
Nende mõtetega oli tore seista oma tähtpäeval maailma kõige pühamas paigas, mõelda asjadele, mis seal oli läbi aegade toimunud ja palvetada, et Issanda tahe sünniks seal ka preagustel keerulistel aegadel.

admin Tunnistused

Comments are closed.