Home > Peatoimetaja veerg, Poliitika > Erakorralised parlamendivalimised Iisraelis

Erakorralised parlamendivalimised Iisraelis

mai 1st, 2009

Peeter Võsu

10. veebruaril toimusid Iisraelis erakorralised parlamendivalimised. Knesseti (Iisraeli Parlament) 120 kohale ületas valimiskünnise 12 erakonda.
Rahvuslikud ja religioossed erakonnad (paremerakonnad) said Knessetisse kokku 65 kohta:
Likud 27, Yisrael Beiteinu 15, Ichud Leumi (Rahvuslik Liit) 4, Bayit Yehudi 3, Shas 11, United Tora Judaism 5.
Vasak ja vasaktsentristlikud erakonnad said kokku 55 kohta:
Kadima (vasaktsentristlik) 28, Tööpartei 13, Meretz (vasakpartei) 3, Ra’am (araablaste) 4, Balad (araablaste) 3, Hadash (araabia/juudi, kommunistlik) 4.
Kadima napp edu Likudi ees ei andnud talle mandaati valitsuse moodustamiseks, vaid President Shimon Peres andis selle Likudile, kelle juhiks on ka varem peaministri toolil istunud Benjamin Netanyahu.
Valitsuse kokkupanemine ei ole Netanyahule kerge ülesanne, kuna ta vajab koalitsioonile vähemalt 61 kohta Knessetis. Paremerakondade toel oleks see võimalik, kuid rahvuslike erakondade eesmärgid lahknevad paljudes küsimustes kardinaalselt ortodokssetest juudiparteidest. Paremerakondade ühiseks eesmärgiks on säilitada Iisraelile araablaste käes olevad Palestiina omavalitsusalad. Ka selles ei ole neil täielikku üksmeelt. Osa nendest erakondadest oleks valmis teatud tingimustel araablastele maad loovutama, kuid seda mitte ühepoolse heatahte avaldusena, vaid vastutasuks konkreetsete rahulepingute ja nende täitmise garantiide eest. Ükski paremerakondadest ei jagaks Jeruusalemma. Netanyahu on lubanud Iisraelile säilitada ka Golani kõrgendiku.
Kui paremerakondade koalitsiooni moodustamine ei õnnestu, on teiseks võimaluseks üritada moodustada laiapõhjalist koalitsiooni koos vasak- ja vasaktsentristlike erakondadega. Kadima juht Tzipi Livni on siiani väljendanud vastumeelsust sellele ja soovi jääda opositsiooni. Nii Kadima kui ka Tööpartei on pidanud alates 2007. aasta Annapolise konverentsist Mahmoud Abbasiga läbirääkimisi Iisraeli maa jagamiseks juutide ja araablaste vahel. Arvatakse, et neil on ka omavahelisi kokkuleppeid, mida nad ei ole avalikustanud. Möödunud aasta lõpus lahkus Kadima juhitud koalitsioonist ortodokssete juutide partei Shas, kelle tingimuseks oli Jeruusalemma säilitamine terviklikult Iisraeli riigile.
Ichud Leumi ja Bayit Yehudi on rahvuslikud patriootlikud erakonnad, kes ei nõustu maade loovutamisega üldse. Nad on pakkunud välja ka alternatiivseid plaane araablaste probleemide lahendamiseks. Kokku omavad nad 7 kohta Knessetis, mis teeb neile raskeks oma nõudmiste juurde jääda, kuid teistele raskeks nende kaasamise koalitsiooni. Avigdor Liebermani juhitav Yisrael Beiteinu saavutas valimistel hiilgava tulemuse, saades 15 kohta Knessetis. Nad on väljendanud toetust Netanyahule ja valmisolekut koalitsiooni minema nii Likudi kui ka vasakerakondadega. Nende suurimaks probleemiks on ortodokssed erakonnad Shas ja Tora Judaism, kelle ülemvõimu riigi perepoliitikas juudi traditsiooni järgimises tahavad nad murda.
Vasakerakonnad välistavad suure tõenäosusega oma koalitsioonist 3 araablaste erakonda, kellel on kokku 11 kohta (millest osa seoses kohtuvaidlusega võivad veel kaduda, kuna kaks nendest on väljendanud selgelt soovi kukutada Iisraeli riik). Need kolm erakonda suure tõenäosusega ei läheks ka kellegagi koalitsiooni, isegi kui neid kutsutaks.
Seoses suurte erimeelsustega nii paljudes küsimustes on Benjamin Netanyahul valitsuse moodustamine üliraskeks ülesandeks. Vaatamata erimeelsustele on juudid alati suutnud rasketes olukordades kokkulepetele jõuda. Tundub, et nende poliitiline kultuurikiht on selleks piisavalt paks.
Uue valitsuskoalitsiooni koosseisust sõltub Iisraeli uus suund läbirääkimistel Palestiina riigi loomise osas ja ka konkreetsed sammud Iraani tuumaambitsioonide vastu. Riigi sotsiaalpoliitika tõenäoliselt palju ei muutu, kuna vaatamata sellele, kes võidab, tuleb tal arvestada suure hulga koalitsioonipartnerite huvidega.

admin Peatoimetaja veerg, Poliitika

Comments are closed.