Home > Peatoimetaja veerg > Iisrael lääneriikide surve all

Iisrael lääneriikide surve all

august 1st, 2009

Peeter Võsu

Alates tänavu suvest on kogu maailm üritanud Iisraelile selgeks teha, et igasugune arendustegevus teatud piirkondades on keelatud. Iisraelis saadi aru, et illegaalsed ehitised (outposts) araablaste alade vahel võivad põhjustada pingeid ja nõustus need ka eemaldama. Siis sai aga selgeks, et ei räägita ajutistest rajatistest, vagunelamutest või muust sarnasest, mille rahvuslikult meelestatud juudid olid rajanud ilma ehitusloa ja planeeringuta keset araablaste alasid, vaid jutt käis suurtest asundustest, meie mõistes linnadest, kus elanikke kuni 40 000. Kui Iisrael hakkas aru pidama, kas oleks mõistlik piirata teatud paikades ka tavalist ehitustegevust, tuli veel üks uudis: illegaalseteks asundusteks peeti ka Jeruusalemma idapoolseid osi.

Kahjuks oli kõige tugevamaks surve avaldajaks seni kõige rohkem Iisraeli toetanud USA. Sama juttu rääkisid ka Euroopa Liidu ja Araabia riikide esindajad. Sarnase sõnavõtuga on esinenud ka ÜRO peasekretär.

Iisraeli praegune valitsus ei ole nõus jätkama eelmise valitsuse ühepoolset maade loovutamise poliitikat. Samas ei ole nad ka seda absoluutselt välistanud. Suvel nimetas Netanyahu esmakordselt kahe riigi tekke võimalust Iisraeli territooriumil. Alasid, kus täna elavad valdavalt araablased, nimetatakse „vaidlusalusteks aladeks”. Iisrael on nõus nende üle läbirääkimisi pidama. Mingi osa loovutamine või mitte sõltub kokkulepetest, ja sellest, mida vastu pakutakse. Iisraeli kõige olulisemaks huviks on rahu ja naabritega hea läbisaamine, seda aga mitte iga hinna eest.

Iisraeli seisukohast vaadates ei ole Jeruusalem vaidlusalune ala ega kuulu jagamisele. Jeruusalem on seadusega sätestatud kui igavene ja jagamatu Iisraeli pealinn. Sellega ei taha rahvusvaheline üldsus nõustuda. Kui eelmise USA administratsiooniga oli Iisraelil selles osas kokkulepe, siis Obama ei taha seda enam mäletada.

Suvel mõistsid nii USA kui ka EU Iisraeli valitsuse hukka Jeruusalemmas aset leidnud araablastelt eluasemete võõrandamise. Ei räägitud asja sisulisest ega õiguslikust aspektist, vaid ainult sellest, et araablased jäid eluasemest ilma. Tegelikult oli konkreetne asi olnud pikka aega kohtus, kus kohus mõistis nimetatud eluaseme õigusjärgsele omanikule, kes oli juut. Kummaline oli lääne poliitikute hukkamõistusid kuulda, kes peaks aru saama, et omandiõigust ei saa poliitikud ära võtta, kui kohus selle on õiglaselt määranud. Lähis-Ida asjus on mitmed poliitikud nõus kõik oma väärtused jalge alla tallama ja eelistama pimesi araablasi juutidele.

Euroopa ja USA poliitikud hoolivad üha vähem põhimõtetest ja väärtustest. Ei tähtsustata eriti õiglust ja õigust. Euroopa Liidu Komisjoni Liige välissuhete alal, Benita Ferrero-Waldner ütles, et ehitamine ja asundused Läänekaldal on läbirääkimiste nurjumise põhjuseks Iisraeli ja Palestiina võimude vahel ja ehitustegevus asundustes tuleb lõpetada (Guysen 10.09.2009). USA President Obama on suutnud Netanyahut juba nii palju mõjutada, et ta on teatud tingimustel nõus kuueks kuuks ehitamise külmutama.

Keegi ei taha kuuldagi, kas nendel araablastel on ikkagi õigus nendele aladele riik rajada. Samuti on arutelud väga ebaratsionaalsed selle kohta, kes peaks selle riigi rajama ja kas selle õnnestumiseks on ka eeldusi.

Palestiinlased pidasid Augusti alguses oma esimese kongressi üle aastate, kus öeldi selgelt väja, et rahu ei ole nende eesmärgiks, vaid vahendiks territooriumi saamisel. Kui rahu enam eesmärki ei teeni, sobib ka terrorism. Kas selline üksus sobib rahuläbirääkimiste partneriks?

Augusti teisel poolel külastas Iisraeli möödunud USA valimistel Vabariiklaste Presidendikandidaat Mike Huckabee, kes toetas Iisraeli õigust ise otsustada piiride küsimused läbirääkimistel araablastega ning Iisraeli suveräänset õigust omal maal. Ta pidas araablasi maa kaotuses süüdlasteks, pärast selle jaotamist 1948. aastal. Huckabee ütles: „Kui araablased poleks tahtnud maad kaotada, poleks nad tohtinud sõdu alustada”. Ta nimetas, et ajaloos on palju maid vahetanud omanikke ja rahvaid sõdade tulemusel. (Arutz 7, 24.08.2009).

Mike Huckabee rääkis ka Ameerika kristlaste vankumatust Iisraeli toetusest. Ta ütles, et Evangeelsed kristlased on juutidega ühtsemad, kui mitmed juudid omavahel. „Piiblit uskuvad kristlased toetavad juutide õigust oma kodumaale”, ütles Huckabee (Arutz 7, 24.08.2009).

Rahuprotsessi kohta läbi aastate meenutas presidendi kandidaat Huckabee Einsteini definitsiooni hullumeelsuse kohta: „Hullumeelsus on teha samu asju ikka ja uuesti ning oodata erinevaid tulemusi”. Ta ütles, et ei ole mingit mõtet rääkida plaanist, mis on juba tõestanud läbikukkumist. Eriti ilmekalt tõestas maade loovutamise hukatuslikku mõju Gaza loovutamine araablastele, mille võttis kiiresti üle terroristlik organisatsioon Hamas.

Loomulikult peab Iisrael arvestama USA soovidega, kuna juudiriik sõltub Ameerikast nii praktilise varustatuse kui ka diplomaatilise toetuse osas. Siiski võib liigne maade loovutamine osutuda halvemaks, kui arusaamatus USAga. Gazast hakkas pärast sellele iseotsustamise andmist tulema Iisraeli pihta raskerelvade tuli, keskmiselt 3 raketti päevas ja nii läbi aastate. Loovutamine loob ka erineva õigusliku olukorra. Kui praegu on need alad vaidlusalused; kuigi rahvusvaheline üldsus arvab, et need peaks kuuluma araablastele; siis ametliku üleandmise järel oleks need maad juba araablaste võõrandamatuks omandiks.

Praeguseks on need alad tulnud juudiriigi koosseisu pärast 1948, 1967 ja 1973 aastate sõdasid, mille alustasid araablased. Kuna nad enda alustatud sõdades need kaotasid, ei ole neil enam seaduslikku alust neid nõuda. Jordaania, kellele need enne kuulusid, ei ole neid ka tagasi taotlenud. Etnilised araablased, kes nendel aladel elavad, ei ole rahvusvahelise õiguse järgi nõude esitamise subjektideks, kuigi kogu maailm üritab neid sellisena võtta.

Iisrael vajab rahvusvahelise surve ajal olukorda mõistvate riikide ja kodanike toetust. Sarnaselt Mike Huckabee’ga on Iisraelil nii Eestis kui ka mujal Euroopas palju toetajaid ja sõpru. Neid on valitsevates ringkondades ja ka tavalise rahva hulgas. Üheskoos on võimalik avaldada Iisraelile piisavalt toetust kõigil rahvusvahelistel tasanditel, et Piibli järgi juutidele antud maad ka jääksid nende kätte.

admin Peatoimetaja veerg

Comments are closed.