Home > Kultuur > Juutidel algab uus aasta, 5770

Juutidel algab uus aasta, 5770

august 1st, 2009

Peeter Võsu

Juutidel algab uus 5770. aasta meie kalendri järgi 19. septembril. Kui veelgi täpsem olla, siis 18. septembri õhtul, pärast päikese loojangut. Juudi kalendris algas sellega Tishrei kuu. Aja arvestus algab juutidel algusest, maailma loomisest. Niisiis, maailm sai loodud 5770 aastat tagasi.
Uus aasta alustab ligi kuu aega kestvat pühade perioodi. Pärast kahte uusaasta päeva, heebrea keeles: Rosh Hashana, järgneb Gedaliah paastupäev, millega tähistatakse Esimese Templi hävitamist ligi 2500 aastat tagasi. Sellele järgneb Yom Kippur, mis on tänavu 28. septembril. Kogu nädala, 3-9. oktoobrini, tähistab Iisrael Lehtmajade Püha (2. okt. Erev Sukkot). Otsekohe pärast seda, 10-11. oktoobril tulevad pühad: Shmini Atzeret ja Simchat Tora, mis lõpetavad selle pühade perioodi.
Uut aastat tähistatakse shofari (jäära sarve) puhumisega. Piibel nimetab seda ka trompetite pühaks.
Ja seitsmenda kuu esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek; ühtegi argipäevatööd ärgu tehtagu; see olgu teile sarve puhumise päevaks! (4.Mo. 29:1)
Meie jaoks on see ebatavaline, et uus aasta algas seitsmenda kuu esimesel päeval. See on ka ainukeseks pühaks Iisraelis, mis alati algab kuu esimesel päeval. Traditsiooniliselt on see pühade periood olnud aasta alguse tähistamiseks. Arvatavasti ka seoses sellele järgnevate pühadega.

Lisaks sarve puhumisele kuulub uue aasta tähistamise juurde mesi ja õunad ning ka mesi õuntega. Söökidest ja jookidest sobib üldisemalt kõik magus. Süüakse ka palju granaatõuna. Uusaasta soovina kõlab: "Head ja magusat aastat" (shana tova umetuka).
Uus aasta ei ole väga rõõmus püha, vaid mõtlik – selguse otsimine suhetes Jumalaga. Traditsioonilised uue aasta palved sisaldavad Jumala, kui Kuninga ja Kohtumõistaja poole pöördumist. Uusaasta pidustused lähevad sujuvalt üle paastupäevaks, millele järgneb aasta kõige suurem püha – Yom Kippur (lepituspäev). See oli aasta ainsaks päevaks, mil ülempreester läks Templi kõige pühamasse paika, kus asus seaduselaegas, et lepitada kogu rahvas Jumalaga.
Yom Kippur on Iisraelis nii suur püha, et keegi ei tee mingisugust tööd. Eestis oleks see mõeldamatu. Iisraelis tähendab see seda, et keegi ei tööta ka teenindussfääris, ei sõideta autodega, ka ühistransport ei liigu. Suletud on isegi raudteejaamad ja lennujaamad.
Meenub üks reis Eesti grupiga, kui sõitsime mikrobussiga Surnumere äärest Beer Shevasse. Maantee oli nii tühi, et ei kohanud ühtegi sõidukit. Jõudes linna, vibutasid tänavatel mängivad lapsed meie suunas sõrmi. Sel ajal ei teadnud ma veel, et selleks päevaks ei oleks tohtinud ühtegi sõitu plaanida, kuna sel päeval nii ei tehta.
Yom Kippur on päevaks, mil otsitakse lepitust Jumala ja kaasinimestega. Palutakse andeks ja antakse andeks.
Kristlaskonna hulgas on ikka veel inimesi, kes arvavad, et Vana Seaduse ajal puudusid mõisted: arm ja lepitus. Vastupidi, Jumal on seesama läbi aegade. Õpetus andestusest on olnud juutidel ülioluline alates käsuõpetuse saamisest.
Yom Kippurile järgneb Lehtmajade Püha (Succoth), mis kestab 7 päeva. Kaks nendest on puhkepäevad, mil keegi ei tee tööd. Viis püha päeva ei välista igapäevaseid toimetusi. Ka kaubandusvõrk ja teenindusettevõtted on Iisraelis neil päevil avatud.
Lehtmajade Püha tähistab Iisraeli rahva Egiptusest väljatulekut.
"Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elagu lehtmajades, et teie tulevased põlved teaksid, kuidas ma Iisraeli lapsed lasksin elada lehtmajades, kui ma tõin nad ära Egiptuse maalt. Mina olen Jehoova, teie Jumal!" (3Mo 23:42,43).
Elatakse lehtmajades, mis on kerged ehitised, enamasti kangast või kilest seinte ja palmiokstest katusega. Nõue on, et katus peab olema piisavalt hõre, et taevas läbi paistaks. Lehtmaju ehitavad oma maja või korteri kõrvale kõik, kellel see on võimalik. Seda teevad ka hotellid ja restoranid. Kellel ei ole võimalik kogu nädalat lehtmajas elada, või seal magada, käivad seal vähemalt einestamas.
Vastupidiselt uusaastale ja Yom Kippurile on Lehtmajade Püha rõõmus aeg. Piiblis on isegi kästud olla sel ajal rõõmus.
"Olge seitse päeva rõõmsad, Jehoova, oma Jumala ees!" ( 3Mo 23:40) "Ole rõõmus sel oma pühal" (5Mo 16:14), "Seepärast ole rõõmus" (5Mo16:15).
Yom Kippurile järgneb Succoth, mis sümboliseerib rõõmu järgnemist meeleparandusele. Lehtmaja kaunistuseks kasutatakse puuvilju, mis tähistavad õnnistust. Seal hulgas peab kindlasti olema neli taime: Lulav (palm), hadass ( mürt), arava (paju) ja etrog (tsitruseline). Neist neljast puuviljast koosnevaid kimpe on sageli näha palvetavate ortodokssete juutide käes. Need neli taime tähistavad erinevaid inimtüüpe ja omavad veel mitmeid erinevaid tähendusi.
Lehtmajade Pühale järgnevad Shmini Atzeret ja Simchat Torah, mis on samuti rõõmsad pühad. Simchat Torah tähendab rõõmu Torah (käsuõpetuse) saamise üle. Sel päeval tantsivad rabid Torah rull käes, haarates teisigi mehi kaasa ringtantsule.
Eestlasele võib isegi mõte rõõmust ja tantsimisest seoses käsuõpetuse saamisega tunduda võõrana. Käsku seostatakse raske koorma või raske kohustuse täitmisega. Juudid rõõmustavad, et Jumal pidas neid piisavalt usaldusväärseteks ja väärikateks, kellele ta sai anda Torah. Simchat Torah on ka nende pühade viimaseks päevaks.
Mõnes mõttes on see ka aasta lõpuks, kuna sel päeval lõpetatakse käsuõpetuse lugemine ja alustatakse uuesti algusest. Küsisin ühe juudi käest uusaasta kohta, kes ütles, et see ei ole veel aasta lõpp ega algus, vaid aastavahetus on protsess, mis algab uusaasta õhtuga ja lõpeb Simchat Torahga.
Vana Testamendi pühad sümboliseerivad ka Messia tulekut. Kui Jeesuse tulekuga täitusid kevadiste pühade sümboolsed eeltähendused, siis sügiseste pühade täitumist veel oodatakse. Jeesuse kannatust ja surma inimkonna pattude eest sümboliseeris Paasapüha. Nädalate Püha (Jumal andis Siinail kümme käsku) vasteks Uues Testamendis on Nelipüha päev.
Lehtamajade Püha ajal tulevad palverändurid üle kogu Iisraeli Jeruusalemma Templisse kokku, et ohverdada tänuohvreid. See on eeltähenduseks Messia ajale, kus kõik rahvad tulevad Jeruusalemma, et tähistada seda püha.
Ja kõik järelejäänud kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta-aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Issandat ja pidama Lehtmajade Püha. (Sk. 14:16).
Apostel Paulus selgitas kirjas Koloslastele, et Issanda pühad ja hingamispäevad on "tulevaste asjade vari" (Kl. 2:16-17). Selliselt sümboliseerib uue aasta trompeti puhumine Messia saabumist sarveheli saatel.
"Sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast" (1. Ts.4:16).
Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse (1. Ko. 15:51-52).
Mitmed kristlased, kes tänapäeval lähevad nendeks pühadeks Jeruusalemma, et pidada neid koos juutidega, peavad silmas just nende eeltähendusi ja sümboleid tuleviku sündmuste kohta. Ka pühade ühine pidamine osutab tõsiasjale, et Piibel on tervik ja kõik selle osad on üksteisega kooskõlas ning kehtivad läbi aegade.

admin Kultuur

Comments are closed.