Home > Juudi pühad > JERUUSALEMMA PÄEV – Yom Yerushalaim

JERUUSALEMMA PÄEV – Yom Yerushalaim

august 1st, 2009

Peeter Võsu

Iisrael tähistab 22. mail Jeruusalemma päeva. Sel päeval, 1967. aastal taasühendati Jeruusalem Iisraeli riigiga, pärast Jordaania okupatsiooni alates 1948 aastast. Iisrael sai sellega pärast 2000 aastat uuesti kontrolli oma pealinna üle.
Iisraeli võit Kuuepäeva Sõjas oli ajaloo üheks kõige imetlusväärsemaks sõjatulemuseks. Sõja alguses andis Iisrael õhulöögi Egiptuse lennuväele, kes olid kogunenud Siinai kõrbe, et vallutada Iisrael. Iisraelil oli ainult 12 lennukit. Esimese 2 tunni jooksul hävitas Iisrael 300 Egiptuse lennukit. Mõni tund hiljem ründas Iisrael Jordaania ja Süüria lennuvägesid ja andis löögi Iraagile. Esimese päeva lõpuks olid Egiptuse, Jordaania lennuväed ja pool Süüria õhuväest hävitatud. Kolmandal päeval võttis Iisrael Jeruusalemma, misjärel sõda Süüriaga kestis veel paar päeva Golani kõrgendiku pärast.
Sõjas langes 777 Iisraeli sõdurit. Iisrael kolmekordistas nende kuue päeva jooksul oma territooriumi. Võitlus käis mitukümmend korda suurema vaenlase vastu, kes olid relvastatud enamasti vene relvadega. Võit oli ime. Sümboolne oli ka sõja võit kuue päeva jooksul.
Jeruusalemm on juudi rahva sümbol ja osa identiteedist. See on pealinn, mille vallutas kuningas Taavet jebuuslastelt üle 3000 aasta tagasi. Jeruusalemm oli Iisraeli pealinnaks kuni Rooma väed selle vallutasid ja hiljem, aastal 70 ka hävitasid. Pärast seda ei ole see olnud pealinnaks ühelegi riigile ega rahvale, kuni Iisrael taastas seal oma pealinna, andes välja seaduse, et Jeruusalemm jääb Iisraeli igaveseks ja jagamatuks pealinnaks.
Jeruusalemma taasühendamine Iisraeli riigiga tähistab vaimulikult uut ajajärku. Jeesus ütles oma jüngritele, nende küsimuse peale tulevastest aegadest, et Jeruusalem jääb paganate (mitte juutide) tallata, kuni paganate ajad saavad täis (Luuka 21:24). Jeruusalemma Templi kohta kehtivad Issanda sõnad kuningas Saalomonile: "Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja süda on seal iga päev." (2.Aja 7:16). Prohvet Sakarja nägi ette tulevat võitlust Jeruusalemma pärast. Ta kirjeldab Jeruusalemma kui probleemi tuuma. "Sel päeval teen ma Jeruusalemma tõstekiviks (liigutamatuks kaljuks, NIV) kõigile rahvaile. Kõik kes seda tõstavad, rebestavad endi; ja kõik maa paganad kogunevad tema vastu." (Sakarja 12:3).
Jordaania kuningas Abdullah II ütles 26.aprillil, et Iisrael on 18 kuu jooksul kogu araabia maailmaga sõjas, kui ta ei luba rajada uut Palestiina riiki pealinnaga Jeruusalemmas. (Arutz 7, 27.04. 2009). Ta ütles telesaates, et Iraani ja Al Qaeda ohud lakkavad, kui Iisrael on Jeruusalemma jaganud. "Araablaste ja muslimite meeltes on kõige emotsionaalsemaks aspektiks Jeruusalemm", ütles Abdullah, "sellest tulenevad ka kõik teised probleemid". "Ka Iraani kriisi juured on samas … nagu ka kõigi teiste probleemide puhul … kõik teed viivad tagasi Jeruusalemma". Samuti arvas Abdullah, et saab vahendada 57 islamimaa suhted otsekohe Iisraeliga, kellel täna puuduvad diplomaatilised suhted, kui Jeruusalemm on jagatud.
Kohtumisetel USAs avaldati Benjamin Netanyahule kõige kõrgemal tasemel survet, et Iisrael lõpetaks vaidlusalustele aladele uute asunduste ehitamise. Iisrael ei pea Jeruusalemma nende hulka kuuluvaks. Asepeaminister Silvan Shalom ütles oma Jeruusalemma Päeva kõnes, et Jeruusalemm jääb igaveseks ja jagamatuks Iisraeli pealinnaks. Ligi nädal enne seda andis valitsus loa ida Jeruusalemmas uue elamurajooni ehitamiseks. Iisrael laiendab Jeruusalemmast idas asuvat Keidar´i asundust, ehitades sinna 6000 kinnistut /maja. Selle vastu on ÜRO ja paljud riigid protesteerinud.
Nii Pühakirja ettekuulutustest kui ka tänastest arengutest on ilmselge, et kogu araabia-maailma probleemiks on Jeruusalemm. Muidu ei oleks neil oluline oma riigi loomine, kuna araablastel on rohkem, kui 20 riiki. Samuti ei ole nende jaoks oluline see 6000 ruutkilomeetrit maad, mida nad Iisraeli käest taotlevad. See on suuruse poolest võrreldav Harju maakonnaga. Araablaste käes on Lähis-Idas maad piisavalt. Ajalooliselt ei ole araablastel kunagi nendel aladel oma riiki olnud. Küsimus Jeruusalemma saatusest on vaimulik, mida kuulutavad ette kõik Piibli prohvetid. Jeruusalemma taasühendamine Iisraeliga, mida tähistatakse Jeruusalemma päevaga on selle ajajärgu algus.
Juudid arvestavad neid päevi oma kalendri järgi, mis on meie kalendri suhtes liikuv. 1967. aastal oli Jeruusalemma vabastamise päevaks meie kalendri järgi 7. juuni, tänavu on 22. mai. Jeruusalemmas elab täna üle 750 000 elaniku, kellest umbes kaks kolmandikku on juudid, üks kolmandik araablased. Üle 80% juutidest on Jeruusalemma jagamise vastu, vaatamata sellele, et 60% neist soostuks loovutama muid Iisraeli osi, kui see aitaks saavutada araablastega rahu.

admin Juudi pühad

Comments are closed.