Home > Juudi pühad > Iisrael tähistas 60. aastapäeva

Iisrael tähistas 60. aastapäeva

august 1st, 2008

Iisraeli 60-nda aastapäeva pidustuste juures oli tunda rahvustunnet ja patriotismi. Kogu rahvas elas riigi pidupäevale kaasa. Õhkkond sarnanes Eesti ärkamisajale 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Vastutulevad inimesed naeratasid üksteisele ja tervitsid. Igaüks pidas seda isiklikuks tähtpäevaks, mitte abstraktse riigi asjaks, millest üksikisik saab vaid vaba päeva näol kasu.

Riik tähistas 60-ndat aastapäeva vääriliselt. Kõigis suuremates linnades toimusid valgus-, ja lasershowd. Õhujõud demonstreerisid hävituslennukite ülelende ja langevarjurite hüppeid. Riiki külastas USA president Bush, Tony Blair ja mitmed teised mõjukad isikud. Välisesindajatele korraldati vastuvõtte. Avati parke ja muid objekte ning istutati puid. Lisaks kõige pakutava jälgimisele käisid inimesed perekonniti või kollektiiviti loodusparkides ja kuurortides rahvuspäeva tähistamas.

Viibisin koos abikaasa Pillega nende pidustuste ajal Iisraelis, kus võtsime osa Masada valgusshowst, ametlikust vastuvõtust Yad Vashemis, konverentsist Ein Boqeqis ja külastasime mitmeid paiku ning kohtusime mitmete inimestega. Lisaks kõigele, millest ise osa võtsime, saime kõigest laiemalt osa kohaliku meedia kaudu.

Masada oli viimaseks vastupanu kantsiks roomlastele ning see langes aastal 73 pärast kolmeaastast piiramist. Tänaseks on see saanud üheks vapruse sümbolitest Iisraelis. Tuntud lööklause „Masada ei lange enam kunagi” tähistab kogu Iisraeli püsimajäämist.

Täiesti pimedas ümbruses lavastatud Masada piiramine oli võimas vaatepilt. Neljasaja meetri kõrguse ja kuuesaja meetri laiuse kõrbemäe massiiv¬ne, püstloodis tõusev külg oli täies ulatuses valgusmängu osaks. Erivärvi valgused, suits, heliefektid ja dramaatiline tekst andsid kujutlusse selge pildi sellest olulisest osast juudi rahva ajaloos.

Yad Vashem tähistab Iisraeli rahva kõige valusamat etappi lähiajaloos. See on rohkem kui muuseum, milleks seda sageli peetakse. Yad Vashemi haridusosakond tegeleb ajaloolise mälu edastamisega kogu rahvale. Igal aastal käib sealt läbi 280 000 last ja noort. Neid õpetatakse oma ajalugu tundma. Uurimisinstituut pakub doktorikraadiga teadlastele võimaluse oma uurimistööd seal jätkata. Seal õpetatakse ka õpetajaid, kellel on võimalus läbida kolmenädalane intensiivkursus, mis toimub koostöös Heebrea Ülikooliga.

Ligi aasta tagasi alustas tegevust Yad Vashemi Kirstlik Osakond (Christian Desk), mis on osaks rahvusvahelisest osakonnast (International Depart¬ment). Kristlik osakond rajati koostöös Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonnaga. See tähistas läbimurret suhtumises, mille kohaselt olid kristlased olnud eelkõige holokausti toimepanejateks. Nüüd peetakse kristlasi kõige lähemateks liitlasteks. Loomulikult ei ole need läbimurded kergelt tulnud ja praegugi veel on palju vastuseisu neile suhetele. Yad Vashemi Kristlik Osakond pakub üksikisikutele võimaluse liituda sõpradeklubiga.

Yad Vashem tähistas koos Iisraeli 60-nda aastapäevaga liitlasvägede võitu Teises Maailmasõjas ja seega ka lõppu holokaustile. Osavõtjate hulgas oli kaitseminister Ehud Barak, ligi 30 välisriigi suursaadikud ja mitmete organisatsioonide esindajad. Umbes kolmekümne liikmeline delegatsioon esindas ka Kristlikku Suursaatkonda. Räägiti holokaustist, sellest pääsnutest ja riigi rajamisest vahetult pärast seda.

Konverentsil Ein Boqeqis olid koos Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna (JRKS) juhid abikaasade ja olulisemate tööharude juhtidega ligi 40 riigist. Räägiti olulistematest projektidest, millega organisatsioon tegeleb. JRKS on Iisraeli riigile väga oluliseks partneriks sotsiaaltöö valdkonnas, leides üles ja aidates abivajajaid ning mitmes muuski valdkonnas.

Üheks õnnestunud näiteks on varjend-bussipeatused. JRKS koostöös mitmete teiste kristlike organisatsioonidega on paigutanud üle 30 sellise ehitise Sderoti tänavatele, millest üks päästis mai alguses varjule rutanud inimesed. Sderot on terroristliku Hamasi valitsemise all oleva Gaza vahetus läheduses, kust tänavu on tulistatud välja üle kümne raketi iga päev Iisraeli asunduste ja linnade pihta. Kristlikud organisatsioonid üle maailma otsustasid koguda raha inimelude päästmiseks Sderotis. Kuna raketid tulistatakse väga lähedalt, on pärast sireeni kõlamist umbes 15-20 sekundit aega varjumiseks. Selle tõttu on vaja tihedat varjendite võrgustikku, et inimesed jõuaks õigeaegselt varjuda.

Mai alguses toimunud juhtum näitas, et see algatus on vilja kandnud. Kaksteist lähe-duses viibinud inimest tormasid häiresignaali peale varjendisse, mille vahetus läheduses rakett lõhkes. Killud tungisid varjendi seintesse, kuid inimesed sees pääsesid elusalt ja tervelt.

Konverentsil arutati ka mitmeid tulevikusuundi. Külalisena kõneles Efraimi pearabi Shlomo Riskin oma alustatud Juutide ja Kristlaste Mõistmise ja Koostöö Keskusest. Räägiti kaasaaitamisest aliyah’le, tulevast Lehtmajade Püha Konverentsist, koostööst Yad Vashem’i ja Jerusalem Post’iga ning mitmetest teistest koostöö võimalustest.

Sügava mulje sain ka paikadest, mida õnnestus külastada ja inimestega kohtumistest paari ametliku programmivaba päeva jooksul. Kaheksesi sõitsime rendiautoga Beit-El’i (Eesti k. Piiblis: Peetel), Shilo’sse ja Be’er Sheva’sse. Kohtusime Marin Mõttuse, Ants Seileri ja Veljo Kapteiniga.

Marin Mõttus töötab Tel Avivis Eesti esindajana ja loodava suursaatkonna rajajana. Eesti Suursaadik Iisraelis, Aino Lepik von Wiren resideerub Eestis. Eesti Suursaatkonna avamine on plaanis Tel Avivis hiljemalt tuleval aastal. Praegu otsib Marin Mõttus sobivaid ruume ja teeb muid ettevalmistusi. Tema kontor on Hollandi Suursaatkonna ruumides.

Beit-El (tõlkes: Jumala hoone) on umbes 3500 elanikuga asula. Seal peatus Abraham, et palvetada, kui ta oli saabunud Kaanani maale (1.Mo.12:6-8). Sinna püstitas ta altari ja pöördus ka hiljem tagasi, et otsida Jumala tahet (1.Mo.13:3-4). See oli ka paigaks, kus Jaakob sai nägemuse redelist ja inglitest alla ja üles minemas ning tegi lepingu Jumalaga (1.Mo.28:10-22). Viimati nimetatud koht on väljaspool asulat ja tähistatud.

Kõndisime mäeküljel, kus Jaakob oli Jumalaga kohtunud, ja vaatasime seal natuke pikemalt ringi. Sinna kogunes mõnikümmend keskkooliealist tüdrukut, kes panid grilli üles. Kahel neist olid kitarrid käes. Küsisin, kas nad võiks midagi laulda, et saaksin videosse salvestada. Nad kõhklesid, kuid hakkasid siiski kogu rühmaga laulma. Rääkides Iisraelist, väljendasid nad patriootlikkust ja vaimustust. Üks nendest oli Jeruusalemmast pärit, mida ta ka uhkusega nimetas kõige ilusamaks linnaks. Nende hoiakus ja käitumises tundus olevat midagi, mida Eestis esineb väga harva: loomulikku soojust ja kodumaa armastust.

Beit-El’ist läksime edasi Shilo’sse, mis oli Iisraeli pealinnaks Kaananimaa vallutamise ja Taaveti valitsemisaja vahel umbes 400 aastat. Shilos paiknes koguduse telk ja seaduselaegas, millega Iisraeli rahvas rändas läbi kõrbe. Paik, kus arvatavalt asus koguduse telk, on praegu uurimisel ja alustatud on ka väljakaevamisi. Shilo Arheoloogilise Pargi töötaja võttis aega, et rääkida kõigest põnevast, mis seal toimub ja tutvustada ka ümbrust.

Beit-El ja Shilo asuvad Jeruusalemmast põhja suunas, teisel pool Ramallah’t, Palestiina omavalitsusalade vahel. Seal sõitmisel tuleb pidevalt läbida armee kontrollposte. Need alad, mille ajaloos puuduvad seosed araablastega, kuuluvad tänase plaani järgi neile loovutamiseks. Tekkis tunne, et sellega antakse ära ju terved ajastud oma riigi ajaloost.

Jeruusalemmas kohtusime Ants Seileriga, kes on Soome TV-7 korrespondendiks seal. Ants kolis Jeruusalemma tänavu märtsi alguses koos perega. Tema ülesandeks on rajada stuudio ja alustada uudiste ja lühidokumentaalfilmide tootmist Iisraelist. Ettevalmistustööd on jõudmas lõpule. Meie seal olles salvestati esimest saadet.

Viimasel päeval enne tagasiteele asumist käisime „kõrbepealinnas” Be’er Shevas. Oleviste koguduse pastor Veljo kaptein oli seal väljasõidul koos soomlaste heebrea keeleõppe grupiga. Koos külastasime Abrahami kaevatud kaevu, mis on tohutult sügav. Eriti üllatav on see, et kaev on säilinud üle 4000 aasta (1.Mo.21:22-31). Lisaks kaevule on seal ka vana linnavärava koht ja mitmeid säilinud müüre.

Iisraeli riigi 60-nda sünnipäeva tähistamisel on tähelepanuväärne, et igal tasandil riigi esindajad ütlevad mistahes foorumite ees välja, et riigi teke ja olemasolu põhinevad Jumala tõotustel ja on jäänud püsima tänu Jumala hoidmisele.

admin Juudi pühad

Comments are closed.